Albina Noorlind
Maardu Põhikooli arendusjuht
Sel kevadel said Maardu Põhikooli õpilased kogemuse, mis väljub nende tavapärase koolielu raamidest. Kõik algas kutsega võtta osa rahvusvahelisest festivalist Balt Prix 2026, kokkuvõttes aga kujunes sellest välja ürituste sari: projekti kallal töötamine, festivalil osalemine, sõitmine ja rahvusvahelise suhtluse jätkamine pärast naasmist.
Viienda kuni üheksanda klassi õpilased valmistasid Maardu linna kohta videoprojekti. Ülesandeks polnud mitte lihtsalt linnast video teha, vaid näidata Maardut õpilaste silmade läbi – sellisena, nagu nemad seda näevad ja tunnetavad.
Töötamine projekti kallal võttis aega ja nõudis palju pühendumist. Vaja oli otsustada, mida täpselt näidata, kuidas süžeed üles ehitada, milliseid kaadreid jätta, milliseid aga eemaldada. Arutelud toimusid pidevalt: ideed vahetusid, täpsustusid, täiustusid. Protsessi käigus sai selgeks, et hea tulemus ei teki üleöö, vaid pigem lahenduste otsimise ja korduvate läbimõtlemise kaudu.
Töös kasutati tehisintellekti tehnoloogiaid. Paljude jaoks oli see esimene taoline kogemus. Tuli uurida, proovida erinevaid tööriistu ja jälgida, kuidas tulemus muutub. Kõik ei õnnestunud kohe esimesel korral, kuid just see aitas paremini mõista, kuidas kaasaegsed tehnoloogiad toimivad ja kuidas neid saab projektis kasutada.
Töö toimus meeskonnana ja see oli mitte vähem oluline kui idee ise. Oli vaja jagada ülesandeid, arvestada teiste arvamustega, leppida kokku ja liikuda ühtses suunas. See formaat osutus kasulikuks nii lõpptulemuse kui ka koostöökogemuse seisukohast.
Õpilased esitlesid festivalil oma tööd ja nägid seal ka teiste osalejate projekte. See andis neile võimaluse vaadata oma projekte teisest vaatenurgast ja mõista, kui erinevalt võib läheneda ühele ja samale teemale.
Konkursi kokkuvõtete kohaselt pälvis Maardu Põhikooli võistkond Grand Prix’. Kuid kogu reis ise oli meeldejääv mitte ainult selle tulemuse poolest. Mitme päeva vältel olid osalejad keskkonnas, kus pidevalt toimus midagi uut: esitlused, kohtumised, arutelud, tutvumine teiste töödega.
Eriti meeldejääv oli kohtumine kunstniku ja illustraatoriga – Vera Staniševskajaga. Ta näitas oma töid, rääkis sellest, kuidas neid luuakse, kuidas idee areneb ja kuidas sellest saab lõplik valminud visuaalne projekt. Õpilased esitasid aktiivselt küsimusi, tundsid huvi detailide ja protsessi vastu. Kohtumine kujunes elavaks ja informatiivseks.
Programmi hulka kuulus ka Flashmob, mis oli pühendatud ühtsuse, vastastikuse mõistmise ja inimeste rahumeelse kooseksisteerimise ideele. Valged T-särgid, valged õhupallid ja ühine tegutsemine lõid lihtsa ja selge kujundi, millest oli lihtne ilma liigsete selgitusteta aru saada.
Reis hõlmas ka tutvumist Stockholmiga. Ekskursioon võimaldas meil näha linna, selle arhitektuuri, atmosfääri ja ajaloolisi vaatamisväärsusi. Sellest sai oluline osa üldisest kogemusest ja see lisas kogu reisile veel ühe dimensiooni.
Pärast tagasijõudmist jätkus rahvusvaheline suhtlus juba koolis endas. Koostöös Maardu Gümnaasiumiga külastasid Erasmus+ programmi raames Maardu Põhikooli Kreeka õpetajad. Kuus pedagoogi kahest koolist veetsid meie juures terve päeva, jälgides õppeprotsessi ja tutvudes kooli töökorraldusega.
Nad külastasid tunde, tutvusid töökorraldusega, pöörasid tähelepanu õpetajate ja õpilaste vastastikusele suhtlemisele, tundsid huvi tehnoloogiate kasutamise vastu. See polnud mitte lihtsalt formaalne visiit, vaid tõeline sukeldumine kooliellu.
Kreeka kolleegid rääkisid oma haridussüsteemist, jagasid oma kogemusi ja õpetamisviise. Arutelu osutus avatuks ja kasulikuks – avanes võimaluse arutada erinevaid praktikaid ja vaadelda igapäevaseid harjumuspäraseid asju kõrvalseisjana.
Külalised kiitsid kooli atmosfääri, õpilaste aktiivsust ja nende kaasatust õppeprotsessi. Eriti huvitas neid töötamine projektidega ja kaasaegsete instrumentide kasutamine.
Kõik need sündmused osutusid omavahel seotud olevateks. Projekti kallal töötamine, festivalil osalemine, reis ja välismaiste pedagoogide visiit – need ei olnud mingid üksikepisoodid, vaid järjestikune kogemus, milles üks jätkab loogiliselt teist.
Selliseid momente on raske ette planeerida nagu tavalist tundi. Need moodustuvad võimalustest, kutsetest, valmisolekust proovida ja kaasa lüüa. Õppimine lakkab olemast pelgalt teooria ning saab osaks reaalsest elust –just nimelt selles tekibki tõeline huvi.
Õpilaste jaoks oli see kogemus, mis võimaldas neil näha tavapärasest rohkem: erinevaid lähenemisviise, teistsuguseid ideid, teisi koole. Ja võib-olla kõige väärtuslikum seisnes siin selles, et sarnaste võimaluste tekkimine jätkub. See aga tähendab, et see pole enam ühekordne juhus, vaid osa sellest, kuidas kool täna areneb.
