Punane puu
Autor: Raul Savimaa
Maardu elanikud teavad Maardu linna kolme suurimat roheala: Maardu metsapark, Loodepark ja Maardu järveäärne roheala. Need rohealad paiknevad Maardu linna ida-, loode- ja lõunaosas. Maardu metsapark on armastatud puhke- ja jalutusala, mis on rajatud endise fosforiidikarjääri aladele[1]. Loodepark on metsane ala, mis asub loode Kallavere elurajoonis (sealt ka selle nimetus), mida osaliselt kujundatakse pargiks ja kuhu on edaspidi plaanitud üle viia linna vabaõhuürituste korraldamine[2]. Maardu järveäärne roheala pakub võimalusi puhkuseks ja vaba aja veetmiseks, aga soovi korral ka matkamiseks ümber Maardu järve.
Linnaloodus ja rohealade olemasolu on oluline mitmes mõõtmes. Puud, põõsad, lilled ja rohelised maalapid rõõmustavad silma ja muudavad linnakeskkonda sõbralikumaks ning elamisväärsemaks. Kõrghaljastus aitab leevendada ka kuumasaari linnades, kus muidu võiks kuumadel suvepäevadel õhutemperatuur majade vahel tõusta ohtlikult kõrgele. Suuremad loodusalad võimaldavad viibida looduses ja liikuda tervislikult vabas õhus ilma liigse aja- ja kütusekuluta transpordile, mis omakorda on loodussõbralik. Samuti on linnalähedane rohelus lastele heaks ümbruseks loodusega tutvumisel, liikumismängude mängimisel ja ka keskkonnateadlikkuse ja loodushoiu arendamisel. Armastada ja hoida oskame ikka seda, mida tunneme ja siin on turvaline looduskeskkond hindamatu avastuste allikas. Oleme harjunud pidama Maardut roheliseks ja ilusaks linnaks ja see on kodulinna puhul oluline.
Tegelikult on nüüd Maardu linnas ametlikult ka neljas roheala, mis on ligikaudu 14 hektari suurune. 31. jaanuaril 2023 kehtestas Maardu Linnavolikogu Maardu linna uue üldplaneeringu[3]. Linnavolikogu istungil tõi koostaja, Hendrikson & Ko esindaja ühena kahest olulisemast teemast välja puhverala tähtsuse Muuga aedlinna ja Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna vahel. Üldplaneeringuga muudeti nn Kopranõmme loodusala (Riigimaa 15 ja Paevälja 2 klindialune osa) haljasala ja parkmetsa maa-alaks. Samuti on ette nähtud 20 m laiune haljasriba Kurgesoo piirkonnas Kaldase teelt Altmetsa teeni Sarapiku tee 1 ja Sarapiku tee 15a maaüksustel. Selle tulemusena saame rääkida, et neljas suur roheala Maardus on ühtlasi ka esimene, mis asub linna lääneosas.
Haljasala ja parkmetsa maa-ala moodustamine Maardu läänepiirile, Muuga aedlinna ja Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna vaheliseks puhveralaks, ei toimunud üllatuslikult. Sellele eelnes kolme aasta pikkune eeltöö, mille jooksul Maardu uue üldplaneeringu koostamise raames uuriti ja hinnati kogukonna vajadusi, keskkonnatingimusi ning piirkonna tegelikku looduslikku seisundit.
