Üleminekut algastmest keskastmesse peetakse üheks keerulisemaks pedagoogiliseks probleemiks ning kohanemisperiood neljandas/viiendas klassis on üks raskemaid perioode koolihariduses. Tundub, et midagi pole muutunud – tunnid, õpetajad ja kodutööd nagu ikka, kuid vanemad hakkavad märkama, et laps on hakanud halvemini õppima, tema iseloom on muutunud, ta on muutunud ärrituvaks või apaatseks.
Niisiis, püüame mõista üleminekuperioodi probleeme. Selleks olen välja toonud seitse niinimetatud veealust kivi, millele tuleb tähelepanu pöörata.
1. Uued seinad
Lapsed on kabinetisüsteemiga tuttavad esimestest koolipäevadest peale, kuid keskastmesse üleminekul suureneb klassiruumide arv ning esimesest tunnist viimaseni „rändavad” õpilased kabinetist kabinetti.
Nõuanne vanematele: Kuni teie laps õpib e-koolis infot jälgima soovitage tal kabinettide numbrid päevikusse kirjutada. Soovitatav on iga päev kontrollida lapse koolivalmidust ja pöörata tähelepanu koolikoti sisule. Õpetage oma last koolitarbeid niimoodi kokku panema, et oleks võimalik asjad kiiresti kokku panna ja klassiruumist lahkuda.
2. Staatuse muutumine
Veel hiljuti olid lapsed algastmes kõige vanemad, kuid teise õppeastmesse siirdudes sattusid nad kõige noorema positsioonile. Paljud tunnevad end selles olukorras ebakindlalt. Lisaks tõuseb ärevus: „Kas ma saan hakkama? Kas ma õigustan oma vanemate ootusi?“
Nõuanne: Te saate aidata lapsel raskustest üle saada ja tunda end edukana. Pakkuge lapsele rahulikku keskkonda, laske tal jälgida režiimi ja kindlasti õues viibida. Toetage tema usku iseendasse, oma võimalustesse ja võimetesse.
3. Koormuse suurenemine
Uues klassis suureneb õpitavate ainete hulk, omandamist vajava materjali maht ja keerukus. See, mis varem lihtsalt kätte tuli, võib nüüd nõuda palju rohkem pingutust. Toimuva taustal võivad tulemused järsult langeda.
Nõuanne: Ärge riielge lapsega halbade hinnete pärast, et ta ei hakkaks petma ja kavaldama. Vastupidi, looge omavahel usalduslik suhe. Üleväsimuse vältimiseks ei ole soovitatav panna last aasta alguses uutesse sektsioonidesse, ringidesse või näiteks muusikakooli.
4. Nõudmiste muutumine õpilasele
Keskastme õpilasele esitatavad nõudmised erinevad algastme omadest. Laps peab suutma materjali meelde jätta, mõistma selle tähendust, suutma argumenteerida vastust konkreetsele küsimusele ja loogiliselt arutleda. Oluline on ka positiivse õpimotivatsiooni olemasolu: kui noorem õpilane suudab sundida end keskenduma ja pingutama, soovides saada A-d või pälvida õpetaja kiitust, siis keskastmes sunnib õpilane end mõnikord keskenduma ebahuvitavale, raskele tööle kunagi tulevikus oodatava tulemuse nimel.
Nõuanne: Küsige mittepealetükkivalt oma lapse edusammude kohta iga päev, mitte kord nädalas või veel hullem, kord trimestris. Õpetage teda end õigesti organiseerima, tundide ettevalmistamist ratsionaalselt planeerima. Pidage meeles, et kodutööde tegemisele kuluv suur hulk aega ainult suurendab lapse ülekoormust.
5. Harjumus kontrollida
Algastmes on lapsel üks õpetaja (v.a mõned ained), kes tunneb ja arvestab õpilaste individuaalseid iseärasusi. Algklassiõpetaja kontrollib õpilaste valmisolekut tunniks, aitab lahendada konfliktsituatsioone, suhtleb tihedalt vanematega. Ta hoolitseb hoolikalt selle eest, et vajalik info oleks päevikusse või e-kooli kirja pandud ja jõuaks täiskasvanuteni.
