Head Maardu elanikud!
7. novembril tähistame Maardu omavalitsuspäeva. Sel aastal on tähtpäev eriline – möödub 35 aastat sellest, kui meie linn sai õiguse iseseisvalt otsustada oma asjade ja arengu üle.
Teist aastat järjest tähistame eriti tähtsat päeva Maardu ajaloos. Eelmisel aastal tähistas linn oma 45. aastapäeva. Maardu sai ametlikult linna staatuse 1980. aastal, kuigi kuulus siis veel Tallinna Mererajooni koosseisu alla. Üksteist aastat hiljem, 7. novembril 1991. aastal, algas linna iseseisev ajalugu. Sel päeval allkirjastas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel määruse, millega anti Maardule omavalitsuse staatus.
See oli suurte muutuste aeg. Eesti oli just taasiseseisvunud ja paljugi tuli riigis uuesti luua. Maardu jaoks tähendas kohaliku omavalitsuse staatuse saamine võimalust ise määrata oma arengusuund, hallata ressursse ja kujundada elu linnas just selliseks, nagu elanikud seda soovisid.
Sellest ajast on möödunud 35 aastat. Ajaloo jaoks on see suhteliselt lühike periood, kuid linna jaoks on see terve elu. Nende aastate jooksul on siin üles kasvanud uus põlvkond, muutunud on tänavad ja hoovid, ilmunud on uued majad, avalikud ruumid ja traditsioonid. Kõige tähtsam on aga see, et Maardust on saanud paik, millega tuhanded inimesed seostavad oma elu, mälestusi ja tulevikuplaane.
Need, kes mäletavad linna 1990. aastatel, märkavad kindlasti, kui palju on see muutunud. Seal, kus kunagi olid tühermaad ja hooldamata alad, on tänapäeval mänguväljakud, spordirajatised ja promenaadid. Teid ja tehnovõrke renoveeritakse, hoove korrastatakse ning ehitatakse jalg- ja jalgrattateid. Linn aitab korteriühistutel kortermaju hooldada, arendab sotsiaalteenuseid ning investeerib koolidesse ja lasteaedadesse. Viimaste aastakümnete jooksul on Maardusse kerkinud uusi avalikke hooneid, kaubanduskeskusi, parke ja muid kohti, ilma milleta on meil juba raske igapäevaelu ette kujutada.
Palju sellest, mis tänapäeval tundub harjumuspärane, eksisteeris kunagi vaid plaanides. Iga uue rajatise, renoveeritud tänava või loodud teenuse taga on inimesed, kes panustasid sellesse oma teadmisi, vaeva ja aega. Täna tahaksin erilise tänuga meenutada kõiki neid, kes seisid Maardu iseseisvuse alguse juures, kes keerulistel 1990. aastatel osalesid linnamajanduse, hariduse, kultuuri ja sotsiaalsfääri arendamises. Tol ajal tuli palju otsuseid langetada ebakindluse tingimustes, ning kogemusi ja ressursse nappis. Seda väärtuslikum on nende inimeste töö, tänu kellele Maardu suutis sellest keerulisest muutuste perioodist läbi tulla ja järk-järgult saada selleks, nagu me teda täna tunneme.
Kuid mõeldes möödunud 35 aasta peale, ei mõtle ma ainult ehitatud hoonetele, teedele ja heakorrastatud territooriumidele. Igaühel meist on oma Maardu – see, mida ei saa mõõta realiseeritud projektide arvu või investeeringute suurusega. Mõne jaoks on see lapsepõlveõu, kodukool ja lemmikkohad ning teiste jaoks tuttavad näod ja helged mälestused, mis loovad erilise kodutunde.
Paljudel meist on vanu fotosid Maardust. Neil on jäädvustatud tuttavaid tänavaid, mis tänapäeval näevad välja hoopis teistsugused, linnapidusid, kooliklasse, sõpru, naabreid, vanemaid ja lapsi. Need fotod on eriti väärtuslikud, sest koos linna ajalooga säilitavad need killukest meie endi elust.
Võib-olla on just selles meie kodulinna iseärasus. Me harjume sellega nii ära, et ei märka vahel ümbrust. Kuid kui mõneks ajaks lahkuda ja siis tagasi tulla, tekitavad tuttavad tänavad, puud, majad ja tavalised igapäevased pisiasjad sooja tunde: ma olen kodus.
Maardu on alati olnud erinevate inimeste linn. Igal meist on oma lugu, oma elukogemused, oma peretraditsioonid. Mõned on siin elanud sünnist saati, teised on siia saabunud aastaid tagasi ja osa on alles hiljuti valinud Maardu oma laste kasvatamise ja tuleviku rajamise kohaks. Omal moel saame me kõik osaks linna loost.