Üheks oluliseks teguriks oli välisõhu kvaliteet. 2021. aasta Keskkonnaameti tellimusel läbi viidud õhukvaliteedi ja saasteainete seire uuring näitas, et kuigi pisteliste mõõtmiste raames välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist üldjuhul Muuga piirkonnas ei tuvastatud ja saasteainete kontsentratsioonid jäid enamasti oluliselt alla piirväärtuse, olid erandiks mõõtmised Tiigi 5a aadressil, mille puhul registreeris ajutine seirejaam tahkete peenosakeste piirväärtuse ületamisi ööpäevaste koguste lõikes. Samuti tuvastati kõikide pisteliste pidevmõõtmiste andmete kõrvutamisel, et kõige kõrgemad olid perioodikeskmised tulemused ka mõne teise saasteaine korral just Tiigi 5a asukohas, näiteks tuvastati lenduvaid orgaanilisi ühendeid mõõtmisperioodi keskmise tulemusena 10 korda rohkem kui teistes vaatluse all olnud asukohtades. Lenduvate orgaaniliste ühendite mõõtmised näitasid ka, et kõige rohkem hetkelise heitkoguse heiteallikateks oli Liwathoni E.O.S. AS Termoili GKS (Vana-Narva maantee ja Altmetsa tee vahel). Emissioonimõõtmise käigus ilmnes Muuga-Maardu piirkonnas kolm heiteallikat, kust mõõdetud emissioonid oli kõrgemad loas toodud kogusest: JTK Power Finmec Estonia AS (Vana-Narva maantee 1c) kaks heiteallikat V7 ja V8, mis ületasid loas lubatud tolueeni hetkelist heitkogust ning Liwathon E.O.S AS Termoili terminali GKS väljund.[4] See näitab, et välisõhu kvaliteet Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas on problemaatiline ning kõrghaljastusega puhvervööndi säilitamine Muuga aedlinna ja Viimsi Laiaküla elupiirkondade kaitseks on ülioluline.
Samuti on Kopranõmme loodusala näol tegemist mitmekesise elurikka piirkonnaga, kus väikesel maa-alal on mitu erinevat ökosüsteemikooslust. Lõunast piirneb ala paeklindiga, sellele järgneb põhjasuunas endise Iru metskonna poolt u 40—50 aastat tagasi istutatud kuusik ja kunagise Kaldase talu heinamaa. Edasi mere poole on männi ja nõmme vöönd. Ala keskosas on liivik, mis sisaldab suurimat arvu elurikkust. Altmetsa tee poole maapind langeb ning on moodustunud kõdusoo. Kuna viimasel aastakümnel on Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna ja kõrvalasuva Laiaküla elurajooni kuivendamise tulemusena pinnasevett vähem, on suur osa sellest nüüd aastaringselt läbitav. Põhjaosas läheb ala looduslikult üle Altmetsa tee äärsete tiikide maa-alaks, mis on linna omanduses olev üldkasutatav maa-ala. Kogu Kopranõmme loodusala on mõnus jalutamiseks Muuga aedlinna, Viimsi Laiaküla ning Vana-Narva maantee klindipealsete majade elanikele.
Kopranõmme loodusala oli 2021. ja 2022. aasta juunikuus Tartu Ülikooli botaanikaaia korraldatava loodusvaatluste maratoni raames avalike üritustega loodusvaatluse ala. Tallinna Botaanikaaia, Tallinna Ülikooli ja Eesti Lepidopteroloogide Seltsi loodus-, taime- ja putukateadlaste Olev Abneri, Urmas Jürivete, Tõnu Ploompuu, Allan Selini ja Andres Tõnissoni abiga kaardistati osa seal leiduvatest taimedest, loomadest ja putukatest.
2021. aastal leiti 24 tunni jooksul toimunud vaatlustel 224 erinevat liiki, suurem osa neist ala keskosas asuvas liivikus[5]. Avastati ka mitu kaitsealuse taime esinemiskohta. Kaitsealuse liigi kasvukohas võidakse moodustada looduskaitseala, et tagada selle liigi säilimist. Näiteks III kaitsekategooria kaitsealustest taimedest on Kopranõmme loodusalal roosa merikann, vööthuul-sõrmkäpp, aas-karukell jt. Nende liikide puhul on keelatud taime kahjustamine ja korjamine. Aas-karukella puhul on korjamine suisa ohtlik –huvitavale välimusele vaatamata on kogu taim mürgine. Lenduv mürk võib kahjustada silmi ja hingamisteid, nahale sattudes põhjustab punetust, sügelemist, turseid ja villide teket, mis hiljem asenduvad raskesti paranevate haavanditega[6].
2022. aasta loodusvaatluste maratoni ajal püüti rohkem vaadata liiviku ümber olevaid alasid – kõdusood, männikut ja kuusikut. Seal tuvastati 153 liiki, mitmed küll kattusid eelneval aastal leitud liikidega, ent ligikaudu pooled olid varem märkamata liigid[7]. Loodusalalt liiguvad läbi ka mitmed ulukid – põdrad, metskitsed ja jänesed. Pikaajalised asukad on olnud koprad, kes küll veerežiimi muutumise tõttu ja toiduks sobivate puude otsingul liiguvad suuremate tiikide ja märgalade piirkonda.
