Koolituspäev “Õpetajalt õpetajale”. Maardu Gümnaasiumi õpetaja Külli Holsting tegemas ettekannet oma õpirändest
Maardu Gümnaasiumi Erasmus+ õpirände projekt “Õppeainete lõimingu võimalusi õpilaste individuaalsust arvestades” on jõudnud lõpule. Nii Erasmus+ õpirände projekti “Innovatsioon ja loovus” kui ka selle Erasmus+ projekti algatas ja juhtis õppejuht Kaider Vardja. Projekti kestvus oli poolteist aastat, kuid pandeemia pikendas seda kolme aastani. Meie õpirändeprojektis osales 15 erineva kooliastme pedagoogi (nendest 1 juhtkonnaliige, keelekümblusklasside ja algklasside õpetajad, matemaatika- ja füüsikaõpetajad, eesti, inglise ja saksa keele õpetajad ning mitme aine õpetaja). Kokku osutus valituks 18 koolitust.
Lähtuvalt Maardu Gümnaasiumi arengukavast ja Euroopa Liidu hariduspoliitika strateegilistest eesmärkidest on meie kooli üks olulisemaid suundi hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine. Koolina, mis asub Tallinna lähedal, peame aitama oma õpilastel omandada teadmisi ja oskusi, millega oleks neil võimalik konkureerida keskhariduses, kõrghariduses ja tööturul võrdväärselt teiste piirkondade noortega.
Erasmus+ õpirände projekti mõju oli mitmetasandiline. Projekt tõi suurt kasu riiklikul ja Euroopa tasandil, kuid suuresti Maardu Gümnaasiumi õpetajatele, õpilastele ja kohalikule kogukonnale. Maardu Gümnaasium soovis Erasmus+ projektiga järgmist: viia õpetajad kurssi viimaste arengutega erinevate õppeainete metoodikas; pöörata tähelepanu õppijakesksele õpetamismetoodikale; saada ülevaadet teistest Euroopa koolisüsteemidest ja andekate õpilaste õpetamise diferentseerimisest; omandada kompetentsi draama kui parima CLIL-vormi kasutamisel; omandada teadmisi, kuidas õpetada efektiivselt võõrkeelt; täiendada teadmisi sellest, kuidas õpetada erinevate võimetega õpilasi; omandada erinevaid võtteid õpilaste motiveerimiseks õpingutes; omandada mitmesuguste uute digivahendite kasutamise võimalusi; õppida arendama loovust ning õpetama rohelist mõtteviisi koos õuesõppe võimalustega; näha, et õpetajad on omandanud uusi teadmisi ja kogemusi rahvusvaheliste projektide elluviimisel ning on leidnud partnereid erinevatest riikidest, et jätkata koostööd, näiteks kasutades eTwinningu võimalusi. Oluline on märkida, et pärast õpirändeid toimus koolis mitu koolituspäeva “Õpetajalt õpetajale”, kus õpetajad jagasid koolitustel omandatud oskusi ja teadmisi oma kolleegidega.
Kuna meie koolis on suur rõhk keeleõppel, siis on eriti vajalik keeleõpetajate kvalifikatsiooni pidev täiendamine. Võõrkeeleõpetajate väliskoolitus keelekeskkonnas tõstab märkimisväärselt õpetajate töökvaliteeti, mis omakorda tagab õpilaste paremat toimetulekut ja konkurentsivõimet edasisel karjääri planeerimisel. Meie koolis on eesti keele õpetajad, kes on keelekümblusklassi õpetajad, ja võõrkeeleõpetajad, keda soovime näha lõimijatena nii õpetamisel kui ka igapäevases suhtluses.
