Minule kuuluvas majas elas minu ema. Eelmisel aastal ta suri ja seal ei ela kedagi ning lähimal ajal ka ei lähe keegi. Kas ja kuidas saan prügilepingu peatada ja aktiviseerida või sõlmida, siis kui seal elatakse?
Jäätmevaldajal, kes kinnistul ei ela või kinnistut ei kasuta, on õigus esitada Maardu Linnavalitsusele taotlus tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.
Põhjendatud taotluse alusel võib saada korraldatud jäätmeveoga vabastatuks või hooajaliselt vabastatuks kuni 5 aastaks (5 hooajaks).
Selleks peab esitama taotluse https://maardu.ee/jaatmeveost-vabastamine
Minul on suvila Muuga aedlinnas. Kuna see pole minu alaline elukoht ja tegemist on suvilaga, siis sooviksin taotleda jäätmeveo vabastus perioodil november kuni aprill. See tähendab, et esimene vedu oleks maikuus. Vabastust palun võimalusel mitmeks aastaks, et ei peaks seda taotlema igal aastal uuesti.
Jäätmevaldajal, kes kasutab kinnistut suvilana, on võimalik esitada taotlus korraldatud jäätmeveost hooajaliseks vabastamiseks. Hooajalise vabastamise korral peab jäätmevaldaja olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist 31. oktoobrini.
Jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel võib saada korraldatud jäätmeveoga vabastatuks või hooajaliselt vabastatuks kuni 5 aastaks (5 hooajaks).
Selleks peab esitama taotluse https://maardu.ee/jaatmeveost-vabastamine
Saime meilile eeltäidetud lepingu, kus on märgitud biojäätme konteineri suurus 140 liitrit ja ära vedu 1 kord kuus. Soovisime sõlmida lepingu, aga viia sisse muudatuse:
- Biolagunevate jäätme konteineri suurus 80 liitrit ja ära vedu 2 korda kuus (eriti suvisel soojal ajal ei ole 1 kord kuus mõeldav).
- Lisaks soovime biojäätmete konteineri tühjendamise võtta nö kahe pere peale, kuna meie Muuga aedlinnas asuv elumaja on paarismaja ja maja esine hoov on meil ühine.
Minu küsimus, kas eelmainitud muudatusi on võimalik teha või on hanke korras juba tingimused paigas ja neid muuta meie ei saa?
Jäätmete veo sagedust saab lepingus muuta. Maardu linna Jäätmehoolduseeskiri paneb paika vähema võimaliku sageduse „biolagunevate jäätmete väljavedu on vähemalt üks kord 4 nädala jooksul”. Graafikuvälise veo hind on vastav sama suurusega segaolmejäätmete konteineri tühjendamise hinnale. Jah, on võimalik kasutada ühismahutit – selleks tuleb naabriga sõlmida ühismahuti kasutamise kokkulepe ning saata see jäätmevedajale ja linnavalitsusesse.
Ühismahuti kasutajad saavad olla vahetus läheduses paiknevate kinnistute omanikud või ühele omanikule kuuluvad Maardu linna territooriumil paiknevad erinevad kinnistud. https://maardu.ee/uhismahuti-kasutamine
Täidetud ja allkirjastatud kokkuleppe tuleb edastada linnavalitsusesse ja jäätmevedajale.
E-post: info@keskkonnateenused.ee ja linnavalitsus@maardu.ee.
Teil on samuti võimalik leppida prügivedajaga kokku sellest, et nad viiksid biojäätmeid välja kaks korda kuus. Selleks võtke palun nendega otse ühendust, et teha lepingus vastavaid muudatusi. Biojäätmete väljavedu on tasuta.
Palun infot, milline komposter peab olema. Neid on valikus palju. Mul tundub, et aktsepteeritavad kompostrid on küllalt kõrge hinnaga ja kui sinna sisse ei ole midagi panna, siis on selle soetamine mõttetu. Kaanega kompostikast on mul aias olemas. Maardu kodulehel võiksid olla mingid fotod lubatud kompostrite kohta.
Maardu jäätmehoolduseeskiri sätestab, et biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris. Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust ja vähemalt 4 meetri kaugusel ehitisest, kui naabrid ning ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.
Tähtis on, et biojäätmed ei satu olmejäätmete konteinerisse. Biojäätmed on väärtuslik ressurss ja selle liigiti kogumine ning nende ringlussesse suunamine on oluline.
Ehk kompostriks sobib nii nt soetatud komposter kaanega kui ka ise tehtud komposter, mis oleks piiritletud, kaanega/kattega kaetud, et ei tekitaks keskkonnahäiringuid ja täidaks oma eesmärki.
Jäätmeseaduse § 18 sätestab keskkonnahäiringu mõiste: Keskkonnahäiring käesoleva seaduse tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.
Kas õun on köögijääde?
Jah, õun on biolagunev biojääde ning seda on võimalik koguda eraldi biojäätmete konteinerisse, mida prügivedaja ära viib.
Millest tuleneb kohtkompostimise esitamisel nõue lisada pilt?
Kompostimisest tuleb teavitada kohaliku omavalitsust, kes teeb vastava märke jäätmevaldajate registrisse ja edastab info jäätmevedajale. Spetsialistid veenduvad, et iga taotluse korral on tõendatud asjaolu, et tegemist nõuetekohase kompostimisega ning jäätmevaldajal on sobilik koht (mitte olmejäätmete konteineris neid üle anda).
