Aastast aastasse toetab Maardu linn igakülgselt meie korteriühistuid. Eelmisel aastal oli linna toetus kahe projekti raames üle 100 tuhande euro. Härra linnapea, palun Teil rääkida korteriühistute abistamise plaanidest 2023. aastal.
Korteriühistute rahalise toetamise määrus on Maardu linnas kehtinud juba üle viie aasta ning iga aastaga kasutavad ühistud seda võimalust oma majade ja õuealade kordategemiseks üha enam. Nii rahuldas linn eelmisel aastal 24 taotlust, kokku 108 000 euro eest. Mitmes korteriühistus õnnestus linna poolt eraldatud rahaga remontida katus ja uuendada maja fassaad, vahetada trepikoja välisuks, lahendada probleem vihmavee ärajuhtimisega ja taastada muruplatsid, paigaldada korteriühistu territooriumile piirdeaed ja prügimaja, remontida trepikodade sissepääsude juures olevad trepid ja paigaldada videovalve, samuti rajada neljas korteriühistus parklad jne.
Ka tänavu saab taotleda vahendeid programmi „Hoovid korda“ raames. Programm näeb ette rahalise toetuse eraldamist erinevatele projektidele: teede remont ühistu territooriumil; kõnniteede remont ja ehitamine; roheliste tsoonide ja puhkealade, mängu- ja spordiväljakute rajamine; tänavavalgustuse, tõkkepuude ja muude piirete paigaldamine; samuti kaldteede ja käsipuude paigaldamine jne.
Toetuse suurus programmi „Hoovid korda“ raames on kuni 50% tööde eeldatavast maksumusest. Maksimaalne summa, mida korteriühistu võib saada, on 3000 eurot, kui tööde maksumus ei ületa 10 000 eurot, ja 5000 eurot, kui tööde maksumus ületab 10 000 eurot. Arvestades avaliku huvi olemasolu, võib toetuse suurus erandjuhtudel olla ka kuni 100% tööde eeldatavast maksumusest.
1950.-1960. aastatel ehitatud väikekorterelamute energiatõhususe parandamiseks on ette nähtud spetsiaalne abiprogramm „Elamute rekonstrueerimine“. Kuna sellistes majades on vaid kaheksa, kaksteist või kakskümmend korterit, võib fassaadi või katuse renoveerimiseks vajalike vahendite hankimine osutuda keeruliseks. Selle programmi raames toetatakse elamute fassaadide renoveerimist ja soojustamist või katuste rekonstrueerimist (see tähendab katuse soojustamist, katusematerjali vahetust või uute sarikate paigaldamist). Toetust väljastatakse kuni 30% ulatuses planeeritavatest kuludest, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot maja kohta aastas. Väikese kortermaja puhul saab ühistu esitada mitte ühe, vaid kaks taotlust – mõlema toetusprogrammi alusel.
Sel aastal suurendatakse abi kogusummat 140 000 euroni, mistõttu vastuvõetud otsus võimaldab paljudel meie korteriühistutel hoida korras nii oma maja kui ka selle ümbrust. Taotlusi saab esitada 30. aprillini.
Hooldatud majad ja hoovid muudavad korteriühistu territooriumi väljanägemise esteetilisemaks ja kaunimaks, mis omakorda parandab linna kui terviku ilmet. Usun, et peagi omandavad kõik meie linna majad korraliku välimuse ning meie linna elanikel ja külalistel on veelgi meeldivam linnas jalutada.
Millised projektid on veel korteriühistute abistamiseks ette nähtud?
Nagu praktika näitab, ei ole teabe jagamine erinevatel vajalikel teemadel vähem oluline kui rahaline toetus. Vähemalt kord kvartalis kutsume korteriühistuid infoseminaridele ja koolitustele, kus lahatakse selliseid ühistute jaoks olulisi teemasid nagu tuleohutus, tsiviilkaitse, õigusteenuste osutamine, korteriühistu põhikirja koostamine ja palju muud. Enne üritust tunneme huvi, milline teema on kõige aktuaalsem ning lähtuvalt ühistute soovidest koostatakse seminari programm.
Kõik infopäevad või konsultatsioonid korteriühistutele on tasuta.
Prügiveo operaatori vahetumine Maardu linnas on üks viimaseid uudiseid, mis puudutab otseselt kõigi korteriühistute tegevust, aga samuti ka eramajade omanikke. Alates 1. aprillist osutab Maardus jäätmeveoteenust Eesti Keskkonnateenused AS. Mida peaksid korteriühistud sellega seoses ette võtma?
Jah, tõepoolest, linn kuulutas välja riikliku prügiveoteenuse osutamise hanke. Avalikul konkursil osalesid kõik Eestis antud teenust pakkuvad ettevõtted. Vastavalt konkursi tulemustele vastutab alates 1. aprillist 2023. aastal ja järgneva viie aasta jooksul (kuni 31. märtsini 2028) meie linnas jäätmete äraveo eest Eesti Keskkonnateenused AS.
Vastavalt lepingule on ettevõttel ainuõigus jäätmeveoteenuse raames ära viia segaolmejäätmeid, paberit ja pappi, biolagunevaid köögi- ja lauajäätmeid ning samuti suuremõõtmelist prügi.
Eesti Keskkonnateenused AS saadab märtsikuu jooksul kõigile jäätmeveoteenusega liituma kohustatud isikutele e-posti teel või postiaadressile läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks kõik uued lepingud ja infomaterjalid.
Teenusega liitumine on kohustuslik kõikidele korteriühistutele ja eramutele.
