Katrin Koppel
Kliimaministeeriumi olmejäätmete valdkonna juht
Anastassia Aktšurina
Maardu Linnavalitsuse jäätmespetsialist
Mida paremini jäätmeid liigiti kogume, seda väiksem on prügiarve – alates 1. juulist 2026 muutub see vahe eriti selgelt tuntavaks. Muutub segaolmejäätmete hinnastamine, kuid sellega ei kaasne paratamatut hinnatõusu, vaid iga majapidamine saab liigiti kogumisega ise panustada sellesse, et tema jäätmearve madalam püsiks. Kes sorteerib, maksab vähem. Keskmiselt tuleb segaolmejäätmete konteinerisse pandud biojäätmete ja pakendijäätmete eest tasuda 4 kuni viis korda kõrgemat tasu kui siis, kui need oleksid liigiti kogutud. Paraku on segaolmejäätmete hulgas sageli just väga palju pakendijäätmeid ja biojäätmeid.
Ühes majapidamises tekkivatest jäätmetest moodustavad segaolmejäätmed päriselt vaid umbes viiendiku. Umbes sama palju on biojäätmeid ning oluliselt suurem osa on hoopis plast-, metall-, klaas- ja papp- ning paberpakendeid, millest oleks võimalik uusi materjale ja tooteid teha, kui neid kogutaks eraldi. Kui aga panna kõik kokku segaolmejäätmete konteinerisse, läheb see materjal hoopis prügimäel või põletusahjus asjatult raisku. Jäätmereform lõpetab sellise olukorra, sest liigiti kogumine hakkab ennast päriselt ära tasuma ja muutub mugavamaks.
Kuidas saab praegu pakendeid üle anda?
Maardu linn viib jäätmereformi ellu 2028. aastal. Seni on elanikel võimalik pakendijäätmeid üle anda mitmel viisil. Kõige levinum lahendus on avalikud pakendikonteinerid, mille tühjendamise eest vastutavad tootjavastutusorganisatsioonid. Kõik konteinerid on vastava organisatsiooni märgisega tähistatud. Pakendeid saab viia ka Muuga jäätmejaama.
Oluline on meeles pidada, et pakendijäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. See tähendab, et pakendite kogumist saab korraldada paindlikult – näiteks tellides teenuse taaskasutusorganisatsioonilt või soetades eraldi pakendikonteineri. Korteriühistutel on samuti võimalus tellida soovi korral oma kinnistule pakendikonteinerid, et muuta jäätmete liigiti kogumine elanikele mugavamaks ja kättesaadavamaks.
Eramajade elanikele pakub mugavat lahendust MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, kes korraldab kollase pakendikoti teenust. Teenuse raames antakse kord kuus elanikele läbipaistev kollane kilekott, kuhu saab koguda kõik puhtad pakendid. Iga 28 päeva järel, vastavalt graafikule, tuleb kott asetada tänava äärde või värava ette, kust see ära viiakse ning asendatakse uuega. Pakendeid ei ole vaja põhjalikult pesta, kuid võimalusel tuleks need loputada, et vältida ebameeldivat lõhna ja tagada parem taaskasutus.
Täpsemad sorteerimisjuhised ja lepingu sõlmimise võimalused on kättesaadavad Maardu linna kodulehel ning ETO iseteeninduses. Avalike pakendikonteinerite täielik nimekiri ja asukohad on samuti kättesaadavad Maardu linna kodulehel, rubriigis „Keskkond → jäätmemajandus → sorteeritud jäätmete kogumine“.
Mida rohkem jäätmeid suunatakse liigiti kogumisse, seda väiksem on segaolmejäätmete kogus ning sellest tulenevalt ka elanike lõplik jäätmekäitluse kulu.
Milliseid muudatusi toob jäätmereform?
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada jäätmete kogumine nii, et vajalikud konteinerid oleksid kodule lähemal ja jäätmete üleandmine inimese jaoks lihtsam. Kortermajade juures on edaspidi üldjuhul neli konteinerit: segaolmejäätmetele, biojäätmetele, paberile ja kartongile ning plast- ja metallpakendile. Klaaspakendi kogumise lahendus sõltub piirkonnast.
Eramajade juurde tuleb vähem konteinereid. Biojäätmed võib jätkuvalt ise ära kompostida. Pakendite üleandmiseks võib kasutada pakendikotti. Mõnes piirkonnas jäävad alles ka avalikud pakendikonteinerid. Seal, kus majad paiknevad kõrvuti, võib mõistlik lahendus olla ka ühised konteinerid mitme majapidamise peale.
Alates uuest jäätmeveoperioodist maksab inimene nii plast- ja metallpakendite kui ka papp-ja paberpakendite konteineri tühjendamiskorra eest 50 eurosenti, see hakkab kehtima kogu Eestis. Enamikes omavalitsustes tähendab see senisest soodsamat pakendite või segaolmejäätmete üleandmise hinda kui seni.
Jäätmereformiga kaasneb ka muudatus prügiveo sagedustes. Linnades ja alevikes ei pea enam prügikonteineri tühjendus toimuma vähemalt kord kuus, vaid võib toimuda ka kord kvartalis. Vaid biojäätmete vedu peab ka edaspidi toimuma kord kuus juhul, kui biojäätmeid ise ei kompostita. Pakendijäätmete ja segaolmejäätmete vedu võib kõikjal toimuda ka kord kvartalis. See aitab vältida olukorda, et jäätmevedaja peab pooltühje konteinereid tühjendamas käima ning annab võimaluse valida just oma majapidamise vajadusele sobiv lahendus.
Jäätmeveo teenustasu sõltub jäätmeliigist, mahuti suurusest ja veosagedusest. Selleks, et mitte asjatult prügiveo eest maksta, soovitame
- kogu pakendijäätmed ja biojäätmed eraldi;
- vali iga jäätmeliigi jaoks õige suurusega konteiner või jäätmekott;
- kui veopäevaks ei ole konteiner veel täitunud, siis kaalu veosageduse muutmist, väiksema konteineri või jäätmekoti kasutamist.
Igal juhul tasub meil kõigil juba praegu oma harjumused üle vaadata: kas kõik, mida saab liigiti koguda, jõuab ikka õigesse kohta? Jäätmete sorteerimisel on abiks ka riiklik olmejäätmete liigiti kogumise juhend, mille leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt aadressil https://kliimaministeerium.ee/jaatmete-liigiti-kogumine.
