Noorus on jäänud kaugele, see ajab elevile meie hinge.
Ja taas meie mälu kiirustab tema poole.
Traditsioon tähistada keemikute päeva, mis on paljude meie linna elanike ametipüha, on saanud osaks Maardu kõige olulisematest üritustest. See liigutav sündmus tõi Maardu Vaba Aja Keskusesse kokku endised kolleegid keemiatööstusest, et täita nende südamed mälestuste, luuletuste ja elava muusikaga.
Ettevalmistused peoks algavad alati mitu kuud enne tähtpäeva ja iga kord mõtlevad korraldajad välja midagi uut. Kui möödunud aastate kohtumistel pöörati tähelepanu Maardu Keemiatehase ajaloole, sellele, kui ennastsalgavalt inimesed ettevõttes töötasid, kuidas meie linna ehitati ja kuidas see kasvas, siis seekord otsustati tõsta esile teine teema, mälestused, mis panevad meid kõiki kogu hingest, kogu südamest naeratama.
Nooruse nostalgia muutub aina tugevamaks.
Selles oli nii palju head ja ilusat…
Vanad fotod, nagu lonks õnne.
Noored, ilusad – kui kauge on see maailm…
/V. Karpova/
Need luuleread peegeldavad seekordse peo põhimotiivi – pühendada see mälestustele noorpõlvest, ja samuti armumisest, mis sageli arenes tõsiseks suhteks.
Sellele igavesele teemale oli pühendatud kogu maikuu viimasel pühapäeval toimunud ürituse stsenaarium. Rahvamaja harrastuskunstikollektiivid valmistasid oma etteasted ette vastavalt õhtu temaatikale ning keemiatehase töötajad tõid kaasa fotosid noorusajast ja jagasid oma mälestusi lühiintervjuudes. Katkendeid operaator Roman Silla salvestatud videointervjuudest näidati publikule piduliku üritus ajal.
Maikuu viimasel pühapäeval,
soojal kevadisel ajal.
Keemikutepäeva pidupäeval
kogunesime siia majja.
Publiku vaimustatud aplausi põhjal otsustades pidu õnnestus. Kohtumisõhtul meenutati aga ka kurbi hetki. Nii kuulas publik püsti seistes Maria Lipodati (vokaalstuudio Eridan, juhendaja Ljudmilla Veinšreideris) esituses lugu „Armastuse kaja” – laulu sõnad meenutasid neid, keda enam meie hulgas pole… Helge mälestus lahkunutest jääb aga alatiseks meie südamesse.
Rohkesti toredaid hetki kinkisid publikule vanad fotod endiste kolleegide, sõprade ja naabrite albumitest. Nendes nägudes on nii palju valgust, soojust, rõõmu, energiat. Terve ajastu. Meie nooruse ajastu…
Nendel fotodel voogab
elulugude ookean,
need kelle elu on põhjani
meie omaga läbi põimunud.
/B. Okudžava/
Piduliku õhtu kulminatsiooniks oli abielupaaride lavalekutsumine, kelle armastus tärkas Maardu Keemiatehases. Need õnnelikud abielupaarid on endiselt koos:
Valeri ja Zinaida Vassiljevid;
Valeri ja Svetlana Karbovskid;
Riho ja Ljudmilla Rossmanid;
Vladimir ja Larissa Katskovid;
Aleksander ja Tatjana Laptevid;
Konstantin ja Tamara Andrijanovid;
Mihhail ja Tatjana Štšerbatjukid;
Andrei ja Anna Loginovid.
Publik tervitas õnnelikke paare, kelle romantilised suhted kunagi nende silme all alguse said, soojalt, südamlikult ja loomulikult tugeva aplausiga.
Just selliseks – südamlikuks ja heas mõttes nostalgiliseks kujunes tänavune Maardu Keemiatehase töötajate kokkusaamine. Pidulikku õhkkonda võimendas ürituse lahutamatu atribuutika – šampanja ja suupisted. Õhtu lõpus oli kõigil külalistel võimalus tantsida bändi JACK POT muusika saatel.
Meie kohtumisõhtu jõudis lõpule,
kuid kurvastada pole õige aeg.
Palju aastaid teile, õites õunapuid,
rõõmu, õnne ja headust!
Head ametipüha teile, kallid Maardu Keemiatehase töötajad! Ühendage headus, õnn ja armastus – see on elu suurim ja tähtsaim keemia.
Täname Rahvamaja kunstilise isetegevuse kollektiive ja nende juhendajaid suurepäraste etteastete eest! Aitäh kõigile peol osalejatele! Eriline tänu neile, kes jagasid oma mälestusi ja fotosid, mis meie pidu kaunistasid – Valeri Vassiljevile, Ljudmilla Rossmanile, Valentin Ševkunovile, Ljudmilla Sjatkovskajale, Tamara Andrijanovale, Tatjana Laptevale, Ljudmilla Rämmeldile.