Märts: volinike töölaualt tegelikkuseks

Veebruaris kogunes Maardu Linnavolikogu istungile 21. kuupäeval.

Harju maakonna arengustrateegia 2040+

Volikogult kinnituse saanud dokument on maakondlik kokkulepe erineva tasandi institutsioonide vahel, mille sisuks on avalike teenuste parem korraldamine, regionaalse koostöövõimekuse suurendamine ja regionaalsetest vajadustest lähtuvalt arenguvajaduste sisendi andmine riigi tasandile.

Arengustrateegia visioonina nähakse, et Harju maakond on Põhja-Euroopa targa majanduse süda, siin on suurepärane elukeskkond, kestlik taristu ning kiired ja mugavad ühendused kogu maailmaga.

Vastavalt visioonile seati  strateegilised eesmärgid ning töötati välja tegevussuunad. Olulisel määral puudutavad Maardu linna alljärgnevad suunad:

  1. Maavarade teemaplaneeringu koostamine, ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta uute uuringu- ja kaevanduslubade mitte välja andmine.
  2. Endiste tööstus- ja militaaralade ning kaevandusalade taaskasutusele võtmine uutes funktsioonides, sh loodusliku elukeskkonna taastamine jms.
  3. Kohalikele omavalitsustele arendustegevuseks riigimaa kasutusse andmise lihtsustamine.
  4. Miljööd ja keskkonda risustavate hoonete lammutamise toetamine.
  5. Tallinna regiooni ja kogu Põhja-Eesti ühistranspordi korraldamise ühtse süsteemi loomine.
  6. Tallinna ringraudtee rajamine koos regionaalpeatustega.
  7. Tallinna ja linnapiirkonna kergrööbastranspordi arendamine.
  8. Jalgratta- ja jalakäijateede ülemaakonnalise võrgustiku väljaehitamise toetamine.
  9. Nutikate liiklusjuhtimissüsteemide arendamine.
  10. Tsiviiltasandi julgeoleku tagamine koostöös partneritega.
  11. Munitsipaalelamupindade vajaduspõhine arendamine.
  12. Avaliku ruumi arendamine linnades ja suuremates asulates, sh ligipääsetavuse ja teenuste kättesaadavuse parandamine arvestades erinevaid sihtrühmasid ja vanusegruppe.
  13. Ettevõtlus- ja tööstusalade arengu toetamine.
  14. Linnaliste asulate haljastuse ja looduskeskkonna väärtustamine ja parendamine.
  15. Mere ja siseveekogude ranna- ja kaldaalade avaliku kasutuse ja ligipääsu tagamine.
  16. Kohalike omavalitsuste ühiste infosüsteemide, IT võimekuse ning analüüsivõimekuse arendamine.

Strateegias kirja pandut rakendatakse ellu konkreetsete projektide kaudu. Selleks koostatakse omavalitsustelt saadavatest ettepanekutest neljaks aastaks tegevuskava, mida on võimalik iga-aastaselt uuendada.

Teehoiukava kehtetuks tunnistamine

Volikogu tunnistas Maardu linna 2022. – 2023. aasta teehoiukava kehtetuks, sest AS Maardu Vesi koostöös AS Tallinna Vesi-ga kavatseb teostada Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sh sademevee kanalisatsioonivõrgu renoveerimist teedel, millel pidanuks Maardu linn vastavalt teehoiukavale teostama käesoleval aastal remonditöid. Lähtudes sellest on otstarbekas remontida teid siis, kui ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni taristu nende all on renoveeritud, st pärast 2023. aastat.

Munitsipaalkorterid spetsialistidele

Maardu Linnavalitsusele anti luba viia läbi kontsessioonihange, mille edukaks osutumise puhul ehitataks aadressile Kütte tn 6 maja, kus on 15 munitsipaalkorterit. See annab Maardule võimaluse olla atraktiivne tööandja linnale vajalike spetsialistide jaoks, kelle üheks peamiseks takistuseks Maardusse elama asumiseks on eluruumi puudumine tulevase töökoha vahetus läheduses.  

Lühidalt

Kinnitati lasteaedade Sipsik, Rukkilill ja Rõõm arengukavad. Osaliselt tunnistati kehtetuks Lennula maaüksuse detailplaneering. Maardu Linnavalitsusele anti luba sõlmida BFZone MTÜ-ga discgolfi raja püstitamiseks koostööleping.