Õpirändeprojekti mõju Maardu Gümnaasiumi õpilastele on järgmine: õpetamise kvaliteet on tõusnud ja sellega seoses on paranenud õpilaste õpitulemused; õppeained väärtustatakse rohkem; gümnaasiumiastmesse on loodud rohkem valikainekursusi; on algatatud uusi rahvusvahelisi projekte; tõusnud on ka rahvusvaheliste projektide kvaliteet; õpilaste keskkonnateadlikkus, kultuuriteadlikkus ja sallivus on kasvanud ning õpilased on omandanud uusi teadmisi teiste riikide kohta, mis aitab ühtlasi neid edasistes õpingu- ja karjäärivalikutes.
Selle õpirändeprojekti kasu teistele linna ja maakonna koolidele on, et teised koolid saavad meilt informatsiooni küsida oma kooli projektitöö arendamiseks. Saame jagada ka soovitusi uute metoodikate ja õpikäsituse kohta, samuti soovitusi õppekava täiendamisel ja uute valikainete loomisel.
Õpirändeprojekti oodatav kasu riiklikul tasandil: Maardus on nüüd rahvusvahelise koolituskogemusega gümnaasium, kus õpilastes arendatakse eluks vajalikke pädevusi (suhtluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, digipädevus, õpipädevus jt) ning viiakse kvaliteetselt ellu Euroopa projekte. Võime julgelt öelda, et Euroopa koolidel on nüüd olemas projektipartner Eestist.
Me planeerime osalemist juba järgmistel Erasmus+ ja eTwinningu projektides, kuhu tahame kaasata rohkem meie kooli õpilasi, et nad osaleksid rahvusvahelistes võrgustikes, mis süvendavad meie kooli õpilastes Euroopa kodanikutunnet.
Järgnevalt õpetajate kogemustest Erasmus+ õpirännetes.
Eseniya Antropova osales “Exploring Modern and Contemporary Art in Paris” koolitusel Pariisis.
“Õpiränne Pariisis on oluliselt mõjutanud minu isiklikku ja ametialast arengut. Enne õpirännet oli minu teadmiste ja oskuste baas modernkunsti valdkonnas suhteliselt piiratud. Õpiränne on minu õpetamist märgatavalt muutnud ja nüüd oskan paremini õpetada oma õpilastele kaasaegset kunsti. Olen jaganud kolleegidega ideid ja ettepanekuid modernkunsti õpetamiseks ning aidanud luua uusi õppematerjale.
Kokkuvõttes on õpiränne Pariisis olnud elumuutev kogemus. See on avardanud minu teadmisi, arendanud oskusi ja muutnud hoiakuid kunsti suhtes. Õpiränne on avanud uusi uksi ja võimalusi ning andnud enesekindluse astuda edasi kunstialasel arenguteel.”
Evelina Bankirova osales “Innovative Approaches to Teaching” koolitusel Prahas.
“Tänu sellele koolitusele tekkis laiem pilt 21. sajandi oskustest, mida peab nii õpilastes kui ka õpetajas arendama. Nende hulka kuuluvad tähelepanelikkus, empaatia, kriitiline mõtlemine, analüüsisoskus, probleemide lahendamine, koostöö, kirjalik ja suuline kommunikatsioon, digipädevus, enesejuhtimine, meeskonnajuhtimine, loovus, sotsiaalne vastutus, lugupidamine teiste vastu ja kehakeel.
Nüüd tean, mis on segaõpe, ümberpööratud klass ja kujundav hindamine ning kuidas need omavahel töötavad. Samuti, kuidas teha nii, et see kõik toimiks kooskõlas ja tunnid oleksid veel põnevamad. Suudan analüüsida ennast ja õppeprotsessi sügavamalt, toetudes konkreetsetele teadmistele ja struktuurile.”
Maria Ivanova osales “Steam education” koolitusel Heraklionis.
“Enne reisi olin veidi mures, kuidas ma inglise keeles hakkama saan. Samuti oli see minu esimene kogemus osaleda rahvusvahelisel koolitusel. Enne õpirände läbimist oli mul teoreetiline kogemus STEM-õppest juba olemas, raskusi oli aga sellega, kuidas kogemusi praktikas ja matemaatikatundides rakendada. Peale õpirände läbimist veendusin, et STEM-koolitus sobib suurepäraselt projektipäevadeks, seda saab erinevates kooliastmetes läbi viia, peaasi on koostöö kolleegidega.
