Tutvustuseks:
Olga Jevdokimova
Juuni 2022 – Maardu LV, sotsiaalabiosakonna juhataja
2018–2022 – Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi peaspetsialist/piirkonna juht (Harjumaa)/ teenuse juht
2017–2018 – Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus, lastekaitse peaspetsialist
2008–2017 – Tallinna Vangla, sotsiaaltöötaja/kriminaalhooldusametnik
Olga, Te olete Maardu linna sotsiaalabiosakonna juhataja olnud veidi üle aasta. Reeglina on spetsialistil uude kohta tööle asudes arusaam, mida on vaja teha või muuta. Arvestades Teie varasemat kogemust selles valdkonnas, kas olete suutnud oma ideid Teile usaldatud osakonna töösse tuua?
Suurtest tulemustest on muidugi veel vara rääkida. Kõigepealt suhtun hoole ja tähelepanuga kõikidesse inimestesse, kes sotsiaalosakonna poole abi saama pöörduvad. Koos kolleegidega, sotsiaalabiosakonna ja kogu linnavalitsuse töötajatega, teen päevast päeva kõik endast oleneva, et parandada sotsiaalteenuste osutamist meie linnas. Hinnates realistlikult olukorda, kus elu kiiresti kallineb ning inimeste vajadused ja tarbed kasvavad, püüan astuda õigeid samme, mis viiksid positiivsete muutusteni inimeste elus.
Teie varasem kogemus sotsiaalvaldkonnas oli mainitud juba esimeses küsimuses. Tahaksin paluda Teil rääkida sellest ja oma tööst teistes organisatsioonides.
Vahetult enne Maardu Linnavalitsusse tööle asumist töötasin Sotsiaalkindlustusametis ohvriabi osakonnas. Selles osakonnas töötasin erinevatel ametikohtadel: juhtisin ohvriabi osakonnas Harjumaa regiooni ning olin ka seksuaalvägivalla ohvrite abistamise talituse juhataja. Minu töö oli seotud kriisiolukordadega, COVID pandeemiaga ja Ukraina pagulaste saabumisega Eestisse.
Enne Sotsiaalkindlustusametit töötasin Haabersti linnaosavalitsuses lastekaitse peaspetsialistina. Just seal omandasin praktilised oskused tööks laste ja peredega. Kuigi see oli lühike periood, oli see väga produktiivne. Moraalses mõttes oli töö raske nagu kogu sotsiaalsfääri töö üldse, kuid see kogemus sai minu jaoks tähenduslikuks.
Minu pikim töökogemus sotsiaalvaldkonnas on seotud Tallinna Vanglaga, kus töötasin sotsiaaltöötajana vangidega ligi kümme aastat. Selles asutuses sain läbi viia sotsiaalprogramme inimeste aitamiseks, kellel on mingid sõltuvused või kes tahavad lihtsalt aru saada, miks elu on nad parandusasutusse toonud.
Nagu Te ise õigesti märkisite, on sotsiaalteenistuses töötamine keeruline, nii et ma ei saa jätta huvi küsimata elukutse valiku põhjuste üle, mis tõid Teid just sellesse tegevusvaldkonda.
Võin kõhklematult öelda, et mulle meeldib inimesi aidata. Sellele on üles ehitatud kogu minu töö olemus, see on minu erialavaliku põhjus.
Paljud küsivad minult, miks ma vahetasin rahulikuma, rutiinse töökoha sellise vastu, kus on piisavalt raskusi – pean silmas oma praegust töökohta. Olen vist loodud nii, et mulle meeldib probleeme lahendada. Kui ma seisan iga päev silmitsi keeruliste ülesannetega, mis vajavad kiiret ja võimalikult head lahendust, annab see mulle energiat ja adrenaliini.
Laiemas mõttes tahan tõsta Maardu linna sotsiaaltöö kvaliteeti, sellepärast ma siin olen, sellepärast olen sellesse protsessi igati kaasatud.
Sotsiaaltöös ei ole ükski päev teisega sarnane, eriti sotsiaalteenistuse juhataja jaoks. Olga, rääkige meie lugejatele, millest sotsiaalabiosakonna juhataja päev koosneb? Milliste probleemide ja raskustega puutute igapäevaselt kokku?
Minul, nagu kõigil sotsiaalosakonna töötajatel, on vastuvõtuajad, mille jooksul võtan linnaelanikke vastu, et individuaalses vestluses nende vajadusi arutada ja õige lahendus leida. Samuti võtan vastu absoluutselt kõiki ka väljaspool vastuvõtuaega, kui olen sel hetkel oma kabinetis ja pole hõivatud koosolekuga. Minu uks on alati avatud ja igaüks, kes sellele koputab, võib minu juurde tulla ja rääkida ning ma püüan aidata nii palju kui võimalik.
