Julged külalised linna serval: kuidas linlased ja rebased saavad rahumeelselt koos eksisteerida?

Triin Uudeväli

Maardu linna keskkonna peaspetsialist

Viimastel aastatel on rebased linnade tiheasustusaladel muutunud harjumuspärasemaks vaatepildiks. Ka Maardu pole erand – aina sagedamini kohtavad elanikud neid nutikaid ja kohanemisvõimelisi metsloomi oma aedades või tänavatel. Kuidas tagada, et see kooselu ei muutuks probleemiks?

Kuidas rebased linnadesse satuvad?

Peamisteks põhjusteks, miks rebased linnadesse kolivad, on looduskeskkonna vähenemine ja inimasustusega kaasnev toidurohkus. Linnapiirkondades on ohtralt närilisi, mis on rebastele loomulik toiduallikas. Samuti meelitavad neid avatud prügikastid ja ligipääsetavad kompostihunnikud, kus leidub rikkalikult jääke.

Paljud rebased ei ela linnades püsivalt, vaid külastavad neid oma “toiduringidel”. Kui aga inimene hakkab metsloomi toitma, tekib hoopis suurem probleem – julged linnarebased. Nad harjuvad inimestega, muutuvad üha julgemaks ja ootavad toitu isegi otse inimese käest.

Kuidas hoida rebaste arvukust kontrolli all?

Kõige tõhusam viis rebaste kontrollimiseks on toidujäätmete kättesaamatuse tagamine. Kui toitu on vähe, ei teki rebastel põhjust linna “kolida”. Järgnevalt mõned soovitused:

  1. Sulgege kompostihunnikud. Kasutage kinniseid kompostikaste, et toidujäägid ei muutuks rebastele hõlpsaks saagiks.
  2. Turvalised prügikastid. Biojäätmete konteinerid ja prügikastid peavad olema korralikult suletud.
  3. Ärge jätke toitu ripakile. Koduloomade toit tuleb panna rebasele kättesaamatusse kohta.
  4. Ärge toitke rebaseid. Isegi kui tundub, et loom on näljane, tekitab see harjumuse, mis muudab rebased julgemaks ja sõltuvamaks.

Miks see on oluline?

Rebased on osa meie loodusest, kuid nende liigne arvukus linnades võib hakata häirima igapäevaelu. Julged ja toidule orienteeritud linnarebased võivad ohustada koduloomi, muutuda pealetükkivaks või põhjustada haiguste levikut.

Koos saame tagada tasakaalu

Rebaste täielik kadumine linnapiirkondadest pole realistlik ega ka vajalik – nad on osa meie ökosüsteemist. Kuid vastutustundliku käitumisega saame vältida olukordi, kus rebaste arvukus kasvab nii suureks, et harmooniline kooselu muutub keeruliseks.

Paneme südamele: ärge toitke rebaseid ja hoidke toidujäätmed nende eest peidus. Nii saame kõik, nii inimesed kui ka rebased, jagada üht territooriumi rahumeelselt ja segamatult.

Peame meeles: loodus oskab olla tasakaalus, kui meie ise seda tasakaalu ei riku.