Väike osake Eestit Lätis

Novembri alguses sooritas Maardu Gümnaasiumi õpetajate grupp projekti „Innovatsioon ja loovus“ (Erasmus+ programm) raames töö- ja õppereisi Riia linna.

Läti pealinna Riia Eesti Koolil (REK) on pikk ajalugu. 1870. aastate alguses loodi Riias kiriku-kihelkonnakool esimese ja teise klassi õpilaste jaoks, kus õppetöö toimus eesti keeles. 1908. aastal muudeti see algkooliks, kus õpiti esimesest kuuenda klassini ning õppetöö toimus juba vene ja eesti keeles. 1928. aastaks nimetati kool ümber Riia linna esimeseks Eesti Kooliks, kuid aastatel 1940–1989 oli see kool suletud. Pärast 49 aastat, 1989. aastal alustas Riia Eesti Kool uuesti tööd. Praegu õpib selles umbes 200 õpilast ja õpilaste arv igal aastal kasvab. 2001. aastast kuni tänaseni on kooli juhtinud direktor Urve Aivare.

Tänapäeval tegutseb Riia Eesti Kool põhikooli baasil ja seal õpivad lapsed esimesest üheksanda klassini.

Haridust korraldatakse Läti riikliku programmi alusel. Kooli eesmärk on anda Lätis elavatele eesti lastele ning eesti keele ja kultuuri vastu huvi tundvatele läti lastele võimalus õppida eesti keelt ja tutvuda eesti kultuuriga. Üritused ja tähtpäevad viiakse koolis läbi nii eesti kui läti keeles.

Juba esimestest tutvumisminutitest jätab kool väga meeldiva mulje – see asub sügaval pargis, vanas majas. Sisekujunduses on Eesti sümboleid ja traditsioone kasutatud suure armastuse, tähelepanu ja lugupidamisega. Kooli astudes tundsime koheselt kolleegide külalislahkust ja heatahtlikust. Direktor Urve Aivare tuli meile vastu, näitas kooli ja tutvustas meid õpetajatele.

Nädala jooksul tutvusime huvitavate töömeetoditega. Kooli õpetajad jagasid meelsasti oma pedagoogilisi leide ja uuendusi. Tundides kasutati aktiivselt kaasaegseid tehnilisi vahendeid, et muuta õppeprotsess interaktiivsemaks, visuaalsemaks ja lastele köitvamaks.

Eraldi tahaksin märkida kooliõpetajate kõrget professionaalsust ja õpetamismeetodite tundmist.

Õpetaja Ivika Keisele tunnis valitseb alati loominguline õhkkond. Väga huvitav oli jälgida kui läbimõeldult ja järjekindlalt kasutab õpetaja erinevaid õppemeetodeid ja -vorme. Vaatamata koolitunni kiirele töötempole on kõik lapsed õppeprotsessi aktiivselt kaasatud ning see annab õpetajale võimaluse saavutada iga konkreetse tunni puhul püstitatud eesmärgid.

Meid huvitasid väga laste loomingulise avamise meetodid draama- ja kirjandustundides. Sellised töömeetodid võimaldavad lastel näha kirjanduslikku allikat erinevatest nurkadest, tungida sügavamale teksti, teadvustada ja sõnastada isiklikku suhtumist kirjandusteosesse.

Matemaatika tundides köitis tähelepanu diferentseeritud lähenemine õppetööle, rühmatöö ja erineva keerukusega ülesanded.

Loodusloo tunnid olid pühendatud uurimistegevusele. On märkimisväärne, et katsete ja praktiliste tööde läbiviimiseks on kool ostnud individuaalsed erivarustuse kohvrikomplektid – seda kõike õppeprogrammi raames.

Tuleb märkida, et kõik tunnid, mida külastasime, olid meile väga kasulikud. Nägime, kuidas teistsuguses keelekeskkonnas kasutatakse meile hästi tuntud õppemeetodeid, samuti pöörasime tähelepanu mitmele uuele tehnikale, mida kindlasti oma pedagoogilises töös proovime.

Tundsime end päris mitu päeva selle toreda kollektiivi osana – osalesime tundides, erinevatel kooliüritustel, ümarlaudadel, arendavatel vestlustel ja nõupidamistel. Loomulikult oleme kogu kooli kollektiivile väga tänulikud sellise sooja vastuvõtu eest.

Viimasel koolis viibimise päeval olime tunnistajaks rõõmsale sündmusele – kooli spordiväljaku avamisele. Kool oli seda kaua oodanud. Spordiväljaku avamisel osalesid Eesti suursaadik Lätis ning Riia linnavolikogu esindajad. Üks neist on selle kooli endine õpilane, kes aitas mitmel moel seda kauaoodatud projekti ellu viia. See on väga väärtuslik, et koolilõpetajad säilitavad ka kahekümne aasta möödudes oma kooli vastu soojad tunded ja aitavad mitmekülgselt selle arengule kaasa.

Iga tööpäeva lõpus pakuti meile kultuuriprogrammi. Külastasime näitusi, muuseume, teatrietendusi ning avastasime Riiat ja Lätit uuel moel.

Maardu Gümnaasiumi õpetajate rühm avaldab tänu Erasmus+ projekti korraldajatele ainulaadse võimaluse eest kolleegidega suhelda, kogemusi vahetada, üksteist vastastikku erialaselt rikastada ja silmaringi avardada – see kõik aitab õpetajal oma töösse midagi uut tuua ja seeläbi muuta see huvitavamaks ja paremaks.

Nadežda Vassiljeva

Maardu Gümnaasiumi õpetaja