Aeg lendab märkamatult. Tundub, et alles üsna hiljuti arutati Maardu Panoraami lehekülgedel 2022. aasta elluviidavaid plaane, kuid juba loetud päevade pärast saab käesolev aasta läbi, kinkides Maardu elanikele kõige kaunimad pühad.
Härra linnapea, 2022. aasta prioriteetseid projekte analüüsides võib rahuloluga tõdeda, et oma tähtsuselt kõige olulisem projekt – uus sotsiaalmaja – on ehituse aktiivses faasis. Hoone on kerkinud kolmekorruseliseks ja saab peagi katuse. Rääkige palun, millal toimub sotsiaalmaja tulevaste elanike kauaoodatud kolimine uude eluasemesse?
Sotsiaalmaja ehitamise protsess areneb üsna edukalt, olles isegi mõnevõrra planeeritud graafikust ees. Uueks aastaks saab hoone kolmas korrus katus peale, misjärel hakkavad ehitajad tegema sisetöid. Juba järgmise aasta suvel avame sotsiaalmaja uksed selle endistele ja uutele elanikele.
Olen selle projektiga tõeliselt rahul. Esiteks sellepärast, et need, kes seda vajavad, saavad mugava eluaseme. Teiseks on poole aasta pärast sadama poolt sisse sõites näha linna kaunistamas kaasaegset ja ilusat hoonet.
Lisaks sellele, et uues elamus hakkavad elama endised sotsiaalmaja elanikud, hakkavad seal elama ka teised asukad. Maardu linnas, nagu ka kogu Eestis, on tungiv vajadus õpetajate järele ning uue seaduse kehtestamisega annab õpetajate puudus veelgi teravamalt tunda, mistõttu otsustasime eraldada sotsiaalmaja uues hoones väikese ploki, umbes viis korterit, õpetajatele. See tähendab, et eluaset on võimalik pakkuda ka meie linna tööle tulevatele spetsialistidele.
2022. aasta plaanide juurde tagasi minnes tasub ära märkida Kallavere Keskkooli väikese maja renoveerimise projekti. Nagu näha, on maja esimene korrus saanud uue ilme. Kas renoveerimine on täielikult lõpetatud või on sel aastal teostatud alles tööde esimene etapp?
Tõepoolest, suurem osa töödest sai sel aastal tehtud, kuid kogu hoone renoveerimine pole veel lõppenud. Väikese maja esimene korrus on täielikult renoveeritud. Enne remonti täheldati seal kõrget radoonitaset. Selle kõrvaldamiseks paigaldati remondi käigus usaldusväärne ventilatsioon. Nüüd on Kallavere Keskkooli väike maja saamas uue elu. Kui rääkida kooli väikese maja täielikust remondist, siis järgmisel aastal on plaanis vahetada selle katus.
Kallavere Keskkooli peahoones kavandame kõigi elektri- ja küttevõrkude vahetust ning kõike muud, mida on vaja kooli töös hoidmiseks.
Kuna me juba räägime koolidest, siis palun Teil kommenteerida arutluse all olevat ja võib-olla ka valusaimat teemat selles valdkonnas – koolide eesti õppekeelele üleminekut. Kas Maardu koolid on nendeks kardinaalseteks muutusteks valmis? Kas spetsialiste, kes on võimelised riigikeeles ainespetsiifilist õpet läbi viima, on piisavalt? Milline on Teie isiklik arvamus nende vältimatute muutuste kohta?
Koolide üleminekuga eesti õppekeelele pole olukord just kõige lihtsam. Õpetajaid napib juba praegu ja uue seaduse jõustumisega võib see meile suureks probleemiks kujuneda.
Kas me oleme nendeks muutusteks valmis? Praegu ei vasta kõik õpetajad nendele nõutavatele tingimustele, millele nad peaksid oma töö jätkamiseks vastama. Õpetajaid on puudu küllaltki palju – üle saja inimese. Üheks võimalikuks lahenduseks on keelekursuste korraldamine. Gümnaasiumi väikeses hoones on ruum, kus kavatseme avada eesti keele maja, nüüd hakkame seal korraldama oma õpetajatele eesti keele kursusi. Kas me jõuame selle aja jooksul? Küsimus on raske. Väga raske saab olema valitsuse mitte päris mõistlike otsustega sammu pidada, kuid meil pole muud valikut ja me peame hakkama saama.
Eesti õppekeelele üleminek seisab ees meie linna kahes koolis: Maardu Põhikoolis ja Maardu Gümnaasiumis. Kuivõrd mõjutab haridusreform ka vene õppekeelega lasteaedu?
