Märts: Kallavere Keskkooli uudised

Leedu kolleegide külaskäigud uuendusmeelses Kallavere Keskkoolis

Viimase kolme aastaga on Kallavere Keskkoolis toimunud IT infrastruktuuri arengus meeletu hüpe. Oleme liitunud valguskaabliga, kaabeldanud klassid, ostnud mobiilse tahvelarvutite klassi ja järk-järgult üha enam kasutusele võtnud SMART-tahvleid. Oleme üle läinud ühtsele õpikeskkonna platvormile MS Teams, et hoida erinevate keskkondade hulk õpilase jaoks võimalikult väikesena. Iga kuu toimub üks digiõppepäev kogu kooli õpilastele, kus nad saavad oma õpitud teadmisi iseseisvalt kodus rakendada. Sellest õppeaastast on Kallavere Keskkooli gümnaasiumi astmes võimalik õppida täielikult e-õppe vormis, sealhulgas pakutakse programmeerimise kursuseid. Meie soov on tulevikus üha vähem kasutada paberõpikuid, vähendada seeläbi ka koolikottide raskust ja suurendada interaktiivsete õppevahenditega õppimise efektiivsust. Meie muusikaõpetaja Maibrit Puusepp on esimene, kes on oma aines täielikult loobunud paberõpikute kasutamisest ja loonud keskkonna, kus õpilased saavad ise õpetaja loodud virtuaalse õppevara abil õppida. Samal ajal, kui üha enam kasutame digitaalseid vahendeid õppimise eesmärgil, kavatseme vahetundides piirata nutivahendite kasutamist, et vähendada nende kahjulikke mõjusid.

Kõikide nende uuendustega jäime silma IT- ja haridusvaldkonna juhtidele, kui märgati meie edukat esinemist EdTech hackathonil, mis on rahvusvaheline haridusvaldkonna startup ideede konkurss. 2022. aasta novembris palusid HARNO esindajad ja Education Estonia projektijuht Kallavere Keskkoolil võõrustada Leedu haridustöötajaid, et me tutvustaks arenguid IT valdkonnas. Esimene külastus toimuski 2022. aasta novembris. Külalistel oli võimalus jälgida erinevate õpetajate tunde, et näha meie digivahendite ja muude IT valdkonna võimaluste kasutamist. Leedu kolleegid olid Kallavere Keskkoolist vaimustuses. Sellest, et tegemist oli siira emotsiooniga saime aru nii, et meile hakati Leedust saatma üha uusi haridustöötajate gruppe. Tänaseks oleme võõrustanud kolmes grupis ligi 40 õpetajat ning ilmselt gruppe tuleb veel. Tundide vaatlusele eelnevad alati vestlusringid direktoriga, kes tutvustab kooli. Kohtumistel külastasid meid Leedu algklasside õpetajad, põhikooli erinevate õppeainete õpetajad ning loodusainete õpetajad. Nende kohtumiste käigus said Leedu haridustöötajad teada, et lisaks IT-valdkonnale, on meie kool teinud julgeid ja omapäraseid otsuseid, mida teised koolid pole veel julgenud teha. Oleme ainus kool Eestis, kus alates 1. klassist saavad lapsed kümmelda kolme keelde. Erakoole mitte arvestades, oleme ainus statsionaarse õppega kool, kus on võimalik gümnaasiumi astmes õppida täielikult e-õppe vormis. Leedu haridusinimestele pakkus väga palju huvi meie muudatuste ja kooli juhtimise viis. Oleme valmis ka teistele tutvustama oma kooli uuenduslikke meetodeid.

Koolijuhid arutamas koolides eesti keele rakendamise probleeme

6. märtsil toimus Kallavere Keskkooli initsiatiivil ümarlaud eesti koolide juhtidele nendest koolidest, kus on kõrge teisekeelsete õpilaste osakaal. 2022. aasta sügisel tekkis Kallavere Keskkooli juhtidel mõte, kutsuda kokku ümarlaud koolidele, kes on Kallavere Keskkooliga sarnases olukorras – eesti keelsed koolid, kus on palju teisekeelseid õpilasi. Mõtted said teoks ning 6. märtsil 2023 viidi sündmus ellu. Ümarlauast võtsid osa üheksa Eestimaa eri paikades asuva koolide juhid ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Maire Kebbinau.

Virtuaalses keskkonnas toimunud ümarlaua taga jagasid koolijuhid oma koolides esinevaid probleeme. Räägiti nii õpilaste nõrgast eesti keele tasemest, õpetajate puudusest, suurest koormusest ja ringkonniti palgatasemeerisusest tulenevatest probleemidest. Samuti sellest, et teised eesti koolid tõmbavad need vähesedki eesti lapsed enda koolidesse, millest tuleneb hirm, et olemasolevad keelt kõnelevad õpilased lahkuvad. Arutati ka teemat õpilaste madalast motivatsioonist ja sellest, et keeruline on leida lastele rohkem eesti keele kasutamise võimalusi.

Probleemide kõrval nägid koolijuhid siiski ka mitmeid häid lahendusi, näiteks räägiti sellest, et palju osaletakse keeleõpet toetavates projektides. Õpilastele pakutakse vastavalt võimalustele maksimaalselt eesti keele tunde lisaks, aktiivselt kasutatakse keelekümbluse meetodeid ja paarisõpetamist ning õpilaste jaotamist väiksematesse gruppidesse, aga ka palju muud. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Maire Kebbinau jagas ka infot keelekümbluse programmiga ühinemise kohta neile osalejatele, kes sellega veel liitunud ei ole.

Kallavere Keskkool loodab lisaks ümarlauale korraldada järgmisel õppeaastal ka jätkuürituse, kus osalemas oleks juba rohkem koole ning saaks omavahelisi kogemusi ning häid praktikaid lähemalt lahata.

Margus Tõnissaar, Kallavere Keskkooli direktor

Mariin Virolainen, arendusjuht, gümnaasiumi õppekoordinaator