Jõulude ajal on kombeks möödunut meenutada ja teha plaane ka tulevikuks. Mõned mälestused toovad silma heldimuspisara, teised meenutavad mõnd kurba või naljakat lugu, kolmandad aga loovad sideme lähedastega, kes on nüüdseks lahkunud. Maardu Gümnaasiumi noorte mõtted kogus kokku eesti keele õpetaja Tiina Kihulane.
Tavaliselt võtan uut aastat vastu koos perega, kuid eelmisel vana-aastaõhtul töötasin Maardu diskol. Pärast üritust läksime sõpradega välja. Minu meelest oli see kõige huvitavam aastavahetus.
David Vassiljev, 10.d
Ma mäletan, et kui olin kuueaastane, kinkisid vanemad mulle minu esimese arvutimängu. Olin nii rõõmus, et käisin kogu peo aja kodus ringi ja tõstsin kõikidel tuju.
Amir Mirzoiev, 10.d
Teeme sõpradega üksteisele oma kätega tehtud kingitusi. Viimasel aastal sain suure karbi kirjaga “Ava ainult siis, kui tuled koju”. Karbi sisu oli imekspandav! Selle sees oli ilus t-särk kirjaga “Kui ei mäleta, siis ei ole olnud” – see on minu enda ütlus, mida kasutan alati siis, kui tean, et midagi on tõsi, kuid ma ei soovi seda tunnistada. Jõulud on imeliste tunnete aeg!
Albert Šteinbach 10.d
Olin 4-5-aastane kui jäin jõuluajal tuulerõugetesse. Ema muidugi määris igale poole briljantrohelist. Kui ma külaliste juurde tulin, siis kutsusid kõik mind “väikeseks Shrekiks”. Tundsin end väga haige ja kurvana, jooksin tuppa ja nutsin. Siis tuli ema mind rahustama.
Alina Kabanina, 10.d
See juhtus 24. detsembril, mil olin seitsmene. Jalutasime perega Peterburis ühel väljakul, kus oli väga ilus ja suur kuusk, säravad kaubaputkad ja minu lemmikkarusell. Sõitsin sellega umbes tund aega, kuid vanemad ootasid kannatlikult. Pärast läksime kinno, sõime marmelaadi ja jõime kakaod. See oli minu kõige parem jõululaupäev.
Sofia Jaagumets, 10.d
Minu perekond kinkis mulle suure Ottomani koti. Jõuluööl olin perega kodus, tegime kingitusi ja pärast läksin sõpradega välja. Hiljem sõitsime perega Otepääle, meie vanaisa tallu, käisime kalal ja saunas.
Kevin Metsküla, 10.d
Kord sõitsime terve perega aastavahetuseks Egiptusesse. Ma ei suutnud ilutulestiku tõttu kaua magama jääda, aga ka sellepärast, et ma ei suutnud ära oodata, kuni me lennujaama läheme. Ebatavaline tunne oli aastavahetust soojal maal vastu võtta, aga mulle meeldis. See jääb mulle elu lõpuni meelde.
Alan Vaht, 10.d
Võtsime uut aastat vastu terve pere ja sugulaste ringis. Südaööl läksime ilutulestikku laskma ja kui pärast tagasi majja tulime, avastasin kuuse alt kingitusi. Olin väga õnnelik. Asi oli selles, et kedagi ju ei jäänud tuppa, seetõttu olin üllatunud ega saanud kuidagi aru, kuidas kingitused kuuse alla tekkisid.
Ruslan Popozoglo, 10.d
Mäletan, et 14-aastaselt sain jõuludeks väga väikese kassipoja. Ta oli nagu kohev karvapall. Ma olin väga õnnelik. See aasta oli minu jaoks kõige unustamatum.
Anastassia Gabitova 10.d
Väiksena ootasin väga uut aastat ja tahtsin jõuluvana näha. Saatsin jõuluvanale oma kingisoovi ja kirjutasin, et tahan teda isiklikult kohata. Vana-aastaõhtul koputati mu uksele. Lävel nägin kotiga jõuluvana. Ta palus mul luuletust ette kanda ja siis ulatas mulle kingi. See kingitus jääb mulle kauaks meelde.
Karina Koleda, 10.d
Paar aastat tagasi sõitsime perega Prantsusmaale pühi pidama. Osad mu pereliikmetest elavad välismaal, kuid siiski saime kogu perega pühadeks kokku. Olime väga ilusas ja hea atmosfääriga linnas, tänu millele muutus meie puhkus veelgi mõnusamaks. Need olid parimad pühad mu elus.
Diana Sementsova, 10.d
Uus aasta, olen 4-aastane, istume perega laua taga ja kuulame Eesti presidendi kõnet. Siis koputab keegi aknale, jookseme vennaga akna juurde ja näeme seal jõuluvana kingikotiga, aga kui jõudsime õue, siis teda enam polnud. Maha oli jäänud vaid kott koos kingitustega. See mälestus jääb mulle kauaks meelde, ma ei unusta seda uut aastat kunagi.