Kõige olulisem, millele tähelepanu pöörata, on jäätmete sorteerimise kohustus. Papp, paber ja alates 1. märtsist 2023. aastal ka biolagunevad toidujäätmed tuleb panna eraldi spetsiaalsetesse konteineritesse. Miks on seda vaja teha? Kui biojäätmed satuvad prügilasse muu prügi hulgas, siis nende lagunemisel eraldub gaas, mis tekitab kasvuhooneefekti. Eelkõige puudutab see toidujäätmeid, seega peavad kõik majapidamised panema toidujäätmed spetsiaalsesse konteinerisse. Mis saab jäätmetest edasi? Need saadetakse ümbertöötlemisjaama gaasi tootmiseks, mis on vajalik nii meie linnale kui ka riigile tervikuna. Sellega seoses on tungiv palve kõigile meie elanikele: palun pange biolagunevad toidujäätmed spetsiaalsesse konteinerisse.
Soovin kõigile meie elanikele meelde tuletada, miks Maardu linna lähedal naabervallas asuvast prügilast tuleb aeg-ajalt lämmatavaid lõhnu. See on just nimelt lagunevate biojäätmete tagajärg, mis koos sorteerimata prügiga prügilasse jõuavad. Seega pannes toidujäätmed vastavasse konteinerisse hoiame keskkonda ja muudame meie linna õhku puhtamaks.
Biolagunevate jäätmete kogumisel on lubatud ka kompostimine kompostris, mis vabastab jäätmete omanikku kohustusest koguda biojäätmed konteinerisse ja anda need üle äravedajale. Kohapealseks kompostimiseks tuleb jäätmete omanikul esitada Maardu linnavalitsusele taotlus. Täpsemat infot selle kohta, kuidas seda teha, leiab linnavalitsuse kodulehelt.
Jäätmete sorteerimise harjumus pole meie riigis veel kuigivõrd juurdunud ja olukord linnades ei ole ühesugune. Kui hästi on Maardus lood prügi sorteerimisega?
Ma olen veendunud, et enamik Maardu inimesi suhtub jäätmete kogumisesse ja sorteerimisesse vastutustundlikult, samas on ühistuid, kes peaksid sellele küsimusele rohkem tähelepanu pöörama. Prügi sorteerimise kohustus kehtestati alles hiljuti ja kõik majapidamised pole selle uuendusega veel harjunud, kuid võin eeldada, et üleminekuprotsess saab olema üsna kiire. Vaadake, meil sorteeritakse praegu juba paberit spetsiaalsetesse konteineritesse, mööbel ja puit pannakse rohelistesse majadesse eraldi. Usun, et ka biojäätmete sorteerimisega läheb samamoodi – inimesed harjuvad sellega kiiresti, omandades õiged keskkonnasõbralikud harjumused.
Kas neid majapidamisi või korteriühistuid, kes seda korda eiravad, hakatakse trahvima?
Linnavalitsusel on õigus selliseid korteriühistuid trahvida ja meie linnahalduse osakond jälgib hoolsalt, millised ühistud seadust ei täida, kuid trahv on viimane abinõu. Praegu kontrollivad linnahalduse töötajad, kuidas prügi sorteeritakse ja teevad teavitustööd, selgitades viisakalt kehtivaid nõudeid. Aga kui rikkumised korduvad, siis ei jää muud üle, kui trahvida neid ühistuid, kes seadust ei täida. Muide, tänavu on rikkujate suhtes abinõusid kasutusele võetud juba viiel korral.
Lisaks prügi sorteerimisele on ka teisi elementaarseid reegleid puhtuse säilitamiseks, mis sõltuvad kõigist linnaelanikest – suitsetajatest lemmikloomaomanikeni. Linnas on piisavalt prügikaste, et sinna panna ümbrispaberid või muu prügi, olles sellega eeskujuks teistele, ka nooremale põlvkonnale. Ja loomulikult ei tohi prügi viia metsa.
Tundlikult jäätmete sorteerimise teemalt liigun edasi meie linna atraktiivse välimuse juurde. Mööda Muuga tänavaid jalutades võib kohata palju kauneid maju. Kallavere linnaosas võib samuti märgata kortermajade elanike soovi renoveerida hoonete fassaade – mitte ainult nende soojustamiseks, vaid ka ilusa välimuse loomiseks. Kas 2023. aastal toimub konkurss Maardu kõige kaunima maja tiitlile?
Enne pandeemia algust oli meil tavaks viia läbi ülelinnaline konkurss „Maardu kaunis kodu”. Arvan, et tuleks taastada traditsioon ja korraldada kaunima individuaal- ja kortermaja valimiseks konkurss. Siinkohal tahan väljendada suurt tänu neile korteriühistutele ja eramajade omanikele (nii Muugal kui Kallaveres), kes oma majade fassaadid korda teevad. Kõik see aitab mõistagi säilitada meie linna ilu ja atraktiivsust.
Samuti tahan julgustada meie aktiivseid elanikke saatma linnavalitsusele oma huvitavaid ja uuenduslikke ideid linna arendamise ja kaunistamise osas. Praegu toimub selline ideede kogumine linnavalitsuse töötajate seas, kuid ma kutsun kõiki Maardu elanikke selle kasuliku algatusega ühinema. Oma ideed saatke julgelt Maardu linnavalitsuse e-posti aadressil linnavalitsus@maardu.ee ja me arutame need jooksvas koras läbi. Olen kindel, et meie linnas on palju inimesi, kellel on oma huvitav visioon linna arengu kohta. Võib-olla on teie seas disainereid või arhitektiharidusega inimesi. Kõik teie ettepanekud on väga teretulnud ja need vaadatakse läbi. Viime järk-järgult ellu kõige huvitavamad ja olulisemad projektid, et Maardu linn muutuks veelgi hubasemaks ja kaunimaks.