Kokku näitasid kahe aasta leiud, et kogu Kopranõmme loodusala on mitmekesiselt liigirikas. Samas on see kujunenud mõõduka inimtegevuse tulemusena – viimase 15–20 aasta jooksul on ala kasutatud peamiselt jalutamiseks, jalgrattasõiduks ja koerte jooksutamiseks, talvel ka suusatamiseks. Selline koormus ei kahjusta taimestikku ja sobib loodusala edasiseks kasutuseks igati hästi. Mootorsõidukid, sealhulgas ATV-d ja mootorrattad peaksid loodusalalt eemale hoiduma.
Lisaks loodusobjektidele on alal ka muid vaatamisväärsusi. Paeklindi ääres on pärandkultuuriobjekt – Peeter Suure merekindluse Kaldase Stolli suue[8], mis loodi üle saja aasta tagasi Iru tunneli õhutamiseks. Tunnel ise on osa Peeter Suure merekindluse ehitistest ümber Tallinna ning kulgeb Vana-Narva maantee lähedal alates Pirita jõe käärust. Kahjuks on nii Kaldase Stolli suue kui ka tunnel ise mitmest kohast sisse varisenud, mistõttu suuet saab vaid vaadelda, ent suudmesse ronimine on alla kukkuvate paekivilahmakate tõttu ohtlik ja edasiminek varingu tõttu takistatud.
Kopranõmme loodusala lähedal Kurgesoos paiknevad kaks looduskaitseobjekti: Miku raudkivid ja Iru aiandi kivi. Iru aiandi kivi asub Muuga Jäätmejaama vastas, teisel pool Kaldase teed, Kaldase tee 13 krundil. Kuigi tänapäeval aiaga piiratud eraterritooriumi sees Iru aiandi kivi, ajaloolise nimega ka Peedu kivi, on lõunapoolt kenasti vaadeldav. Kivi kõrgus on 3,5 meetrit ja ümbermõõt 19,3 meetrit[9]. Muuseas, Muuga Jäätmejaam on üks puhtamaid ja parima heakorraga jäätmejaamu Eestis ning väärib jäätmete sorteerimise ja loodushoidliku taaskasutuse propageerimise näitena igati eeskujuks seadmist.
Miku raudkivide leidmine nõuab natuke avastamist. Nad asuvad Sarapiku tee 1 kinnistul, teest veidi eemal, puude varjus. Miku raudkivid on kaitsealune rändrahn, tegelikult on tegemist kahe lähestikku seisva rabakivi (viiburgiiti) rahnuga. Neist suurema kõrgus on 4,4 meetrit ja ümbermõõt 17,8 meetrit. Kivi juures on teine rahn, pealt tasane Järikivi, mis paikneb nagu järi suure kivilaua (Miku Raudkivi) ees. Järikivi kõrgus on 1,9 meetrit ja ümbermõõt 14,5 meetrit.[10] Põnevaks teeb Miku raudkivide otsimise see, et kivide teavitussilt paikneb mõnisada meetrit eemal, hoopis väiksemate kivide juures, kus on samuti paaris suurem kivi ja selle juures madalam nn järikivi. Asjakohased kaardid juhatavad siiski õige kivipaari juurde.
Raudkivide juurest mööda teerada kirdesse minnes jõuab mitmest väiksemast rändrahnust koosneva kivikülvi, nn Piknikukivide juurde ja sealt mööda Altmetsa tee äärsete tiikide vahelist teerada tagasi Muuga aedlinna Viljapuu puiestee lõppu. Muuseas, selle teeraja ääres on puude otsas ka kaks kukkurtihase pesa. Suvel, kui puud lehtes, on nad väga hästi peidetud, aga talvel paistavad kaugemale. Ka tiigid on väga elurikkad, suurematest lindudest, keda on kergem märgata, on seal nii mitmelgi aastal olnud luiged, hallhaigrud, pardid jt veelinnud.