Võimalust kasutades pöördun meie elanike poole: kui kahtlete, kas tulla, kas teid aidatakse või mitte, siis palun teil end sellest võimalusest mitte ilma jätta – registreeruge kindlasti vastuvõtule ja tulge. Uskuge mind, enamik sotsiaalosakonda pöördujaid saab abi. Soovitan tulla, rääkida oma probleemist ja koos leiame sobiva lahenduse.
Lisaks linnaelanike visiitidele tehakse mulle päeva jooksul palju kõnesid ja ma vastan kõigile neist. Kui ma ei saa kohe vastata, helistan kindlasti tagasi. Sama on ka töömeilidega – neid on palju ja kõik ootavad õigeaegset vastust.
Iga uus sotsiaalsfääri puudutav seadus või selle muutmine nõuab sotsiaalosakonnalt kohest tegutsemist. Teatavasti jõustus Eestis 1. juulist hooldekodudega seotud reform. Sellega seoses oli vaja vastu võtta kõik vajalikud otsused, mis võttis palju aega. Hoolimata sellest, et meil ei ole hooldekodudes väga palju maardulasi, tuli siiski kõiki neid inimesi külastada, et kohapeal nende vajadusi hinnata. Ühelegi inimesele ei öeldud toetust ära – kõik, kes toetust taotlesid, said selle. Lisaks aitab linn kõiki eakaid, kellel on väga väike sissetulek, neid, kellel ei ole lähedasi või kelle lähedased ise on rahalistes raskustes – nüüd kompenseerib Maardu linnavalitsus nende inimeste hooldekodus elamise.
Suures osas on minu põhitööks sotsiaaltöö korraldamine, vajalike muudatuste tegemine, osakonna töö struktureerimine selliselt, et Maardu Linnavolikogu poolt vastu võetud otsused ellu viidaks ning Maardu elanikud saaksid neile vajalikke teenuseid õigeaegselt ja täies mahus.
Et hinnata, kui paljude kodanikega peavad sotsiaalabiosakonna töötajad tegelema, palun Teil esitada mõned arvud: kui palju on meie linnas abivajajaid, kui palju on puuetega inimesi, töötuid ja eakaid kodanikke, kes vajavad tähelepanu ja hoolt?
11. septembri seisuga oli Maardu linnas 3892 pensionäri – see on suurim rühm inimesi, kellega me töötame. Lisaks on 1200 inimest erineva raskusastmega puudega, neist 74 on lapsed.
Veel ühte rühma moodustavad inimesed, kes on näiteks töötud, ei ole pikka aega töötanud ja tõenäoliselt ei saa tööd. Need inimesed vajavad linnalt nii igakuist toimetulekutoetust kui ka iganädalast toiduabi, mida jagame siin, oma osakonnas.
Madala sissetulekuga inimeste koguarv (veidi üle 16 tuhandelisest elanikkonnast) on umbes 10 tuhat inimest. Need on inimesed, kes vajavad pidevalt mingit abi.
Arvud näitavad, et abi võib vajada ligi kaks kolmandikku linnaelanikest, mis on väga palju. Abi suurus sõltub aga otseselt eelarve võimalustest. Kuidas linn selle raske ülesandega toime tuleb?
Eelkõige oleme suunanud oma jõupingutused olemasolevate toetuste suurendamisele ja pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmisele. Nagu mina näen, tuleb linn sellega toime. Toon näitena koduhooldusteenuse. Lähitulevikus muutub selle teenuse pakkumine veelgi paindlikumaks. Kui praegu pakutakse seda esmaspäevast reedeni ja hommikul kaheksast viieni õhtul, siis peagi hakatakse seda osutama seitsmel päeval nädalas. Pikeneb ka aeg: hommikul kaheksast õhtul kaheksani. Miks see teenus nii oluline on? Maardu linnas on palju üksikuid vanureid või eakaid inimesi, kelle lähedased elavad Maardust kaugel ega saa sageli külastada oma lähedasi, kes vajavad igapäevast järelevalvet, hooldust ja regulaarset ravimite võtmist. Seetõttu lähevad meie koduhooldustöötajad selliste inimeste juurde koju, kes nende abi vajavad.
Rõõmu teeb see, et suurem osa Maardu eakaid elanikke ei taha elada vanadekodus ega hooldekodus. Nad tahavad elada oma linnas, jäädes võimalikult kauaks oma isiklikku koju. Kuid vanuse kasvades on neil sagedasemad vajadused, näiteks, et keegi tuleks nende juurde abistama kodu koristamisel, toidukaupade ostmisel ja kohaletoimetamisel, ravimite võtmisel ja hügieeniprotseduuridel. Mõnikord on inimesel vaja lihtsalt kellegagi rääkida või parki jalutama minna, kuid paljudel vanematel inimestel on tasakaaluhäired ning üksi kõndides võib tekkida oht kukkuda. Seetõttu on koduhooldusteenuste arendamine äärmiselt oluline ja mõnele meie elanikule eluliselt tähtis.
