Mis ühendab Kiili Lasteaeda, Maardu koole ja Loksa Gümnaasiumi? Nii neil kui ka kõigil teistel Harjumaa 140 haridusasutusel on alates möödunud aasta algusest toeks haridusasutuste tervisedendaja Mari-Liis Valter, kes aitab kaasa nii laste kui ka koolide-lasteaedade töötajate tervislikuma eluviisi kujundamisele. Intervjuus avas Mari-Liis oma töö sisu ning kirjeldas Harjumaa haridusasutuste rõõme ja muresid tervisedenduse vallas.
Milles teie töö seisneb? Kuidas oma tööülesandeid ja eesmärki kirjeldate?
Minu töö on aidata kaasa sellele, et nii õpilased kui ka õpetajad oleksid terved. Selleks on vaja piisavalt liikuda, tervislikult süüa, puhata, suhelda sõpradega ja tunda häid tundeid. Mina jagan lasteaedadele ja koolidele infot, kuidas seda kõike iga päev lasteaias ja koolis rohkem luua, tutvustan erinevaid programme, kutsun õpetajaid koolitustele, jagan materjale ja proovin olla ise hea eeskuju.
Ma kahjuks ei jõua koolide ja lasteaedadega üks-ühele väga põhjalikult tegeleda, pigem korraldan koostööseminare ja inspiratsioonipäevi, millest võimalikult paljud asutused osa saavad. Näiteks 2024. aasta sügisel korraldasin lasteaedade liikumisõpetajatele inspiratsioonipäeva, millest võttis osa üle 60 liikumisõpetaja. Nad said uusi teadmisi-oskusi liikumismängudest ja kergejõustikualadest, mida lastega läbi viia, ning osaleda sõimerühmade näidisliikumistunnis. Samuti said nad väärtuslikke näpunäiteid füsioterapeudilt, kes jagas uuemaid teadmisi sellest, mida ja kuidas jälgida laste selja ja jalgade arengu puhul.
Olen ka n-ö vahelüli mitmesuguste tõenduspõhiste programmide pakkujate ja haridusasutuste vahel. Tutvustan ja pakun neile nende vajadustele vastavaid programme, soovi korral viin neid kokku programmi väljatöötajatega, võimalusel koondan programmis osalejad piirkondlikuks võrgustikuks ja korraldan heade praktikate seminare.
Näiteks Seikluste Laegas – seda lasteaedadele suunatud laste tervislike harjumuste kujundamise programmi rakendas lõppenud õppeaastal kaks Harjumaa lasteaeda ning ma osalesin koos nendega programmi väljaõppes kogu õppeaasta jooksul. Järgmisel õppeaastal saan seda programmi pakkuda üheteistkümnele Harjumaa lasteaiale.
Koolides on meil tõenduspõhiseid programme rohkem ja paljud Harjumaa koolid on enda jaoks sobivatega juba liitunud: peamiselt on need Liikuma Kutsuv Kool, KiVa, Vaikuseminutid, VEPA jt.
Liikumise osakaalu suurendamine ja sujuvam integreerimine lasteaia- ja koolipäeva on endiselt väga aktuaalne. Näiteks sel kevadel maikuus võimendasime koos Harjumaa Spordiliiduga õuekuu kampaaniat. Kutsusime kõiki Harjumaa põhikoolinoori veetma vahetunde õues, filmima oma kõige ägedamat õuevahetundi, jagama seda meiega ning inspireerima seeläbi teisi omaealisi.
Toitumisega tegelemine on samuti teie töö osa?
Jah, kooli- ja lasteaiatoit on mu töölaual oluline teema. Uued riiklikud toitumissoovitused peavad jõudma ka haridusasutusteni ja siin on veel omajagu tööd teha. Alustasin sel kevadel Lääne-Harju vallas katseprojektina koolitoidu hindamise protsessi. Katseprojektis osalevad lasteaiad ja koolid tegid esmalt põhjaliku eneseanalüüsi, misjärel käisime töörühmaga kõikides asutustes kohapeal, tutvusime köögi, dokumentide, menüü, toidu serveerimistingimuste ja muu sellisega ning andsime omapoolseid soovitusi.
Usun, et selline eneseanalüüs koos välisvaatlejate hinnanguga annab hea sisendi toitlustuse hetkeolukorrast, aitab välja selgitada vajakajäämised ja paika panna peamised prioriteedid toitlustuse arendamisel. Ka vallale on selline sisend kasulik, et optimeerida ja suunata oma ressursse õigesse kohta. Lootus on sama projekti laiendada ka teistesse Harjumaa omavalitsustesse.
Meil Harjumaal on vedanud, et enamikus lasteaedades ja koolides on oma köök – see annab palju rohkem võimalusi nii menüü koostamisel kui ka laste tervislike söömisharjumuste kujundamisel. Pean oluliseks, et lapsed näevad, kust toit tuleb, et neil on võimalus kaasa rääkida ja ise kokata, ning mitte vähem olulisem – nad saavad kokka isiklikult tänada, kui toit maitses.
Mis on olnud seni teie töös kõige keerulisem?
Kõige keerulisem on vast see, et koole ja lasteaedu on Harjumaal palju ning ma lihtsalt ei jõua kõigini. Praegusel ajal on taustal ka tööjõu, eriti tugimeeskonna ja muude ressursside puudus, pidev kärpimine ja üleüldine ärev õhkkond nii meil kui ka mujal maailmas, mis samuti kõiki vähemal või rohkemal määral mõjutab. Mainimata ei saa jätta ka nutiseadmete probleemse kasutamisega kaasnevaid väljakutseid, millega on praegu tõesti kimpus enamus haridusasutusi. Ja see ei ole ainult koolide mure, vaid saab tihti alguse juba varajasest lapsepõlvest, kui kodudes ei pöörata piisavalt tähelepanu lapse arengut toetavale nutihügieenile. WHO ja riiklike soovituste osas – alla 2a lastele üldse mitte, koolieelikutele mitte rohkem kui 1 tund päevas ning 7-18aastastele kuni 2 tundi meelelahutuslikku ekraaniaega – on veel omajagu teavitus- ja selgitustööd vaja teha ning osapooli tõhusamale koostööle aidata.
Mis on olnud positiivses mõttes üllatav ja inspireeriv?
Ma olen viimase aasta jooksul tihti olnud positiivselt üllatunud, kui tublid ja teadlikud on meie lasteaedade ja koolide juhid ning õpetajad. Väga paljud pingutavad ja annavad endast parima, et lastel oleks hea keskkond, kus õppida ja areneda, ning õpetajatel oleks toetav keskkond, kus õpetada.
Rõõmustab see, et aina rohkem mõistetakse, et tervislikud harjumused saavad alguse lapsepõlvest ning lisaks kodule on ka lasteaial ja koolil suur roll ja vastutus, et meie lastel kujuneksid head toitumis-, liikumis- ja puhkamisharjumused.
Meil on Harjumaal nii palju ägedaid ja omanäolisi lasteaedu ja koole, kus koridorides jooksevad (sõna otseses mõttes) mulle vastu särasilmsed, energiast pakatavad ja sõbralikud lapsed! See teeb rõõmu.