Haljasala ja parkmetsa maa-ala määramine Maardu läänepiirile Riigimaa 15 ja Paevälja 2 klindialusele osale Maardu üldplaneeringus ning Kopranõmme loodusala kavandamine Maardu arengukavas[11] sai teoks mitmete osapoolte ühise panusena aastatel 2020—2023: teema tõstatamine kogukonna eestvedajate poolt ja kogukonna kaasatulek ideega, ettepanekute arvestamine Maardu Linnavalitsuse poolt, kõnealuse ala loodus- ja puhkeväärtuse aktsepterimine Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti ja Rahandusministeeriumi poolt ning juhtotstarbe kinnitamine üldplaneeringu kehtestamisega Maardu Linnavolikogu poolt. Aitäh kõigile osapooltele, kes nõustusid ettepanekute arvestamisega ja selle liigirikka ala säilitamise vajadusega!
Täpsemalt saab Kopranõmme loodusalast, Kurgesoost ja teistest Maardu ümbruse loodus- ja kultuuriloolistest paikadest ja objektidest ning Maardu loodus- ja kultuuriloolise õpperajast lugeda veebilehelt http://maarduloodus.ee[12].
Head koduümbruse looduse avastamist ja hoidmist!
Kutsume kõiki huvilisi panustama lugude ja info kogumisesse ja jagamisesse, et kujuneks nii Maardu elanikele kui turistidele Maardu loodus- ja kultuuripärandi kohta kasulikku infot jagav portaal ja rada. Täpsem info: Eesti Looduskaitse Seltsi Maardu osakond, telefon 509 0797, e-post maardu@elks.ee.
Raul Savimaa
Eesti Looduskaitse Seltsi Maardu osakonna esimees
Lumised puud
Autor: Raul Savimaa
Autor: Raul Savimaa
[1] Keskkonnaagentuur (2023). TK Eesti Fosforiit Kaevandusalad. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=934194278. [Vaadatud 08.02.2023]
[2] Maardu (2023). Vaba aja veetmise võimalused. https://maardu.ee/vaba-aja-veetmise-voimalused. [Vaadatud 08.02.2023]
[3] Maardu (2023). Maardu linna üldplaneering. https://maardu.ee/uldplaneering. [Vaadatud 08.02.2023].
[4] OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (2021). Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga-Maardu piirkonnas. Uuringuraport. Tellija: Keskkonnaamet. lk. 166—168.
[5] Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed (2021). Üle-eestiline loodusvaatluste maraton 2021. Maardu avalik vaatlusala. https://elurikkus.ee/lvm/2021#Harjumaa_Maardu. [Vaadatud 01.02.2023]
[6] Tartu Ülikooli Loodusteadusliku hariduse keskus (2022). Eesti taimed. Karukell. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/aaskaruk2.htm. [Vaadatud 03.02.2023]
[7] Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed (2022). Üle-eestiline loodusvaatluste maraton 2022. Maardu avalik vaatlusala. https://elurikkus.ee/lvm/2022#Harjumaa_Maardu. [Vaadatud 01.02.2023]
[8] Keskkonnaagentuur (2023). Eesti Looduse infosüsteem. Peeter Suure merekindluse Kaldase Stolli suue. https://eelis.ee/default.aspx?state=5;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-1809759565. [Vaadatud 06.02.2023]
[9] Keskkonnaagentuur (2023). Eesti Looduse infosüsteem. Iru aiandi kivi. https://eelis.ee/default.aspx?state=9;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-1460976667. [Vaadatud 06.02.2023]
[10] Keskkonnaagentuur (2023). Eesti Looduse infosüsteem. Miku raudkivid. https://eelis.ee/default.aspx?state=7;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=2007115717 [Vaadatud 08.02.2023]
[11] Maardu (2022). Maardu Linna arengukava 2022—2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/6202/2007/maarus_nr_20_21_06_2022_arengukava.pdf#. [Vaadatud 08.02.2023]
[12] Eesti Looduskaitse Selts (2022). Maardu loodus- ja kultuurilooline õpperada. https://elks.ee/maardu-loodusrada/. [Vaadatud 01.02.2023]
