Näib, et just eile astus teie laps oma esimesi samme ja õppis ütlema sõnu „ema” ja „isa”, kuid täna on juba käes aeg, mil valmistuda ette tähtsaks eluetapiks – kooli astumiseks. Peamine mõte, mis vanemaid sel perioodil saadab, on see, kuidas aidata oma lapsel kooliks valmistuda. Kas seda on vaja teha või piisab sellest, et esimese klassi õpilasele õpetatakse kõike alles õppeprotsessi käigus?
Formaalselt ei ole tulevane esimesse klassi astuja kellelegi midagi võlgu. Tervislike vastunäidustuste puudumisel tuleb seitsmeaastaseks saanud laps kooli vastu võtta. Lapse lugemis-, arvutus- ja kirjutamisoskuse puudumine ei saa olla takistuseks sisseastumisel, kui me ei räägi koolidest, kus on omad erinõuded.
Ja ometi on minu vastus järgmine – kooliks valmistumine on kasuks igale tulevasele esimesse klassi astujale! Esimese klassi programm on üles ehitatud nii, et ettevalmistamata lapsel on sellega raske toime tulla, seega eeldatakse esimeseks septembriks lastelt teatud teadmiste taset. Te võite selle saavutamiseks saata lapse kooli ettevalmistusklassi, kasutada eraõpetaja teenuseid või õppida koos temaga iseseisvalt.
Oskused, mis tulevasel esimese klassi õpilasel peavad olema:
- Teada oma ees- ja perekonnanime, sünniaega ja koduaadressi.
- Teada oma ema ja isa nimesid, kus nad töötavad ja millega tegelevad.
- Eristada mõisteid „parem ja vasak“, „edasi ja tagasi“, „rohkem ja vähem“.
- Nimetada aastaaegu, kuid, nädalapäevi.
- Tunda värve ja värvitoone.
- Mõista käitumisreegleid tänaval, eristada transpordiliike ja liikumisviise.
- Nimetada kodu- ja metsloomi.
- Tunda rändlinde ja siin talvituvaid linde.
- Eristada köögi- ja puuvilju, nimetada neid.
- Teada elukutseid.
- Jutustada kuuldud teave ümber ja vastata selle kohta küsimustele.
- Luua piltide põhjal jutustusi, mõelda välja süžeesid ja lugusid.
- Lugeda peast luuletusi, lahendada lihtsamaid mõistatusi.
- Joonistada pilte ja geomeetrilisi kujundeid, järgida joonistust piki kontuurjoont.
- Kirjutada kastidesse, tunda tähti ja eristada neid helidest.
- Matemaatikas tunda numbreid 0 kuni 20, osata võrrelda, liita ja lahutada kümne piires.
Esmapilgul võib tunduda, et punkte on palju, kuid reeglina teavad lapsed neist enamikku ja täidavad hõlpsalt. Töötades koos oma lapsega teadmiste kallal aasta jooksul iga päev natukene, omandab ta hõlpsasti kogu vajaliku teadmistemahu ning sukeldub lihtsamini eelseisvasse õppeprotsessi.
Kooliks valmistudes tasub meeles pidada mõnda lihtsat reeglit.
Vähem survet, rohkem mängu
Kõige tõhusam vahend lapse arenguks on mäng. Ärge oodake, et kuueaastane laps talub ühe koha peal istudes kergesti pooletunnist õppetundi. Palju kasulikum on õppida 10-15 minutit järjest ja seejärel tulemusi mänguga kinnistada. Arutage aktiivselt seda, mida näete näiteks kõndides. Loendage Lego torni ehitamisel autosid, plokke, kuubikuid. Lapse jaoks on palju huvitavam joonistada tugevama joonega üle joonistuste kontuurjooni kui konkse ja silmuseid. Või lahendada näiteid, kui need on osa värvimispildist või -ülesandest.
Lapsevanematele tulevad appi õpetlikud mängud ja värvikate piltidega raamatud. See valik sobib vanematele, kelle lapsed ei kujuta oma elu ette ilma elektrooniliste seadmeteta. Nende raamatute lehekülgedele paigutatud QR-koodid viivad huvitavate õppevideoteni.
