Natalia Laidinen
Psühholoog
Iga raske asi koosneb paljudest osadest. Öeldu kehtib nii emakeele omandamise kui ka võõrkeele õppimise kohta. Ükski laps ei sünni esimesest päevast peale kõnevõimega. Võime kindlalt öelda, et kui inimene räägib oma emakeelt, tähendab see seda, et ta on pidanud selle omandama. Sellisel juhul on igale inimesele jõukohane igasuguse muu keele, näiteks eesti keele, omandamine. Sealjuures pole vanusel olulist tähtsust.
Võõrkeele õppimisel on suur tähtsus toetava õpikeskkonna loomisel, kus pole kõrvalist visuaalset müra, valitseb motiveeriv õhkkond ning pole kohta hukkamõistul, vigade väljanaermisel ja hinnangute andmisel. Uus infovoog aeglustatakse ning õppija abilisteks saavad nüüd olema sõbralikkus, rõõm ja turvalisus. Selline olukord võimaldab tekitada loomuliku huvi ja uudishimu õppimise vastu. Õpikeskkond on oluline nii kodus kui koolis. Sel perioodil on oluline, et vanemad näitaksid üles tähelepanu, armastust ja toetust, samuti julgustaksid igapäevaseks õppimiseks, eesmärkide saavutamiseks ja keele omandamiseks. Oluline on meeles pidada, et keeleõppes peab kõigepealt tekkima vabadus ja julgus keelt kasutada. Alles seejärel minnakse üle keelevigade korrigeerimisele. Kõigepealt õpib inimene rääkima, seejärel omandab lugemis- ja kirjutamisoskuse. Aja jooksul koguneb keelekasutuskogemus, lihvitakse kirjaoskust ja kõnemeloodiat.
Järgmine komponent on aju soojendamise oskus. Iga treeningu õnnestumise peamine tingimus on soojendus või eelsoojendus. Meie aju pole erand, selles peituvad mälu saladused ning mälu aktiveerimiseks peaksime õppima aju soojendamistehnikaid. Tavaelus ja samuti vaba ligipääsuga internetis on arvestatav hulk harjutusi, mis aitavad aju soojendada, käivitada uute närviühenduste teket ja koordineerida mõlema ajupoolkera tööd. Näiteks kahe käega korraga joonistamine või hammaste harjamine; võtmega ukse avamine, asjade panemine koolikotti või köögiviljade koorimine teise käega (mittedomineeriva käega, millega on neid tegevusi harjumatu ja isegi raske teha). Kui sellega mitte piirduda, võite kasutada Schulte tabeleid, mis treenivad mõistust ja mälu, suurendavad info vastuvõtmise ja töötlemise kiirust. Treeningu ajal tulevad kasuks töölehed nii trükitud kui ka digitaalsel kujul. Positiivsete tulemuste märkamiseks on kasulik iga kord kirja panna ülesande täitmiseks kulunud aeg ja tehtud vigade arv. Oluline on vigade suhtes rahulik olla ja nendega tegeleda – need on head sõbrad keele omandamisel, aitavad analüüsida ja oskusi parandada. Soovitan paljude poolt armastatud Stroopi sõna-värvi testi, mis aitab treenida keskendumisvõimet. Need ja paljud teised lühiajalised igapäevased treeningud on olulised aju aktiivsena hoidmiseks. Aktiivne aju hõlbustab omakorda keele omandamist.
Kui aju on nö soojaks tehtud ja loodud ka õppimiseks soodne keskkond, siis uue keele fraaside meeldejätmisel tulevad mängu kujutlusvõime ja kõik meeled: kuulmine, nägemine, maitsmine, haistmine ja kompimine. Varem õpitud fraaside regulaarne kordamine kinnistab edukat meeldejätmist ja võimaldab õpitut õigeaegselt taasesitada. Igapäevases keelepraktikas on suureks abiks elektrooniliste seadmete kasutajaliidese tõlkimine õpitavasse keelde ja mistahes žanri laulude laulmine selles keeles.
Seejuures tuleb leppida tõsiasjaga, et keelt, isegi emakeelt, õpitakse ja täiustatakse kogu elu. Võõrkeele õppimine võtab aega, kuid avardab teie võimaluste maailma ja muutub vastastikuse mõistmise sillaks, sest keele õppimine on huvitav ülesanne, mis muuhulgas võib ühendada kogu perekonda.
