Kuidas riigi, kohalike omavalitsuste ja teadlaste koostöös parandada kriisideks valmisolekut ning tugevdada haridus-, sotsiaal- ja digivõimekust – keskne on loomulikult inimvara!
4. juunil toimus Maardu Vaba Aja Keskuses Tallinna Ülikooli, MTÜ POLIS, Maardu linna, Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja partnerite korraldatav foorum „Interdistsiplinaarne riigi, kohalike omavalitsuste ja teadlaste koostöö kriisivalmiduse tugevdamiseks sotsiaal-, haridus- ja digivõimekuse ning kohalike omavalitsuste valdkonna inimvara arendamiseks”. Tegemist on traditsioonilise poliitikute, teadlaste ja praktikute arutelu platvormiga.
Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli teadusprorektor
Tallinna Ülikooli üks suurimaid tugevusi on interdistsiplinaarsus – võime tuua ühiste eesmärkide nimel kokku erinevate valdkondade teadlased, eksperdid ja praktikud. Sama oluline on teadmussiire: teadustöös loodud teadmiste jõudmine otsustajate, kohalike omavalitsuste ja kogukondadeni, kus neist sünnib reaalne ühiskondlik väärtus. Käesolev foorum on hea näide sellest, kuidas ühiskonna-, haridus- ja digiteadused saavad koos toetada kriisivalmidust, inimvara arengut ja kohaliku tasandi juhtimisvõimekust. Selline koostöö aitab kujundada teadmuspõhiseid lahendusi ning tugevdada Eesti ühiskonna toimepidevust kiiresti muutuvas maailmas.
Ailar Lyra, Maardu Linnavolikogu esimees
Tänavusel foorumil käsitletavad teemad – inimvarast kriisivalmiduseni – on olenemata suurusest kõigi 78 Eesti kohaliku omavalitsuse jaoks eluliselt tähtsad. Võimalikud parimad lahendused sünnivad alati erinevate osapoolte teadmisi kaasates. Selles vallas saab eeskujuna välja tuua Maardu linna koostöö Tallinna Ülikooli, Polis MTÜ ja Harjumaa Omavalitsuste Liiduga. Koostöös tehtavad teadmuspõhised otsused omavad praktilist väärtust nii piirkonnas elavate kogukonnaliikmete kui ka kohaliku omavalitsuse juhtimise kontekstis. Üheks paremaks näiteks selles vallas on 30. oktoobril ühiselt korraldatav tervisedendusele pühendatud Harjumaa VI Omavalitsuspäev Maardus.
Sulev Lääne, MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud
35 aastat taasvaba Eestit annab põhjust rohkem mõelda, kuidas on kujunenud kohaliku omavalitsuse roll Eesti riikluse taastamisel, selle hoidmisel ja arendamisel. Igaühel on ju oma vald või linn – seega peaks saama osa selle rõõmudest, muredest ja väljakutsetest. Kohaliku valitsemise toimimise aluseks on arusaadavalt kehtiv õiguskord, kuid praktilise tegevuse keskmes peaks olema kaasamine, koostöö, empaatia ja inimväärikus – sellega toetaks kohalik omavalitsus ka paremini arusaama, kuidas inimesi ja kogukondi keerulistes oludes hoida ning kaitsta. Eelnevaga haakub parem koostöö riigiga, sest kohalikud omavalitsused ei saa ühistegevuseta toimida, et tagada teenuste kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.
Oluline on, et analüütilised teadmised, oskused ja kogemused ei jääks üksnes teoreetiliste arutelude teemaks ülikoolides, vaid liiguksid avaliku võimu juhtide ja ametnike igapäevasesse ellu, tugevdades nii vastastikust õppimist kui ka koostööd. Heaks näiteks on siin Tallinna Ülikooli ja partnerite ühistööna toimivad kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsioonid, mis loovad paindlikud ja praktilised võimalused ülikoolide, omavalitsuste, riigi ja ekspertide koostööks. Omavalitsuspäevad on samuti kujunenud toimivaks koostööplatvormiks, kus arutatakse kohalike omavalitsuste olulisi arenguküsimusi – sellel aastal keskenduvad need Rakveres kultuurile ja haridusele ning Harjumaal Maardus tervisele. Riigi, ülikoolide ja kohalike omavalitsuste koostöö on oluliseks tugisambaks kogu omavalitsusliikumisele ning omavalitsuspäevad aitavad sünnitada arutelusid ja ettepanekuid riigi ja kohaliku tasandi tuleviku väljakutsetele vastamiseks.
Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor, Raasiku Vallavolikogu liige
Tänapäeva kohaliku valitsemise suurim väärtus on oskus õppida, kohaneda ja teha koostööd. Mikrokvalifikatsiooniõpe loob hea võimaluse tuua ühte õppimisruumi kokku riigi, kohalike omavalitsuste ja teadusasutuste kogemus ning teadmised. Just selline interdistsiplinaarne koostöö aitab tugevdada kriisivalmidust, arendada kohalike omavalitsuste inimvara ning kujundada tulevikukindlamaid kogukondi. Äsja on seejuures alanud nn baaskursuse V lennu vastuvõtt ning peagi avaldatakse teave nn kriisivalmiduse II lennu kohta. Koos loodava õiguse mikrokvalifikatiooniga on eesmärgiks kohaliku valitsemise üheaastase magistrikava loomine. Harjumaa Omavalitsuste Liidul on hea meel võõrustada mikrokvalifikatsiooniõpet ning olla selle üheks veduriks.
Katri-Liis Lepik, Tallinna Ülikooli dotsent, FUR projekti koordinaator
Me tegelesime aasta jooksul erinevate teadusvaldkondade ja ülikooliväliste partnerite kokkuviimisega. Koostöö ei olnud aga eesmärk omaette. See oli vahend, mille kaudu teadmised muutusid lahendusteks ja lahendused omakorda mõjuks. Selle positiivne mõju on pikaajaline ja ma usun, et see avaldub veel ka tulevikus.
Foorumil esinesid riigi ja kohalike omavalitsuste, nende liitude ning teadlaste esindajad. Samuti jätkati omavalitsuspäeva traditsiooniga seonduva ning teiste oluliste teemade lahtimõtestamist. Foorumiga märgiti ära taasvaba Eesti 35. aastapäev, 105 aasta möödumine Eesti Maaomavalitsuste Liidu loomisest ja 160 aasta möödumine meie avaliku halduse esimese seaduse – Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele Ria-, Tallinna- ja Kura-male – jõustumisest.