Kahe aasta pärast algab kõnealune reform just lasteaedadest, kuid seal on meil kõige keerulisem olukord. Oma õpetajate ümberõpetamiseks kahe aasta jooksul peame tegema uskumatuid jõupingutusi. Olukorra traagika seisneb selles, et kogenud, end tõestanud spetsialistid, kes meie lapsi hästi õpetavad, võivad töö kaotada. Selle asemel oleme sunnitud tööle võtma inimesi, kes ei oma erialaharidust, kuid oskavad riigikeelt C1 tasemel. Mida nad saavad lastele õpetada? Sellest on väga kibe rääkida, kuid tõde on see, et hariduse kvaliteet võib pöördumatult kaduda.
Me saatsime kirja ja kutsusime haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase endale külla, kuid siiani pole me temalt vastust saanud. Ministriga püüdis kohtuda ka Eesti Maaomavalitsuste Liit, aga ka paljud üksikud omavalitsused. Paraku pole dialoogi veel toimunud, kuigi täna on seda hädasti vaja, kuna probleemiks pole mitte ainult eesti õppekeelele ülemineku tohutud raskused, vaid ka suur palgalõhe kooli- ja lasteaiaõpetajate vahel. Ainult kooliõpetajate töötasu tõstmisega on riik käitunud ebaõiglaselt koolieelsete lasteasutuste õpetajate suhtes, pannes sellega rikkad ja vaesed omavalitsused ebavõrdsesse olukorda, kuna osa omavalitsusi suudab leida vahendeid koolieelsete lasteasutuste spetsialistide palkade tõstmiseks, kuid teiste kohalike omavalitsuste jaoks ei pruugi see olla jõukohane. Näiteks meie linn peab selleks leidma oma eelarvest poolteist miljonit eurot. Kuna andsime oma õpetajatele sellise lubaduse, siis täidame selle kindlasti. Kuid tuleb mõista, et linnal ei ole vaba allikat lisaraha hankimiseks, nii et tegelikkuses tähendab see järgmist: kuskil peame loobuma tee ehitamisest või lükkama mõne munitsipaalhoone remondi teise eelarveaastasse – see tähendab, et me peame loobuma mõnest olulisest projektist, mille elluviimine on meie inimeste jaoks tähtis.
Kui omavalitsus jätab olukorra selliseks, nagu see praegu on, kaotab ta kindlasti oma spetsialiste. Võib suure tõenäosusega oletada, kelle kasuks õpetaja otsustab, kui näiteks Tallinn pakub kõrgemat palka. Loomulikult täidab meie linn oma lubaduse tõsta koolieelse lasteasutuse õpetajate ja tugispetsialistide palku. Peame seda tegema – nii inimlike normide järgi kui ka selleks, et vältida ebasoodsaid stsenaariume, mis võivad selle seaduse vastuvõtmise tõttu välja kujuneda.
Kuid raskusi ei koge mitte ainult haridusvaldkonna töötajad. Kogu 2022. aasta jooksul toimunud teenuste ja kaupade hinnatõus on tabanud kõigi majapidamiste rahakotti. Suureks finantsšokiks oli selle aasta jaanuaris toimunud elektrihinna rekordiline tõus. Loomulikult on probleem puudutanud ka paljusid Maardu linna peresid. Milliseid meetmeid on nende hinnatõusude mõju leevendamiseks ette võetud?
Meie linna kodanike, ennekõike abivajajate abistamine, on põhimõtteline ülesanne, mille lahendamine näitab meie töö kvaliteeti. Paljud nii linnavalitsuse poolt kui ka koos riiklike organisatsioonidega korraldatavad toetused, sotsiaalprojektid ja programmid võimaldavad parandada nende Maardu linna elanike elu, kes on sattunud majanduslikult raskesse olukorda. Sotsiaalosakonna spetsialistid püüavad aidata kõiki, kes on abi saamiseks nende poole pöördunud, lähenedes probleemi lahendamisele individuaalselt.
Aasta alguses eraldas riik omavalitsustele elektrikulude hüvitamiseks lisavahendeid. Loomulikult langes raha jagamise ja kõigi vajalike dokumentide vormistamise koorem sotsiaalosakonna töötajate õlule. Mingil määral aitasid hüvitised meie elanikke, kuid teatavasti tõusevad kaupade ja teenuste hinnad ning koos nendega kasvab ka inflatsioon.
