Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk – näiteks määrdunud ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, kasutatud pabernõud, peegli- ja klaasikillud, katkised nõud (kastrulid, pannid, taldrikud jne) jms.
Paberi ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm):
- vettinud või määrdunud materjal ei sobi (nt rasvane pitsakarp, salvrätikud);
- kartongipakendist tuleb eemaldada – foolium, kile, välja võtta polüstüreen/plastik;
- karbid tuleb kokku vajutada enne konteinerisse panekut;
- viska paber konteinerisse, korja paberit paberkotti.
Paber ja kartongi vedu väljaspoolt konteinerit (nt prügimajast) on tasuline teenus, mida tuleb eraldi tellida jäätmevedajalt (Eesti Keskkonnateenused AS tel nr 6 400 800).
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti.
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed:
- riknenud toit ja toidujäätmed;
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored;
- pabermassist munarestid;
- majapidamispaber;
- pabersalvrätid;
- kohvipaks, paberfiltrid;
- lõikelilled, ilma potita toataimed.
Vooderduskott aitab hoida mahutit puhtamana. Jäätmevedaja poole pöördudes saab seda teenust tellida.
Biolagunevate jäätmete kogumismahuti vooderduskott ja paigaldus vedaja poolt 0,08m3,
0,14m3 ja 0,24m3 mahutile on tasuta.
Suurjäätmeid veetakse teisipäeviti, reedeti – veo teostamiseks tuleb esitada tellimus vedaja klienditeenindusele vähemalt neljapäeval.
Suurjäätmed – on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud.
Suurjäätmed ei ole:
- ehitusjäätmed;
- suuremõõtmelised probleemtooted (nt romusõidukid või nende osad, sh rehvid);
- elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms).
Kuhu tuleb viia ehitus- ja lammutusjäätmed (remondijäätmed)?
Selliseid jäätmeid võib viia Muuga Jäätmejaama. Ehitus- ja lammutusjäätmeid (sh ohtlike jäätmeid), elektroonikat – ei tohi paigutada kortermajade vahetus läheduses asuvatesse jäätmemahutisse ega jäätmemajja.
Ehitusjäätmed tuleb panna eraldi tellitavasse ehitusjäätmete mahutisse või anda üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule.
Rikkumise korral võib määrata jäätmeseaduse alusel kuni 800 eurost trahvi ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, siis kuni 20 000 eurot.
Kes peab järgima/vastutama jäätmemahutite ja jäätmemaja heakorra eest?
Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
Prügikonteinerite (sh jäätmemaja) ümbruse puhtuse eest vastutab korteriühistu, mis peab tagama jäätmete ja mahutite säilivuse ning hoiukoha korrasoleku.
Milline ettevõtte teostab jäätmeveoteenust Maardu linnas?
Alates 1.aprillist 2023 on Maardu linnas järgmiseks 5 aastaks jäätmevedaja Eesti Keskkonnateenused AS. Mida peab tegema, kui jäätmemahutid on jäätmeveo päeval täis/ületäitunud (kui jäätmeid ei ole ära viidud)?
Tuleb võtta ühendust jäätmevedajaga – Eesti Keskkonnateenused AS, tel. 6 400 800.
