Maardu Põhikooli keelekümblusklass on töötanud 1,5 kuud ja annab juba efektseid tulemusi. Kuidas me keelekümbluses õpime?
Kaks peamist märksõna keelekümblusklassis on toetav keskkond (rääkivad seinad) ja üks inimene, üks keel. Toetavaks keskkonnaks peab õpetaja ka turvalist ja sõbralikku õpiruumi, kus õpilased tunnevad ennast hästi, julgevad eksida, proovida ja katsetada. Seda nad tõesti julgevad!
Rääkivad seinad
Astudes klassi ei teki kellelgi kahtlusi või küsimusi, mida siin tehakse või mida õpetatakse, sest keelekümblusklassi seinad räägivad iseenda eest. Ükskõik millist seina vaadata on näha teemasid, millega klass parasjagu tegeleb ja millele tähelepanu pööratakse.
Üks inimene, üks keel
Keelekümblusklassis räägitakse ainult eesti keeles, kuid kasutatakse ka erinevaid meetodeid, et igal lapsel oleks võimalik vajalik info omandada. Põhilised abivahendid, mida kasutatakse on pildid ja miimika. Kui tekib olukord, mil õpilane soovib õpetaja käest midagi küsida, kuid tal puudub selleks vastav sõnavara – võtab õpilane kasutusele pliiatsi ja paberi ning joonistab või proovib muul viis antud olukorda lahendada. Keelekümbluses ei ole peamine osata hästi eesti keelt, vaid oluline on olla loominguline ja võtta igat teemat loogikaga. Täna on Maardu Põhikool liitunud hilise keelekümblusmudeliga, kus 60% ainetest on eesti keeles. 5. klassi eesti keele oskus võiks tähendada seda, et õpilastel on omandatud eesti keele baasteadmised. Õpetaja peab baasteadmisi vundamendiks, kuhu saab igapäevaselt uusi teadmisi peale lisada. Siinkohal tuleb õpetaja praktikast tõdeda, et keeleõpe ei ole kerge ja väga hea eesti keele baas algklassides aitab uusi teemasid kiiremini omandada.
Keelekümbluses omandame uusi teadmis praktiliselt, eluliselt ja mänguliselt, lõimides erinevaid aineid. Õpetajana tekib südames rõõmutunne kui õpilased oskavad oma teadmisi rakendada väljaspool õppeainet või kooli. Eriline rõõm tekib siis, kui õpilased ei ole nõus minema vahetundi või järgmisesse tundi, vaid tahavad veel ja veel õppida. Õpetajana toon lasteni palju elulisi näiteid ja praktikat. Näiteks loodusõpetuse tunnis oli teemaks „Maakoor ja kivimid“, mille raames õpilased analüüsisid füüsiliselt erinevaid kivimeid, aga ka kunstitunnis maalisime sõnavara kinnistamiseks maastikku.
Erinevates õppeainetes külastame näituseid ja muuseume. Lähiajal külastame ajaloo tunni raames Tallinna Linnamuuseumi ja eesti keele tunni raames Nukuteatrit. Minu kui õpetaja soov on näidata õpilastele erinevaid kohti väljaspool kooli, mis avardaksid õpilaste silmaringi ja annaksid neile võimaluse praktiseerida keelt.
Keelekümblus on õpetamisviis, mil tunnis ei ole igav. Õpilasega, kes töötab ja pingutab aktiivselt kaasa, toimub mõjuvõimas keeleline ja vaimne areng. Lapsed ise ütlevad, et keelekümblus on natuke raske, aga rõõmu on seejuures rohkem.
Marlen Luga
Maardu Põhikooli keelekümblusklassi õpetaja