Keskastmesse üleminekul selline individuaalne lähenemine lõpeb. Mõnikord jäetakse lapsed omapäi: nad peavad iseseisvalt liikuma kabinetist kabinetti, valmistuma tundideks, lahendama probleeme õpetajatega. Klassijuhatajaga, kes on lisaks ka teiste klasside aineõpetaja, saavad lapsed kokku ainult tema õpetatavates tundides ja klassijuhatajatunnis. On loomulik, et ka vanemad ei ole koolis toimuvaga kursis. Selgub, et õpilased, kes alles eile olid õpetajate ja lapsevanemate pideva kontrolli all, peavad kohanema uute tingimustega ise, nii hästi kui suudavad ja oskavad.
Mõned lapsed ei ole oma psühholoogiliste omaduste tõttu selliseks iseseisvuseks valmis, nii et nad ajavad kõik segamini ja unustavad. Teised on täiskasvanute pideva järelevalvega nii harjunud, et ei suuda ise oma koolielu korraldada. See viib loomulikult mittekohanemiseni.
Nõuanne: Ärge kiirustage uut klassijuhatajat ja aineõpetajaid kritiseerima, vaid pigem leppige nendega kokku kohtumine, et saada vahetut teavet ja kuulda kasulikke nõuandeid. Ärge mingil juhul kritiseerige õpetaja tööd lapse juuresolekul ja suhtlusvõrgustikes. Pidage meeles: mitte kool ei kehtesta lapsele moraalinorme, vaid perekond. Lugupidamatu suhtumine vanematesse on halb omadus ja mitte parim eeskuju.
6. Aineõpetajate nõudmiste erinevus
Mõned õpetajad paluvad tundi kaasa võtta 48-lehelise vihiku, teised – kolm õhukest vihikut; vene keele õpetaja palub kõike esile tõsta rohelise pastakaga, matemaatikaõpetaja – pliiatsiga, keegi õpetajatest soovitab kasutada värvilisi pliiatseid. Ja nii edasi. Kuidas sellega toime tulla? Need pisiasjad teevad koolielu alguses keeruliseks, kuid samas toovad ka kasu. Esiteks õpib laps neid nõudeid arvesse võtma, neile vastama, raskustest üle saama, mis tähendab, et ta õpib täiskasvanuelu, kus tohutu hulk nõudmisi on normiks. Teiseks õpetab see last looma suhteid erinevate inimestega ja täitma esitatud nõudmisi.
Nõuanne: Soovitage oma lapsel minna vahetunnis õpetaja juurde ja küsida abi selles asjas, mis tal ei õnnestu. Õpetaja aitab õpilast hea meelega.
7. Uute õpetajatega kohanemine
Õpetajad ise erinevad suhtlusstiili ja kõnetempo poolest. Ühele meeldib, kui õpilane avaldab oma arvamust, teine nõuab õpiku tekstist kinnipidamist, kolmas alandab hindeid hooletuse eest.
Nõuanne: Lapsel võib olla tõesti raske ümber kohaneda, sest ta pole veel oma lemmik-algklassiõpetajast võõrdunud, kuid ärge kiirustage õpetajaid süüdistama ega jooksma kooli oma poega või tütart kaitsma. Selgitage lapsele, et õpetaja märkused ja hinded ei peegelda suhtumist temasse kui isiksusesse.
Õpilase ülesanne on õppida selgeks uute õpetajate nimed, kohaneda nende kõnetempo ja muude iseärasustega. Tuleb arendada suhteid uute õpetajatega ning omandada palju uusi oskusi, võimeid ja pädevusi.
Kokkuvõtteks soovitan vanematele: leidke iga päev aega oma lapsega koosolemiseks, sest üleminek uuele haridusastmele on lapse elus oluline periood. Sellel keerulisel etapil vajab ta teie abi ja tuge.
Natalja Mironova
Pedagoog