Usun, et eriti oluline on edendada heanaaberlikkuse, austuse ja lihtsa inimliku tähelepanelikkuse õhkkonda. Lõppude lõpuks ei seisne kodune linn ainult kaunites lillepeenardes, puhastes tänavates ja uutes pinkides. Oluline on ka see, kuidas inimesed üksteist kohtlevad. Kui naabrid on abivalmid, tunnevad eakad end hoituna, lapsed kasvavad turvalises ümbruses ja noored pered teavad, et nad on teretulnud.
Suurt rolli Maardu elus mängivad inimesed, kelle igapäevatööd me vahel ei märka: õpetajad ja õpetajaabid, arstid ja sotsiaaltöötajad, treenerid ja kultuuritöötajad, linnaasutuste ja kommunaalteenuste töötajad, ettevõtjad ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad. Igaüks neist teeb meie ühise kodu heaks midagi olulist.
Muidugi kuulub eriline tänu ka aktiivsetele elanikele – neile, kes hoolitsevad oma hoovide eest, korraldavad üritusi, aitavad naabreid, osalevad linnaaruteludes ja pakuvad välja ideid. Mõnikord tundub, et üks inimene ei suuda midagi muuta, kuid just sellistest väikestest algatustest sünnivad aja jooksul head linnatraditsioonid ja olulised muutused.
Täna kasvavad Maardus lapsed, kes ei tunne linna sellisena, nagu see oli kakskümmend või kolmkümmend aastat tagasi. Nad on harjunud tänapäeva mänguväljakute, renoveeritud koolide, sportimisvõimaluste ja linnaüritustega – ja see on imeline. Igal põlvkonnal peaks olema võimalus elada paremini, saada kasu juba saavutatust ja samal ajal ellu viia oma ideid.
Ma tõesti tahan, et meie noored tunneksid sidet Maarduga, oleksid oma linna üle uhked ja näeksid siin võimalusi enda jaoks. Nii et nad õppima, reisima või maailma avastama minnes teaksid, et Maardus oodatakse neid alati. Ehk tulevad just nemad ühel päeval välja lahendustega, mis muudavad meie linna veelgi huvitavamaks ja elamisväärsemaks.
35 aastat iseseisvust on hea põhjus mitte ainult mineviku meenutamiseks, vaid ka tuleviku peale mõtlemiseks. Igaühel meist on oma ettekujutus sellest, milline Maardu peaks olema. Mõned unistavad uutest parkidest ja jalutusradadest, teised unistavad paremast transpordist ja lisavõimalustest lastele ja noortele. Kolmandate jaoks on eriti olulised kättesaadavad sotsiaalteenused, turvalisus ja rahulik elu oma naabruskonnas.
Kõik need ootused väärivad tähelepanu, sest linn on olemas ennekõike oma inimeste jaoks ja selle areng peab algama nende igapäevaste vajaduste mõistmisest. Me ei saa alati kõike kohe teha, kuid me saame üksteist kuulata, lahendusi arutada ja koos otsida viise, kuidas elu Maardus paremaks muuta.
Sel erilisel päeval tahan südamest tänada kõiki, kes on viimase 35 aasta jooksul panustanud iseseisva Maardu kujunemisse ja arengusse. Neid, kes võtsid vastu esimesed rasked otsused, ehitasid, õpetasid, ravisid, aitasid, lõid ja arendasid. Samuti neid, kes jätkavad seda tööd täna.
Eriti tahan tänada teid, kallid elanikud, teie armastuse eest linna vastu, teie hoolivuse, teie heategude, teie ideede ja ettepanekute ning mõnikord ka õiglase kriitika eest, mis aitab meil probleeme näha ja leida paremaid lahendusi. Tänan teid, et hoolitsete Maardu eest ja muudate selle elavaks, tõeliseks ja omaseks.
Eelmisel aastal tähistasime koos oma linna 45. aastapäeva. Sel aastal tähistame 35 aasta möödumist linna iseseisvuse algusest. Kaks erinevat tähtpäeva, kuid mõlemad tuletavad meile meelde üht: Maardu ajalugu on lahutamatult seotud siin elanud ja elavate inimeste lugudega. Iga uus aasta lisab sellesse uusi sündmusi, kohtumisi ja mälestusi.
Kallid Maardu elanikud, õnnitlen teid omavalitsuspäeva puhul!
Soovin teile ja teie lähedastele tervist, hingesoojust, rahu ja rõõmsaid sündmusi. Olgu teie kodud alati täis armastust ja üksteisemõistmist, olgu teie kõrval teile kallid inimesed ja olgu kodulinn täis lemmikpaiku, häid naabreid ja põhjusi naeratusteks.
Soovin, et Maardu muutuks jätkuvalt paremaks, jäädes samal ajal selliseks, nagu me seda hindame – roheliseks, hubaseks, külalislahkeks ja tõeliselt koduseks.
Head pidupäeva, armas Maardu! Head omavalitsuse 35. aastapäeva!
Austusega,
Aurika Sin-Kerra
Maardu linnapea