Spetsialistid hakkavad tegema kohapeal kontrolle, et veenduda, kas kompostimine on nõuetekohane.
Kas niidetud muru saaks ka biojäätmete prügikasti panna?
Kui kompostitakse biojäätmed oma kinnistul ning on saadud vabastus jäätmeveost, siis biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (sh niidetud muru) ning köögi- ja sööklajäätmed saab koos kompostida (peale panna kate/kaas). Kui biojäätmed viiakse prügivedaja poolt ära, siis tohib vastavalt Maardu linna ja Eesti Keskkonnateenuste AS vahel sõlmitud lepingule koguda konteinerisse ainult köögi- ja sööklajäätmed. Samas jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelises lepingus on viidatud punkt 2.6. Aia- ja haljastusjäätmeid on lubatud panna mahutisse, mis on ettenähtud biolagunevatele jäätmetele ja tingimusel, et vastavad jäätmed mahuvad mahutisse ning jäätmete paigutamisel mahutisse ei ületa konteiner sellele ettenähtud lubatud tõstekaalu. Teisisõnu mõõdukas koguses niidetud muru ja lehti võib anda biojäätmete konteineriga üle.
Ostan eraldi prügikasti ja viin sinna ühe biolaguneva kotti just enne vedu. Muidu kui seda tehakse tasuta vaid kord kuus, siis sinna tekivad ussid jms suvel. Ma kardan, et need biolagunevad kotid ka lagunevad koos toiduga kuu jooksul.
Jäätmevedajaga tuleb võtta ühendust, et muuta lepingus olevat graafikut. Biojäätmete vedu on korraldatud jäätmeveo raames tasuta.
Kas biojäätmeid veab sama masin, mis veab ka segajäätmeid?
Tegemist on mitmekambrilise jäätmeveokitega – eri liiki jäätmete segunemine on välistatud.
Kui palju peab biojäätmeid kastis olema, et ei trahvitaks? Kas on selline nõue?
Jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelises lepingus 5. punktis on kirjas, et tühjaks loetakse mahutit, mille põhi paistab.
Millal paigaldatakse Muugale pakendikonteinerid?
Maardu Linnavalitsus on võtnud ühendust MTÜ Eesti Tootjavastusorganisatsiooniga (ETO). Pakendijäätmete üleandmine tekkekohal ehk „kollase kilekotiteenus” saab alguse lähimate kuude jooksul.
Kui ma saan Maardult nõusoleku biolagunevate jäätmete komposteerimiseks, siis kas ma pean selle saatma ise jäätmevedajale?
Linnavalitsus informeerib jäätmevedajat sellest, et teie kinnistul rakendataks kohtkompostimist.
4.04. peaks toimuma esimene biovedu. Taotlused edastatud vabastamisest, aga miks ma peaksin uue teenusepakkujaga sõlmima lepingu enne, kui mul pole vabastust bioveost? Teenusepakkuja enne seda maha lepingust ei võta, kui linnavalitsusest pole teadet.
Lepingut saab sõlmida ning leppida prügivedajaga kokku, et tühistada esimene biojäätmete vedu – jäätmevedaja teeb vastava märke, kui te ei soovi ka edaspidi biojäätmetevedu, siis selleks tuleb teha vormikohane taotlus linnavalitsusele, et kohtkompostite.
Kui mul on tellitud segaolmejäätmete vedu, siis ma saan kogu prügi, sh bio panna ühte konteinerisse nagu see oli varem endise vedaja puhul?
Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna biojäätmeid. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kogumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kellel puudub kohtkompostimise võimalus. Biolagunevate jäätmete üleandmine jäätmevedajale on tasuta, tasuda tuleb vaid konteineri eest, kas ostate välja või hakkate rentima. Oma kinnistul kompostimiseks peab tegema avalduse.
Millised jäätmed sobivad biojäätmete konteinerisse?
Biojäätmete mahutisse sobib visata:
- toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;
- muna ja pähklikoored;
- majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, pabermassist munarestid;
- toataimed (ilma potita) ja lõikelilled;
- teekotid juhul, kui tegemist on 100% biolagunevate materjalidega.
Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner peab olema vooderdatud biolaguneva kotiga. Vooderduskott ja paigaldus on vedaja poolt tasuta. Vooderduskoti soovist tuleb jäätmevedajat teavitada.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
- Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid
- Vedelikke
- Suuri konte!
- Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid (nt mähkmeid, küpsetuspabereid, kassiliiv, vanad ravimid jt).
Kui biolagunevate jäätmete konteinerisse on pandud muu prügi, on vedajal õigus esitada arve tühisõidu eest.
Küsimus biojäätme käitlemise kohta. Kas ma võin biojäätmeid koguda ka paberkotti või peab olema selleks spetsiaalne plastik-konteiner?
Biojäätmete üleandmiseks peab olema eraldi konteiner (selle rentimiseks võtke palun ühendust prügivedajaga). Kodus võib biojäätmed koguda ka paberkotti.
Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti.
Biojäätmete konteineri vooderduskotti saab küsida jäätmevedajalt.