Lugema õppimine
Üks olulisemaid oskusi, mida laps koolis vajab, on lugemisoskus. See on kõige alus! Mida paremini laps seda oskust valdab, seda lihtsam on tal algetapis. See ei tähenda, et lapsed peaksid ladusalt lugema luulet ja keerulisi tekste, kuid põhioskus on siiski oluline. Peate mõistma üht: mida edukam on lapsel tegevus oma emakeeles, seda lihtsam on tal esimesest klassist alates võõrkeeles õppida. Ja ennekõike puudutab see lugemist. Arvan, et nii logopeedid, psühholoogid kui ka õpetajad nõustuvad minuga.
Matemaatika õppimine
Paljud vanemad arvavad, et matemaatika õpetamine – see on lihtsalt igavad ülesanded, mida laps kindlasti enne kooli ei vaja, kuid see pole sugugi tõsi. Matemaatika võib ja peakski lapsele huvi pakkuma. Kasutage kõiki käepäraseid vahendeid, pakkuge oma lapsele numbrite, mõistatuste ja loendamistega mänge.
Oskused ja teadmised pole aga kõik, mis lapsel enne kooli astumist peaksid olema.
Oluline on füüsiline valmisolek:
– üldfüüsiline areng;
– peen- ja jämemotoorika;
– koordinatsioon ja vastupidavus.
Siia alla kuuluvad ka igapäevased oskused: oskus siduda kingapaelu, riidesse panna, tõmblukk kinni tõmmata, riided korralikult kokku voltida, voodi korda teha, mänguasju ja raamatuid kokku panna.
Tõsist tähelepanu tuleks pöörata psühholoogilisele valmisolekule.
Siin on mitu tegurit, mis on õpingute ajal olulised:
– võime keskenduda ülesandele ja tegeleda monotoonsete ülesannetega kuni 20 minutit;
– visualiseerimisoskus, mõttes olukordade ettekujutamine;
– oskus mõista ja analüüsida vanasõnu, ütlusi, muinasjutte, jutte;
– kaastunne ja empaatia;
– oskus mõttes ette kujutada töö tulemust ja teostada see, näiteks voolida plastiliinist kujundeid, mille laps ise välja mõtleb.
Kõik see tuleb järk-järgult koos üldoskuste kujunemisega ning kujuneb tavaelu, kasvatuse ja pereväärtuste tingimustes.
Ärge unustage sotsiaalset valmisolekut. Väga oluline aspekt on siin suhtlemine. Sotsiaalsed suhtlemisoskused, mis lapsel peaksid olema:
– oskus alustada vestlust ja luua kontakt eakaaslaste ja täiskasvanutega;
– sõbralikkus;
– oskus järgida ühiskonnas kehtivaid viisakusreegleid, näiteks pakkuda eakatele istet;
– oskus mõista, kuidas käituda avalikes kohtades.
Kõiki neid asju on lapsele suhtlemisprotsessis lihtne selgitada. Andke talle rohkem iseseisvust, usaldage teda. Isegi kui kõik ei õnnestu, toetage ja julgustage.
Nimekiri asjadest, mida enne kooli tuleb teha, tundub pikk. Kuid niipea, kui hakkate oma ellu juurutama uusi harjumusi – jalutuskäike ühes looduse tundmaõppimisega, kodus lugemisega tegelemine, riimide lugemine, muinasjuttude väljamõtlemine – muutuvad need palju lõbusamaks ja huvitavamaks. Pidage meeles peamist reeglit – ärge avaldage lapsele survet, vaid mängige temaga koos kooliks valmistudes ja tehke seda mõnuga. Ainult siis õpib tulevane esimese klassi õpilane rõõmuga uusi asju, tunneb huvi ümbritseva maailma vastu ning näitab üles initsiatiivi ja õppimistahet.
Soovin artikli lõpetada Poola kirjaniku ja pedagoogi Janusz Korczaki sõnadega: „Ära oota, et sinu laps oleks nagu sina või selline, nagu sina tahad. Aita tal saada mitte sinuks, vaid iseendaks.“
Edu teile kooliks valmistumisel!
Natalja Mironova
Õpetaja
