Haridus- ja Teadusminister Kristina Kallas tunnustas Maardu Gümnaasiumi auhinnaga aasta keeletegu 2024
Matthias Vanamb
Maardu Gümnaasiumi arendusjuht
Maardu Gümnaasium osales aasta keeleteo konkursil, kooli panust märgiti 33. osaleja seas ära kui ühte silmapaistvamatest keeletegudest aastal 2024. Harno kodulehel kirjutatakse Aasta keeleteo kohta järgmist: Keeleteo konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Emakeele Selts ning keeleteokonkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Maardu Gümnaasiumi aasta keeleteo nimi on: „Eesti keele märkamatu õpe: draama-, robootika-, tantsu ja õuesõppe võlu.” See on hariduslik projekt, mida alustas Maardu Gümnaasiumi direktor Kaider Vardja ja õppejuht Tiina Kihulane ning mida viiakse täide kõikide Maardu Gümnaasiumi õpetajate poolt.
Maardu Gümnaasium on hariduslike uuenduste esirinnas, pakkudes igale õpilasele õpirõõmu, eneseteostusvõimalusi ja ainulaadset õpikogemust eestikeelsele õppele üleminekul. Selle projekti raames uuendasime õppekava ja tõime koolipäeva draama-, teatri-, käelise tegevuse, tantsu-, robootika- ja õuesõppe tunnid. Eesti keeles õppimine toimub loovate ja lõimitud meetodite kaudu nii, et see on loomulik ja kaasahaarav – teadmisi ei omandata lihtsalt teooriana, vaid läbi kogemuste ja praktiliste tegevuste. Selline lähenemine loob tugeva aluse mitte ainult hariduslikule edule, vaid ka elukestvale õppele.
Meie kooli pühendumust uuendusliku õpepetöö pakkumisel tunnustati ka 15. novembril 2024, mil pälvisime Euroopa Komisjonilt sama haridusliku projekti eest Euroopa innovaatilise õpetamise auhinna, mis anti meile kätte Brüsselis. See on suur tunnustus kogu kooliperele, peegeldades paljude kolleegide aastatepikkust pühendunud tööd.
Need kaks auhinda, nii Euroopa Komisjoni innovaatilise õpetamise auhind kui ka aasta keeletegu 2024, tõid meile meie töökad, initsiatiivikad ja pühendunud õpetajad ja õpilased. Tänaseks on rahvusvaheline projektitöö kujunenud koolielu loomulikuks osaks. Käesolevad auhinnad tõestavad, et üheskoos tegutsedes on võimalik saavutada suuri eesmärke.
Auhinnad kõigile 33-le silmapaistvale keeleteole anti kätte Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis ning seda 14. märtsil haridus- ja teadusministri Kristina Kallase poolt, kes tunnustas nominente eesti keele õpetamise ja rikastamise eest ning sõnas: „On näha, et eesti keele info jõuab ka moodsamatesse meediumitesse nagu taskuhäälingud ja sotsiaalmeedia ning levib sealt kaudu edasi nooremate keelekasutajateni… Keele elujõulisuse jaoks peame näitama noortele, et eesti keel elab, areneb ja kohaneb tänapäevaste oludega. Mida rohkem võimalusi on noortel kasutada eesti keelt nende jaoks igapäevastes tegevustes, nagu nutiseadmete, rakenduste ja tehisaru kasutamine, seda suurema tõenäosusega jätkavad nad eesti keele kasutamist ka muudes eluvaldkondades.“