Samuti koolituselt saadud teadmistest kasvas välja idee, et uurimistööde kirjutamiseks või teemade valimiseks saab õpilastega minna muuseumidesse ja külastada näitusi. Pärast õpirändes osalemist veendusin, et meie kaasaegses pedagoogilises maailmas on vaja rohkem rakendada integreeritud õpet ja püüda läbi viia kolleegidega ühiseid tunde. Jah, alustamine on raske, kuid peame jätkama uute meetodite õppimist, et teha tunde huvitavamaks.”
Olena Kryvonos osales “Easy Coding for Kids” koolitusel Varnas.
“Koolitusel tutvusin õpilastele mõeldud programmeerimise alustega. Õppisime plokk-kodeerimist, mitmete programmide koostamist erinevatele robotitele. Õppisin looma Nearpodis interaktiivseid tunde, küsimustikke, slaide ja videosid.
Loodusainetes ja bioloogia tundides tutvustan õpilastele programmi Scratch. Selle programmiga õpivad nad looma oma interaktiivseid lugusid, animatsioone ja mänge. See aitab arendada mõtlemist, arutlema süstemaatiliselt ja tegema koostööd teiste õpilastega.
Kuna töötan väikeklassides, kus õpilastel on sageli probleeme sotsialiseerumisega, siis läbi Scratchi lõimimise erinevatesse õppeainetesse saavad õpilased kaasaegses ühiskonnas olulisi suhtlemisoskusi. Tahan teha isikupärastatud tunde või koduseid töid, mis on väikeklasside puhul võimalikud. See võimaldab lastel tegutseda omas tempos, seejuures on arvesse võetud iga õpilase eripärasid, huve ja mõtteviise.”
Svetlana Ofitserova osales “Robotics in STEAM education” koolitusel Heraklionis.
“Tutvusin Lego We Do 2, Lego Mindstorms EV 3 ja programmerimise keelega C++, õppisin ka projektide tegemist Arduino mikroprotsessoriga. Soovin õpitut kasutada selle aasta uurumistöödes, mille puhul soovitan õpilastel teha projekti “Tark kasvuhoone”, kus saab jälgida taimede kasvamist, kasvuhoone temperatuuri, niiskust jne. Teine projekt oleks sensorlik interaktiivne muusikariist, kus iga puuvili teeb ise häält (muusikaline puuvilja instrument). Nendes mõlemas projektis tuleks kasutada Arduino protsessorit.
Koolitus mõjus mulle väga hästi ja inspireerivalt. Soovin kohe rakendada õpitut praktikas – teha erinevaid projekte, kus on vaja programmeerida, kogu protsessi saab arvuti vahendusel jälgida ning vajadusel viia sisse muudatusi.”
Žanna Ocheretniuk osales “Useful ICT tools for Teachers” koolitusel Istanbulis.
“Praegu on väga oluline, et õpetaja arendaks õpilastes IKT-pädevust ja õpetaks õpilasi erinevaid IT rakendusi oskuslikult kasutama. Hea vahend sellise tegevuse korraldamiseks on Scratch, millega saab luua oma interaktiivseid mänge. Lisaks õppisin kasutama Kahooti, Padleti ja Liveworksheetsi. Kõik need interaktiivsed programmid võimaldavad õpetajal luua huvitavaid tunde. Tundides infotehnoloogia kasutamine kujundab õpilastes mitmeid tähtsaid isiksuseomadusi, näiteks dstsipliini, vastutusvõimet, meeskonnatööd, suurendab töökust, iseseisvat ja loovat mõtlemist. Selle kõige õppimine oli minu jaoks uus ja huvitav.”
Matthias Vanamb
Maardu Gümnaasiumi arendusjuht
