Kevade saabudes tundub ahvatlev ära süüa kõik roheline, mis maast võrsub. Karulaugulehed ja noored rabarberivarred on tõeliselt vitamiinirikkad, kuid teadmatuse korral võib endale liiga teha, mis päädib mürgistusega.
Eestlased on selles mõttes unikaalne rahvas – kohe kui midagi mullast välja paistab, siis korjatakse see kohe üles ja pannakse blenderisse. Mürgistusteabekeskuse poolt tahame inimestele meelde tuletada, et mitte kõik taimed ei ole ohutud ja tasub kodus eelnevalt uurida, kas teadmised enne korjele minekut on ikka piisavad. Näiteks, kas te oskate teha vahet sügislillel, karulaugul ja piibelehel?
Kuigi enamasti ei ole Eestis nt mürgise taime maitsmine ja mõne mürgisema marja söömine siiski tervisele ohtlik, võivad paljud ohutuna tunduvad taimed valesti tarvitatuna osutuda haiglasõitu vajavaks. Näiteks muidu söödava rabarberi puhul on laste surmajuhtumeid mujal maailmas esinenud ning seda suures koguses rabarberi lehtede söömisest. Tänapäeval on efektiivne ennetustöö küll lastel taolised õnnetused ära hoidnud, ent tervisekahjustused täiskasvanutel on, sealhulgas ka Eestis, jätkuvalt alles. Rabarberi värskete lehtede terviseohtlikkus tuleneb neis sisalduvatest antrakinoonidest. Lisaks põhjustab rabarberi lehe (ning ka puitunud varte) söömine tervisekahjustusi taimes sisalduvate oksaalhapete tõttu. Samal moel võivad tervisele ohtu tekitada hapuoblikad ja jänesekapsas, kui neid suures koguses tarbida.
Varakevadel tärkavad karulaugu lehed on pea äravahetamiseni sarnased mitmete kevadel tärkavate lillede, nagu piibelehe ja sügislille lehtedega. Nii võib juhtuda, et pahaaimamatult korjatakse karulaugu pähe hoopis mürgiste lillede lehti. Piibelehe söömisest tekib ebamugav seedetraktiärritus pikaks ajaks ning sügislille mürgistus lõpeb lausa haiglaga.
Õnneks on karulaugul eriline omadus – see lõhnab küüslaugu (või ka sibula) järele. Selleks, et lõhn paremini esile tuleks, tuleb lehte sõrmede vahel mudida. Karulaugu läheduses kasvavad sageli mürgised lilled, mistõttu võivad ka kõige hoolsamal korjajal lehed segamini minna. Vaid kõiki lehti kontrollides saab olla kindel, et tegemist on õige asjaga.
Tähelepanelik tuleb olla ka rabarberiga. Kevadised värsked rabarberi varred on tõeliselt maitsvad ja vitamiinirikkad, mistõttu leiavad need kasutust erinevates toitudes. Vahel kiputakse ära unustama, et rabarberist sobivad söömiseks ainult noored varred. Nii on näiteks smuutit tehes ära kasutatud ka rabarberi lehed ja sellega endale liiga tehtud.
Rabarberi lehed ja vanad varred sisaldavad mürgiseid aineid, mistõttu võib neid tarvitades tekkida kiire vajadus haiglaravi järele ja esmaabiks on vajalik kuni 200 aktiivsöe tableti neelamine.
Kuidas end mürgistuse või selle kahtluse korral aidata? Salvesta juba praegu nii enda kui ka oma lähedaste telefoni mürgistusinfoliini number 16662, millele saab helistada ööpäevaringselt ja anonüümselt. Kodus võiks varuks olla 200 aktiivsöetabletti, mida infoliini juhise järgi vajaduse korral võtta.
Esmaabi taimemürgistuste korral: puhasta suu taimeosadest ja loputa veega. Kindlasti ei tohi kannatanut oksendama ajada, see teeb rohkem kahju kui head ning ei ole sugugi efektiivne. Kui taimeosa on alla neelatud, anna kannatanule väikeste lonksude kaupa vett. Võimalusel tee kindlaks, millise taimega oli tegemist ja hinda alla neelatud kogust. Helista mürgistusinfoliinile 16662 ja järgi saadud juhiseid.
Mürgistuse kahtluse korral ära oota sümptomite ilmnemist, vaid helista julgelt mürgistusinfoliinile. Meie õed aitavad hea meelega.
Mare Oder
Mürgistusteabekeskuse juht
