Pildi autor: Margit Joost Art
Terje Vaino
Pilates Plussi tervisejuht
Kui küsida inimeselt, kas ta liigub piisavalt, võib vastuseks kõlada: „Ikka! Ma käin ju iga päev jalutamas.“ Ja tõepoolest – kõndimine, sörk, rattasõit ja muu igapäevane aktiivsus on meie tervisele väga olulised. Need toetavad südant ja vereringet, parandavad enesetunnet ning aitavad hoida meid aktiivsena. Aga meie keha vajab veel midagi – jõudu.
Me ei pruugi sellele igapäevaelus mõelda, kuid peaaegu iga liigutuse taga on lihaste töö. Me vajame lihaseid selleks, et tõusta toolilt, kanda poekotti, minna trepist üles, hoida tasakaalu või lihtsalt säilitada head rühti.
Paraku hakkab lihasmass vanusega järk-järgult vähenema – isegi juba umbes 30. eluaastast. Ühel hetkel võime avastada, et tegevused, mis varem tundusid iseenesestmõistetavad, väsitavad rohkem või nõuavad suuremat pingutust. Vanemas eas mõjutab lihasjõud juba otseselt ka tasakaalu, liikumisvõimet ja iseseisvust.
Treeni lihaseid ja tarbi valku
Lihaste hoidmiseks on oluline nii regulaarne lihastreening kui ka piisav valgukogus. Tavainimese üldine soovitus on umbes 0,8 g valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas, vanemas eas soovitatakse sageli 1–1,2 g/kg. Koos toetavad need lihasmassi ja -jõu säilimist. Just seetõttu on oluline anda oma lihastele nii piisavalt koormust kui ka vajalikku ehitusmaterjali igas vanuses.
Jõutreening ei tähenda tingimata jõusaali
Sõna jõutreening võib tekitada kujutluse kangidest, hantlitest ja suurtest raskustest. Tegelikult saab lihaseid edukalt treenida ka oma keharaskusega. Harjutustele saab lisada erinevaid treeningvahendeid, näiteks kummilinte, pilatese rõngaid, palle ja rulle. Üks võimalus selleks on pilates.
Pilateses ei ole eesmärk teha võimalikult palju kordusi või tõsta võimalikult suuri raskusi. Harjutuste ajal pööratakse tähelepanu kehaasendile, hingamisele, tasakaalule, liigutuste täpsusele ja lihaste teadlikule tööle. Eriti oluline roll on kehatüvel ehk keha keskosal – pilateses saavad paljud liigutused alguse just tugevast ja stabiilsest kehatüvest. See toetab lülisammast ning annab kogu kehale liikumiseks kindla aluse. Samal ajal saavad koormust ka käed, jalad, selg ja õlavööde, nii et treenitud saab kogu keha.
Pilatese ja füsioteraapia kokkupuutepunktid
Pilatesel ja füsioteraapial on palju ühist – mõlema puhul on oluline teadlik ja kontrollitud liikumine ning oma keha parem tunnetamine. Kui füsioteraapia aitab taastuda vigastustest ja leevendada erinevaid kehalisi probleeme, siis pilates aitab keha järjepidevalt tugevdada, rühti, liikuvust ja tasakaalu parandada ning saavutatud tulemusi säilitada. Seetõttu võib pilates olla heaks jätkuks ka pärast füsioteraapiat.
Treeninguga saab alustada igas vanuses
Treeninguga alustamiseks ei pea olema heas vormis – treening aitabki vormi parandada. Oluline on leida endale sobiv ja teha sellest harjumus. Näiteks kaks järjepidevat lihastreeningut nädalas on palju kasulikumad kui üks pingutus kord kuus.
Keha eest tasub hoolitseda juba siis, kui kõik veel hästi töötab. Tugevad lihased toetavad liikumist, aitavad säilitada iseseisvust ja annavad meile rohkem võimalusi ka aastate möödudes aktiivsest elust rõõmu tunda. Seega tasub järgmine kord jalutama minnes mõelda: sammud on olulised, kuid kas mu lihased saavad samuti piisavalt koormust? Kui vastus on „ei“, siis võib just nüüd olla õige aeg alustada. Oluline on seejuures meeles pidada, et tulemuse annab järjepidev treening.
Pilates Pluss kutsub treenima!
Pilates Plussi treeningute aluseks on klassikaline matipilates, mida täiendavad füsioteraapia- ja fitnessharjutused. Mitmekülgne kogu keha treening aitab arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, head rühti ja kehatunnetust. Iga treening algab Hiina terviseharjutustega ning lõpeb juhendatud lõdvestusega, mis aitab kehal ja meelel pingetest vabaneda.
Treeningud sobivad nii algajatele kui ka edasijõudnutele ning harjutusi saab kohandada vastavalt igaühe võimekusele.
Pilates Plussi treeningud toimuvad Muuga Lasteaia saalis teisipäeviti kell 19.00–20.15.