Arina Kulajeva, 10.d
Jäin just enne jõule haigeks ega saanud perega tähistada, sest olin haiglas. Aga kui õhtu oli käes, tulid ootamatult minu juurde sõbrad ja vanemad, õnnitlesid ja tõid palju kingitusi ning me tähistasime haiglas pidupäeva koos. See on parim uusaasta mälestus.
Zlata Glušonok, 10.d
Koos lähedaste ja sõpradega saabusime uhkesse restorani, kus oli kaunilt kaetud laud ja meid ootas ees maitsvate roogadega pidulik õhtusöök. Me naersime, vestlesime ja jagasime uusaastaootusi ning unistusi. Südaööl läksime vaatama ilutulestikku, mis värvis taeva säravate värvidega. Me soovisime üksteisele head uut aastat ning kallistasime südamlikult, õhk oli rõõmu täis. See oli imeline ja meeldejääv viis alustada uut aastat, jättes meile kustumatu mälestuse sellest kaunist õhtust.
Jekaterina Komaldinova, 12.d
Kui ma olin 13-aastane, siis me tähistasime uut aastat vanemate ja tädi perega väikeses Soome külas. Kokku elasime Soomes umbes nädala. Iga päev ma käisin oma õe ja vendadega jalutamas. Peagi saabus aeg asju pakkida, et tagasi koju minna. Soome tulime kahe kohvriga, aga saime nii palju kingitusi, et pakkisime tagasi lausa kolm kohvrit ja veel paar kotti. Selline vana-aasta lõpp ja uue algus meeldib mulle palju rohkem, kui lihtsalt kodus viibida.
Viktoria Balahhonova, 11.d
Minu jaoks isiklikult on iga jõulupüha koos vanematega väga eriline, sest kogu lapsepõlve jooksul ei veetnud ma nendega nii palju aega, kui oleksin tahtnud. Kõige erilisemad jõulud olid minu jaoks kaks aastat tagasi, kui mu isa tuli mulle külla ja me tähistasime jõule koos tema ja mu õega. Võib-olla ma ei saanud siis palju kingitusi, aga see oli esimene kord, kui ma tundsin, et tähistan jõule koos oma perega.
Yelizaveta Vatsenko, 11.d
Tegime 31. detsembri õhtul vanaema juures terve perega ettevalmistusi aastavahetuseks. Kuuse olime ise metsast toonud. Ütlesin kõigile: “Mõelge, jõuluvana tuleb meie juurde!”. Vanaema elab mul külas, kus teed olid minema pühitud, autoga oli väga raske sõita. Järsku kuulsin koputust uksele. Jõuluvana oli meie juurde tulnud! See oli mees, keda me ei tundnud ja kes oli jõuluvana kostüümis. Koos kaaskonnaga kutsusime ta majja. Ta tõi meile kingitusi ja me kostitasime teda uusaasta maiustega.
Karolin Kaljusaar 11.d
Mäletan üht traditsiooni minu lapsepõlvest. Minu pere pani kõik kingitused ühte suurde kotti ja vanaisa sõber pani selle õigel ajal meie ukse taha ja koputas. Minu vanaisa tegi stseeni, et «Ohhoo, kes see on? Kas jõuluvana?». Ta avas ukse, kutsus mind lähemale ja seal oli suur-suur kott. Olin umbes viiene ja ma tõesti uskusin, et selle koti tõi jõuluvana. See on üks suurim mälestus minu lapsepõlvest.
Jana Tkatšova, 11.d
Minu kõige paremad jõulud olid kaks aastat tagasi. Valmistasin esmakordselt kellelegi ise kingitusi. Mitte nii, et ainult vanemad teevad mulle ja vennale kingitusi. Kingid pakkisin ma ka esimest korda ise paberisse. See õnnestus veidi lohakalt, paber oli kortsus ja teip tegi mitu ringi ümber paberi. Aga nii hea tunne oli kedagi rõõmsaks teha ja naeratuse näole tuua. Kingitused meeldisid kõigile. Ma heegeldan iga detsembri alguses jõulukingituste jaoks mingeid loomi ja igaühe kingipakis on jõulude ajal üks pehme väike käsitööloom koos mõne poest ostetud kingiga.
Eleri Taro, 12.d
Minu jaoks kõige tähtsamad näärid olid möödunud aastal. Pidasime nääre kodus. See oli ühe meie kõige lähedasema inimese viimased näärid. Me nautisime üksteise seltskonda ja veetsime kõik koos aega, sõime maitsvat toitu ja tantsisime. Mängisime erinevaid mänge. Kell 23:59 panime teleka käima ja kuulasime presidendi kõnet. Hiljem võtsime paberilehed, kuhu kirjutasime kõik soovid algavaks aastaks, siis süütasime ilutulestiku, istusime veel natuke aega ja läksime magama. Need olid mu parimad näärid ja ma väga igatsen seda inimest.
Stefanie Laas, 11.d