Igasugune elukalliduse tõus paneb lisakoormuse nii üksikutele leibkondadele kui ka kohalikele omavalitsustele. Selleks et inimesed meie linnas elaksid paremini, peame looma sotsiaalprojekte ja andma sotsiaalabi – nii toidu- kui rahalist abi, mis sõltub otseselt maksuvahendite laekumisest linnaeelarvesse.
Sellega seoses tahan üles kutsuda kõiki meie linna elanikke, kes pole veel Maardusse sisse kirjutatud, registreerima end oma tegelikus elukohas. Tulumaksust linnaeelarvesse laekuvate vahendite suurus määrab, milliseks kujuneb linnakeskkond, kui kaasaegsed ja mugavad on meie koolid ja lasteaiad, pargid ja staadionid. Mida rohkem inimesi on sisse kirjutatud, mida rohkem makse linnaeelarvesse laekub, seda paremini tuleme toime eelkõige selle sotsiaalse koormusega, mis sel keerulisel ajal linnale langeb.
2022. aasta tõi meile sündmused, mis muutsid paljuski sõna otseses mõttes iga inimese elu. Globaalsed väljakutsed on ühel või teisel moel puudutanud meie riiki, kes on võtnud endale kohustuse võtta vastu pagulasi, kes on sunnitud oma riigis tekkinud humanitaarkriisi tõttu varjupaika otsima. Palun rääkige sellest, kuidas on Maardu linn pagulaste vastuvõtmisega hakkama saanud? Võib-olla saabub abi ja kaitset vajavaid inimesi ka täna? Millist abi on Maardu linn sellega seoses andnud ja saab edaspidi pakkuda?
Teatavasti on Eestisse saabunud väga palju pagulasi. Ainuüksi Maardus elab neid praegu üle 600 inimese. Meil on hõivatud kõik hostelid ja kõik üürikorterid, mõni elab oma sugulaste juures ja me registreerime kõik inimesed nende elukoha järgi. Maardu linna lasteaedades ja koolides käib umbes 160 uut last – hea, et meil oli vabu kohti. Kui meie linna saabuvate pagulaste arv kasvab, siis tekib küsimus: kuhu mahutada nii palju inimesi ja kus lapsi koolitada? Järjekorrad sotsiaalosakonnas on muidugi kasvanud, aga siiani tuleme selle pagulastevooluga toime, püüame osutada abi dokumentide vormistamisel, humanitaar- ja informatiivset abi ja muud.
Rääkides pagulaste saabumisest meie linna, on oluline märkida: aitame hädas olevaid inimesi kõigega, millega suudame. See on meie inimlik kohustus. Vastavalt seadusele on meie juurde saabuvatel Ukraina kodanikel jagatavate toetuste osas samad õigused kui Eesti elanikel. Püüame neid aidata nii palju kui suudame ja mitte Maardu püsielanike kahjuks.
Järgmine küsimus ei ole inimlikus mõttes nii globaalne, kuid on samuti äärmiselt oluline ja puudutab paljude inimeste huve. Nimelt: taas on päevakorda kerkinud kauaaegne ebameeldiva lõhna probleem, millega peavad leppima kõik, kes Maardu linnas elavad ja töötavad. Probleemi võimalikult kiireks lahendamiseks kutsuti Teie algatusel kokku erakorraline nõupidamine, mis toimus 30. novembril. Palun rääkige sellest kohtumisest. Milliseid ettepanekuid tehti Maardu linna poolt? Kas õnnestus saavutada mõistmist Jõelähtme prügila (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS) esindajate poolt? Mida arvavad Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad?
Ebameeldiv lõhn on meie elanikke kummitanud juba aastaid, kuid novembri lõpus oli mitu päeva järjest paras katsumus, kui Maardu linna, Jõelähtme valla lähedalasuvaid külasid ja Viimsi valda mattis iga päev enda alla tugev hais.
Maardu linn kutsus tõepoolest kiiresti kokku nõupidamise, kuid kahjuks pole meil seaduslikke hoobasid selle probleemi lahendamiseks: prügila kuulub Tallinna linnale ja asub Jõelähtme valla territooriumil. Kõige rohkem kannatavad prügila tegevuse tõttu aga meie linna elanikud. Ma leian, et see on ebaõiglane. Seetõttu kutsuti kokku erakorraline nõupidamine, kuhu kutsusime prügimäe esindajad – mitte töötlemistehase, vaid prügimäe – ja seda ei saagi teisiti nimetada. Meie kutsel saabusid kohale ka naabervaldade Jõelähtme ja Viimsi esindajad, samuti Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad.