Praegu tegeleme alustatud sotsiaalprojektide arendamise, toetuste ja erinevate sotsiaalteenuste taseme tõstmisega, kuid see eeldab linnaeelarve täiendamist, mis on tõepoolest keeruline ülesanne. Kuidas saab eelarvet suurendada? Esiteks nii, et kõik, kes on linna elanikud, registreeruksid siia. Et Maardu linna territooriumil, sealhulgas Muuga piirkonnas, elavad pered registreeriksid end Maardu linna ja seejärel laekuksid meie linnale nende tuludest maha arvatud maksud. Nende vahenditega saab linn pakkuda veelgi paremaid tingimusi sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste saamiseks, arendada kõikvõimalikke vaba aja tegevusi lastele, pensionäridele ja erivajadustega inimestele, meelitada linna rehabilitatsioonikeskusi jne.
Mida ütleb Teie praktiline kogemus selle kohta, mis on peamiseks sotsiaalprobleemiks linnas ja kas vajadus sotsiaalabi järele on viimastel aastatel suurenenud?
Statistikaameti hinnangul on Maardu linn vananev linn. See ongi põhiprobleem. Paraku sündimuse arvelt linna rahvaarv kuigi kiiresti ei kasva. Täna elab linnas veidi üle 2800 lapse. Linn muidugi laieneb. Uute majade ja elamurajoonide ehitamine võiks aidata Maardusse meelitada täiendavat noort elanikkonda – selliselt linna eelarve suureneks.
Leian, et iga Maardu elanik peab oma linna eest hoolt kandma ja mõtlema selle tuleviku peale. Seetõttu kutsun üles kõiki panustama oma kodulinna, sinna elanikuks registreerides.
Sotsiaalabi vajadus püsib meie linnas stabiilsena. Abivajajate arv ei suurene, kuid elukalliduse tõusu tõttu nende vajadused suurenevad. Töötame selle nimel, et inimesi igal võimalikul viisil toetada ja võimalusel toetusi suurendada. Läheneme igale olukorrale, igale inimesele individuaalselt. Seetõttu soovitan veel kord tungivalt: kui kellelgi linnaelanikest on probleeme, siis registreeruge kindlasti personaalsele konsultatsioonile, rääkige oma probleemist ja me püüame aidata.
Traditsiooni kohaselt räägime kõigi selle rubriigi külalistega ka elust väljaspool töökabineti seinu. Olga, paar sõna selle kohta, mis ja kes aitab Teil pärast pingelist tööpäeva taastuda?
Pärast tööpäeva või töönädalat eelistan rahulikku puhkust lähedastega. Olen kahe lapse ema ja veedan meelsasti nendega aega. Ma ei ole kõige aktiivsem inimene, ma ei tegele spordiga, eelistan jalutada või mõnda head filmi vaadata. Lapsed on aga see aktivaator, mis sunnib vanemaid huvitavates, meelelahutuslikes tegevustes osalema.
Minu pojad on üheksa ja üksteist aastat vanad. Mõlemad tegelevad spordiga – üks jalgpalli, teine korvpalliga. Ja töölt naastes viin nad trenni – nii algab minu õhtu.
Olen pereinimene, koduinimene selle sõna täies tähenduses ja pärast rasket päeva taastun ainult oma lähedaste keskel.
Tuleme tagasi vestluse juurde tööst, mis nõuab märkimisväärset emotsionaalset pingutust. Milliseid nõudeid seate endale, et kiires päevarütmis vastu pidada, et oma tööd tõhusalt ja rõõmuga teha?
Sotsiaalabiosakonnas töötamine on tõepoolest emotsionaalselt väga raske, eriti hetkedel, mil tuleb toime tulla negatiivsete emotsioonide ja ilmse rahulolematusega. Näiteks, kui kellelegi meie osakonna poole pöördunule ei saa määrata hüvitist või teenust, siis inimene pettub ja pahameele tulv on garanteeritud. Kahjuks ei mõista kõik meie külastajad, et kohusetundlik töötegemine eeldab ka kehtestatud reeglite ja ametlike korralduste kohustuslikku täitmist.
Oma isikuomaduste poolest olen väga vastutustundlik inimene. Minu töös aitab mind see, et teen kõike õigel ajal, korralikult, ja püüan endale mitte lubada tegematajätmisi. Armastan korrektsust dokumentide koostamisel ja kontrollin põhjalikult kõiki andmeid. Ausalt öeldes võtan endale palju kohustusi ja olen kohati väga enesekriitiline inimene, kuid teisiti ma ei oska. See omadus sunnib mind pidevalt millegi enama poole püüdlema.
Tänan Teid intervjuu eest, Teie siira osavõtlikkuse eest nende inimeste saatuse suhtes, kes vajavad tuge!
