Kuidas tänapäeva maailmas ellu jääda? Kuidas mitte kaotada ennast keset kogu seda saginat? Kuidas säilitada väärtuslikku ja anda seda edasi neile, kes on meile kallid ja kes meid vajavad?
Igal hommikul ärkame uue jõuga, uute eduperspektiividega ning võimalustega parandada oma mõtete, sõnade ja tegude kõverust. Just meie kätes on õigus otsustada ees avanevate võimaluste üle. Mida peame oluliseks ja kiireloomuliseks, vajalikuks ja väärtuslikuks, mida lükkame edasi või tühistame ja peame tähtsusetuks või jätame tähelepanuta? Tehtud valik toob kaasa rida tagajärgi ja valikuvõimalusi tulevikustsenaariumite jaoks. Selline näeb välja meie mõjutsoon ehk vastutusring.
Inimesed meie ümber, nende reaktsioonid, tegevused või tegevusetus, maailmasündmused ja ilm ei kuulu meie pingutuste ja õigustatud ootuste kategooriasse. Raiskame end sellele, mida muuta ei saa, vihastame jõuetusest ja pettume inimeste ebatäiuslikkuse tõttu. Näiteks kipuvad inimesed pühendama oma kõige produktiivsema aja tööle, selle asemel, et pühendada oma parim energiavaru lähedastele. Õhtul naaseme pere juurde kurnatult ja väsinuna. Olles päeva jooksul oma energia ära kulutanud, langeme läbematu reaktsiooni pärast süütunde alla või eraldame end oma lähedastest ignoreerimise sirmiga. Töö ja ümbritsev maailm ei saa kunagi olla täielikult meie kontrolli all. Kas tasub oma jõudu raisata asjadele, mis ei ole meie vastutusalas, tulles seejuures päevast päeva vaevu omaenda elugagi toime? Kes või mis juhib meid kõige olulisemast kõrvale?
Kutsun teid üles hetkeks peatuma, et pöörata tähelepanu mõtetele, mis röövivad ära meie igapäevaseid kuldseid jõuvarusid. Neid mõtteid võib nimetada mõtlemisvigadeks või automaatseteks mõteteks. Lõks seisneb selles, et taolised mõtted petavad meid, panevad midagi uskuma ja viivad ekslike järeldusteni. Kui me neid mõtteid ignoreerime, läheb probleem üksnes suuremaks.
Tüüpilised mõtlemislõksud võivad esineda mitmel kujul, alates negatiivsusele keskendumisest ja sõnadega „alati“ või „mitte kunagi“ liialdamisest kuni kaasvestleja mõtete lugemiseni või endale ja teistele ebarealistlike ootuste kujundamiseni välja. Iga inimene saab seda nimekirja täiendada oma tüüpiliste mõtlemisvigadega. Neid mõtteid jälgides saate õigeaegselt signaali, et hävitav mõte püüab tungida teie sisemaailma ja heaollu.
Kui teie jõuvarude röövija on paljastatud, esitage endale üks või mitu täpsustavat küsimust. Kas see mõte on fakt või üksnes minu arvamus? Millele ma reageerin? Kuidas reageerin? Kuidas soovitaksin teisel inimesel minu olukorras käituda? Mida teeks selles olukorras inimene, keda ma austan ja autoriteediks pean? Kui oluline on see asi näiteks aasta pärast? Kas antud mõte on vigane mõtlemisharjumus?
Nendele küsimustele vastamine aitab toime tulla ekslike mõtetega kaasneva negatiivse seisundiga, treenib mõtlemise paindlikkust ja tugevdab emotsionaalset intelligentsust. Kui olete vastused kätte saanud, keskenduge sellistele otsustele, mis on teie ja lähedaste jaoks kõige õigemad ja tulemuslikumad. Kui esimesel või ka viiendal korral soovitud tulemust ei saavutata, jätkake endale võimaluse andmist, pidades meeles, et igal hommikul ärkame uue jõu ja edupotentsiaaliga ning võimalusega parandada oma mõtete, sõnade ja tegude kõverust. Kuld on endiselt meie kätes. See on väärt proovimist!
Nataliia Laidinen
Maardu Põhikooli psühholoog
