Aedlinn õites.
Foto: Raul Järg
AEG: R, 11. oktoober kl 17.30–20.30 (kestusega 3 h)
KOHT: Muuga Lasteaed, Ploomipuu pst 52/54, Maardu.
SIHTRÜHM: Muuga aedlinna kogukond (35-50 inimest), Maardu LV esindajad ja ametnikud.
Muuga Selts on kogukonna poolt algatanud Muuga aedlinnale ruumilise visiooni loomise. Selle protsessi esimeseks suuremaks avalikuks ettevõtmiseks on Muuga elanikkonna kaasamine aedlinnafoorumi korraldamisse 2025. aastal. Foorum võimaldab kogukonnal koos laiapõhjalise ekspertide koguga kaardistada ja süstematiseerida kogukonna ootused ja vajadused, ruumilised väärtused, võimalused ja piirangud ning panna kokku esmane kava põhimõtetest ja tegevustest, millest edaspidi lähtuda Muuga aedlinna puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel Maardus.
Muuga identiteedi ja ühisruumi teemade tõstatamine ja arendamine on Maardus uus suund. Tänavu kevadel kuulutasid Maardu Linnavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse Maardu linnakeskuse, Kallavere asumi peatänava Keemikute tn ja Vaba Aja Keskuse esise väljaku kaasajastamiseks. Muuga AEDlinnafoorumi protsess annab siinsele asumile võimaluse kohaliku hea avaliku ruumi loomiseks. Selline ruumiloome, kus inimestel on võimalus teistega kohtuda, loob soodsa pinnase loomisõhkkonnaks, mille kaudu nihutada raame ja ruume, ka mõtteruume.
KAVA
17.30-19.00 Teema 1: Muuga aedlinn – väärtusruumi ja identiteedi seostest
17.30–17.45 Ruumiloome Muugal – kelle visioonid, milleks ja kuidas? Muuga elanike Raul Järg (arhitekti) ja Marion Bobkovi (projektijuht) mõtted sel teemal.
Oluline põhjus Muuga aedlinnas elamiseks peitub teadaolevalt selle roheluses ning inimeste privaatsuse ja (ilu)aianduse ideaalides. Kuna räägime ruumiloomest, on Muuga Aiaakadeemia tänavune eesmärk inspireerida ja kaasata koosloomesse Muuga elanikke, keda laias laastus motiveerivad paikkondliku arengu, ruumiloome-, keskkonnahoiu, elurikkuse ja aianduse teemad. Miks? Esiteks moodustavad just nemad potentsiaalse elanikkonna ressursi, kellega koostöös ruumi arendada. Teiseks, aedlinnadele hingekella lööv linnaplaneerimise mudel näib olevat unustanud oma kogukonnad, kes aedlinnas elavad.
Muuga aedlinna tekkes 1950ndatel oli määrava tähtsusega dokument „Muuga puuviljaaedade planeerimise kava“, mille alusel loodi põlise Muuga küla kõrvale ala nimetusega „Muuga aedlinn“. NSVL Ministrite Nõukogu määruses kasutati maa-ala määratlemisel nimetust „Kollektiivaedadeks eraldatud maatükid“. Täna kutsutakse seda ala eramupiirkond Maardu linna haldusalas, mis on kujunenud varem Tallinna piires olnud suvilapiirkonnast. Kolm kihistut ajas – kollektiivaiad, suvilapiirkond, eramupiirkond. Mida siit võtta, mida jätta on küsimused, millega põrkuvad nii huvid kui vajadused. Mida seada ideaaliks, kuhu pürgida ning kus teha kompromisse? Kas individualiseerunud ühiskonnas saab ühtset väärtusruumi jagav ja sidus kogukond olla eesmärk? Millised on aedlinlikud väärtused, mida hoida ja perspektiivid, kuhu liikuda?
On aeg aedlinliku elu kontseptualiseerimiseks, vastuste otsimiseks suurele küsimusele, millist aedlinna me vajame ja tahame. Koosloome teekaart on ürituse raames loodav tööriist selleks, et kaardistada Muuga avaliku ruumi visioonini jõudmise võimalik teekond ning teadvustada ühiselt seda saatvaid võimalusi ja ohte.
17.45-18.30 Aedlinna kultuurist ning kodu- ja kohaloomest. Linnasotsioloogid Liis Ojamäe ja Katrin Paadam.
18.30–19.00 Muuga aedlinn Maardus väljastvaataja pilguga. Kuidas edasi, mõtted Muuga arengu toetamiseks. Arhitekt ja õppejõud Irina Raud.
19.00–19.15 Muuga Segakoori tervitus.
19.15–20.15 Teema 2: Millist Muugat me tahame? Väärtuspakkumine kohalikule elanikkonnale
19.15–20.15 Debatt kogukonna esindajate, ekspertide ja Maardu Linnavalitsuse osalusel teemal „Millist Muugat me vajame ja tahame?“. Arutelu modereerib Muuga elanik, ajaloolane Juhan Kreem.
20.15–20.30 Lõpetamine ja kokkuvõtted. Koosloome teekaart.
Quo Vadis, Maardu Linnavalitsus Muugal? Oma mõtteid teemal jagavad linna juhid.
Kokkuvõtte päevast teevad ja koosloome teekaarti tutvustavad korraldajad-päevajuhid Raul Järg ja Marion Bobkov.
Ürituse läbiviimist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Maardu Linnavalitsus.