Nõudsime nõupidamisel, et meile esitataks selle probleemi lahendamise plaan, tegime ettepaneku arutada Tallinna prügila nõukogu koosolekul õhusaaste hetkeolukorda, võttes see küsimuse koosoleku päevakorda. Samuti nõudsime, et lõpetataks ebameeldivat lõhna tekitavate jäätmete vastuvõtmine. Eelkõige räägime biojäätmetest, mida aeg-ajalt ümber pööratakse, ja millest tulebki see lämmatav hais. Kuna jäätmete töötlemise tehnoloogiat ei ole võimalik lühikese aja jooksul muuta, on täna ainsaks väljapääsuks selliste jäätmete vastuvõtmise lõpetamine, nende ümberjaotamine teistesse piirkondadesse, kus on võimalik neid töödelda, põletada ja gaasiks muuta. Selliseid töötlemistehaseid on, näiteks Lääne-Virumaal, ja seal õhu mürgitamisega probleeme ei ole.
Kinnitasime toimunud kohtumisel nii Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti kui ka Tallinna prügila esindajatele, et jätkame kõikidele ustele koputamist kuni see probleem laheneb. Selle teemaga peavad tegelema nii riigiametnikud kui ka prügila esindajad, sest meie inimestel on õigus elada puhta õhuga linnas.
Kas tasub loota, et nüüd, pärast seda kohtumist, võtavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet selles küsimuses jõulisema positsiooni ning hakkavad kasutusele võtma tõhusaid meetmeid: vaatavad üle kehtivad normid koos ettepanekuga neid muuta, hakkavad määrama trahve ja nii edasi?
Selline lootus on. Esitasime just sellise nõude, et Keskkonnaamet teeks valitsusele ettepaneku seadusandluse muutmiseks, kuna kehtivaid norme, millest ametnikud peavad juhinduma, nii sageli ei rikuta. Näiteks võib praegu õhusaaste regulatsioonide järgi õhusaaste esineda kuni 15 protsendil päevadest aastas, mis tähendab, et meid võib seaduslikult mürgitada tervelt kaks kuud aastas. Need normid ei vasta ühelegi normaalse elu kriteeriumile, mis on täiesti ebanormaalne. Seetõttu peab probleemi lahendamine algama kahest sammust: õigusaktidega määratud normide muutmisest ja ebameeldivat lõhna levitavate jäätmete vastuvõtmise lõpetamisest.
Ma ei tahaks meie vestlust lõpetada selle keerulise probleemi üksikasjadega. Advendikuul, nagu detsember on, võiks rääkida lihtsatest inimlikest asjadest, mis on kõigile olulised ja arusaadavad. Pöördun meie lugejate nimel Teie poole mitte kui linna juhi, vaid kui selle elaniku poole, kes saab anda isiklikult head nõu: mida oma elus ette võtta juba täna, et homme, lähiajal või järgmisel aastal toimuksid positiivsed muutused?
Minu nõuanne tugineb minu enda kogemusele, nimelt: alati, igas eluolukorras, tuleb tulevikku vaadata optimistlikult. Hoolimata asjaolust, et praegu on üsna rasked ajad, uskuge alati endasse – usaldus enda vastu ja usk oma jõusse aitavad teil raskustest üle saada ja muudavad teie elu kindlasti paremaks.
Veel soovitaksin leida aega ka nende asjade ja hobide jaoks, mis teile meeldivad: kui teile meeldib jalutada, siis minge jalutama, sport motiveerib – pühendage sellele oma vaba aega, armastate raamatuid – pühendage päevas vähemalt pool tundi lugemisele. See tähendab, et elage täiel rinnal ja pidage meeles, et elu on tsükliline: kui täna oli ebaõnnestumine, siis homme või lähitulevikus läheb kõik kindlasti paremaks. Mõelge positiivselt, uskuge homsesse päeva ja pingutage selle nimel ka ise.
Ma usun siiralt, et tuleme kõik sellest tänasest keerulisest olukorrast välja ning uuele aastale läheme vastu suurte lootuste ja usuga paremasse homsesse. Usk paremasse homsesse sarnaneb laste muinasjutule, kuid täiskasvanute jaoks pole see vähem oluline – me peame uskuma paremasse, sellesse, et uus aasta tuleb eelmisest parem.
Soovin teile kõigile häid jõule ja head uut aastat! Soovin kogu südamest meie kauni linna elanikele tervist, headust, õnne ja edu! Jäägu kõik raskused lõppevasse aastasse ja valitsegu igas peres üksmeel, meelerahu ja heaolu!
