Pikad ja pimedad sügisõhtud on käes ning paratamatult viibivad paljud meist vähese valgusega ajavahemikul liikluses. Just pimedal ajal, mil nähtavus on halb, sagenevad liiklusõnnetused, millest nii mõnegi oleks saanud ära hoida kui jalakäija oleks kandnud helkurit. Paneme igale jalakäijale ja ratturile südamele, et teie turvalisus ja nähtavus on teie vastutusala – kandke helkurit ja näidake selliselt head eeskuju ka oma lastele.
| Maardu haridusasutuste õuelt ja linnavalitsuse fuajeest leiab helkuritega kaunistatud kuuski, kust saab endale kaasa haarata helkivat abivahendit. Kel aga helkureid üle – saab selle sinna riputada teistele kasutamiseks, näidates üles hoolivust. |
Me kõik teame, et helkurit peab kandma – seda ütleb ka Eesti Vabariigi seadus, mille kohaselt on helkuri kandmine kohustuslik ja seda nii valgustatud kui valgustamata teel, nii kõnniteel kui sõiduteel. Ometi paljud alahindavad helkuri olulisust ja seavad end, aga ka teisi liikluses osalejaid, ohtu.
Faktid, millest ei saa mööda vaadata ehk kuidas helkur päästab?
Jalakäija näeb pimedas lähenevat autot hästi, vastupidiselt autojuhile, kes märkab helkurita tee ääres kõndivat inimest alles 30-40 meetri kauguselt. Maanteekiirusel 90 km/h liikuva auto peatumisteekond kuival teekattel on 70 meetrit. Asulas samadel tingimustel 50 km/h sõites on peatumisteekond 28 meetrit. Sügis-talvisel perioodil, mil teekate on märg või lumine, on peatumisteekond mõlemal juhul poole pikem. Rehkendama ei pea, on niigi selge, et helkurita jalakäijale otsasõidu vältimiseks pole autojuhil piisavalt reageerimisaega ja peatumisteekonda.
Eriti ohtlik olukord tekib siis, kui jalakäijale lähenevad autod mõlemast suunast – kahe teineteisele läheneva auto tulede vihus jääb helkurita jalakäija autojuhtidele sisuliselt märkamatuks. Seejuures hoiavad mõlemad autojuhid teineteisest ohutuks möödumiseks rohkem paremale teeserva, ohustades sellega veelgi enam teepeenral kõndivat helkurita jalakäijat.
Helkurit kandev inimene on seevastu lähitulede valguses nähtav 130 meetri kauguselt ja kaugtulede valguses lausa 300 meetri kauguselt – see jätab autojuhile piisavalt aega, et reageerida ja mööduda jalakäijast ohutult. Teisisõnu suurendab helkurit kandev inimene sõidukijuhi võimalusi vajadusel õigeaegselt midagi ette võtta.
Huvitav fakt: maailma esimese helkuri patenteeris 1934. aastal Nottinghami teetööline Percy Shaw. Helkuri loomise idee tekkis Shaw-il valgustamata teel koju sõites, mil ööpimeduses helkisid aial istunud kassi silmad talle vastu. Helkivad kassi silmad olid kui tulukesed, mis aitasid tal teel püsida.
Kasuta helkurit targalt
Helkurist on kasu vaid siis, kui see on kinnitatud nähtavale kohale. Kinnita helkur sellele küljele, kuhu poole jääb sinust sõidutee. Näiteks kõnnitee puudumisel peab jalakäija liiklema vasakul pool teed, seetõttu tuleb helkur kinnitada riiete külge sõiduteepoolsele ehk paremale küljele nii, et see oleks nähtav igast suunast. Helkur tuleb kinnitada maapinnast 50-70 cm kõrgusele ehk rippuvas asendis umbes põlve tasemele.
Lisaks jalakäijale peab end pimedal ajal nähtavaks tegema ka jalgrattur
Vastavalt Liiklusseadusele peavad jalgrattal olema ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta kummalgi poolel kollane helkur. Pimedal ajal peavad jalgrattal lisaks olema ees valge ja taga punane tuli. Oluliselt suurendab jalgratturi nähtavust ja turvalisust nii valgel kui pimedal ajal helkurvest või helkurjope. Helkurita pimedal ajal liikumine ja tuledeta jalgratta juhtimine on väärteona karistatavad.
Enne helkuri kasutamist tasub hinnata selle seisukorda
Kasutuses olev helkur tuleb välja vahetada iga 1–2 aasta tagant ning kindlasti olukorras, mil see on kriibitud või tuhmunud. Samuti väheneb riiete külge õmmeldud helkurribade valguspeegeldav toime masinapesuga. Helkuri seisukorda saab kontrollida taskulambi või mobiiltelefoni valgusega, tõstes valgusallika silmade kõrgusele ja lastes sel helkurile peale paista. Töökorras helkurilt peegeldab valgus selgelt tagasi.
Enda nähtavuse parandamiseks ja suuremaks kindlustundeks tasub kasutada mitut helkurit korraga, riputades need erinevatesse kohtadesse ja erinevatele kõrgustele. Populaarne lisavalik on helkurriba, mida saab kinnitada saabastele, käsivarrele, seljakotile või käekotisangale. Viimase puhul tuleb jälgida, et käsi ei varjaks sanga küljes olevat abivahendit. Lisaks helkurile ja helkurvestile aitab inimese nähtavust suurendada ka heledates või erksates toonides riietus.
Laste puhul tasub eelistada just riiete külge õmmeldud helkurribasid, sest mänguhoos või joostes võivad nööri küljes rippuvad helkurid kergesti ära kaduda. Nähtavaks tuleb teha ka lapsevankrid, et paista mitmest sõiduteesuunast silma. Ka lemmikloomade ohutusele tuleb mõelda, neile on saadaval eraldi helkuritraksid, LED-tuledega kaelarihmad ja helkur- või fluoresentsest materjalist vestid.
Helkuri ABC ehk kuidas kvaliteetset helkurit ära tunda?
- Helkuri pakendil peab toote nimeks olema märgitud helkur (mitte mõni analoogne sõna).
- Helkuril või selle pakendil peab olema CE vastavusmärgis ning ka viide standardile EN 13356. Vesti puhul on standardi tähiseks EN 1150 või EN-ISO 20471.
- Mida suurem on helkuri pind, seda parem. Minimaalseks peegeldavaks pinnaks ühe külje kohta peab olema 15 cm². Samuti helkuril olev kiri või trükipilt ei tohiks katta tervet helkuri pinda.
Kallid maardulased, liikuge turvaliselt, olge nähtavad ja säragu alati teie ning teie laste riiete küljes helkurid!
Claudia Robin Andros
Meediaspetsialist
