Hille Ilves
Maardu abilinnapea
Sel kevadel lõpetavad 9. klassi õpilased põhikooli uues olukorras: Eestis rakendus alates 01.09.2025 õppimiskohustus, mille järgi peab noor jätkama õppimist kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni keskhariduse või kutsehariduse omandamiseni. Muudatuse eesmärk on lihtne ja oluline – ükski noor ei tohi jääda pärast põhikooli haridusteelt kõrvale.
Kui varem võis põhikooli lõpetamine tähendada mõne noore jaoks haridustee katkemist, siis nüüd on riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne toetada iga noort järgmise sammu astumisel. See ei tähenda üksnes kohustust koolis käia, vaid laiemalt kohustust õppida, areneda ja leida endale sobiv järgnev õpitee kas gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või vajadusel ettevalmistavas õppes. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või üldkeskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse õppimiskohustus täidetuks.
Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe
Noorel on võimalus jätkata õpiteed statsionaarses õppes, mis on õppimiskohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.
Juhime tähelepanu olulisele muudatusele: mittestatsionaarne õpe õppimiskohustuse rakendumisel – see õppevorm on täiskasvanud õppijatele, kes on juba 18-aastased või vanemad. Tegemist on suunatud õppega, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.
Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 18-aastased ja vanemad isikud. Koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka õppimiskohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides.
Lõpueksam ei sule ust
Kevadised lõpueksamid võisid noortele ja nende peredele tekitada ärevust. Oluline on teada, et ka siis, kui mõni tulemus ei vastanud ootustele, ei tähenda see tupikteed. Alates 2026. aasta kevadest on õpilasel võimalik kooli õppenõukogu otsusega põhikool lõpetada, kui kuni kahe lõpueksami tulemus jääb alla 50 protsendi. Samuti on ette nähtud võimalused lõpetamiseks teatud juhtudel ka nõrga või puuduliku aastahinde korral. Oluline põhimõte on, et samas õppeaines ei saa korraga olla nii negatiivne aastahinne kui ka alla 50 protsendi eksamitulemus.
See tähendab, et noorel tuleb edasi liikuda saavutatud tulemustega ning vajadusel saab ta järgmisel haridusastmel täiendavat tuge. Gümnaasiumid ja kutseõppeasutused saavad pakkuda näiteks konsultatsioone, järeleaitamiskursusi või individuaalsemat õppekorraldust. Muudatuse mõte ei ole nõudeid madalamaks muuta, vaid vältida olukorda, kus üks ebaõnnestunud eksam katkestab noore haridustee.
Mida teha, kui koolikohta veel ei ole?
Põhikoolijärgse õppe põhivastuvõtt algas 30. märtsil ja avaldusi sai esitada 15. maini. Alates 9. juunist hakatakse õpilastele pakkuma õppekohti ning põhivastuvõtt lõpeb 30. juunil. Neile, kes selleks ajaks sobivat koolikohta pole saanud, algab hiljemalt 15. juulil täiendav vastuvõtt.
Seetõttu ei tasu heituda, kui esimene valik ei õnnestu või kui otsus ei ole veel kindel. Noorel ja perel tasub jälgida koolide kodulehti, sest vastuvõtutingimused ja vabade kohtade info võivad kooliti erineda. Samuti on mõistlik kaaluda mitut võimalust korraga – gümnaasiumi, kutseõppeasutust või vajadusel ettevalmistavat õpet.
Ettevalmistav õpe aitab järgmise sammuni
Kui noor ei leia pärast põhikooli lõpetamist kohe sobivat edasiõppimisvõimalust või vajab enne uut algust lisatuge, on üheks võimaluseks ettevalmistav õpe. See käivitub 2026/2027. õppeaastast ning on mõeldud eeskätt põhihariduse omandanud õppimiskohustuslikus eas noortele, kes ei ole veel leidnud sobivat järgmist õpiteed.
Ettevalmistavas õppes saab noor tuge õpioskuste arendamisel, teadmiste tugevdamisel, eesti keele oskuse parandamisel ning edasise haridus- ja karjäärivaliku tegemisel. Õppe kestus on üldjuhul üks õppeaasta, kuid kui noor leiab sobiva õpitee varem, võib ta liikuda edasi ka enne õppeaasta lõppu.
2026/2027. õppeaastal ettevalmistavat õpet läbiviivad riigikoolid. Koolide vastava info leiate kooli kodulehelt:
Haapsalu Kutsehariduskeskus
Hiiumaa Ametikool
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Järvamaa Rakenduslik Kolledž
Kuressaare Ametikool
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Rakvere Ametikool
Raplamaa Rakenduslik Kolledž
Räpina Aianduskool
Tallinna Ehituskool
Tallinna Tehnoloogiakolledž
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Teeninduskool
Tallinna Tööstushariduskeskus
Tartu Kunstikool
Valgamaa Kutseõppekeskus
Viljandi Kutseõppekeskus
Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus
Jõgevamaa Gümnaasium
Põlva Gümnaasium
Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium
Tallinna Rakenduslik Kolledž
Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO)
Vanem ei pea olema selles protsessis üksi
Põhikooli lõpp on noore jaoks suur üleminek ühelt haridusastmelt järgmisele. Mõni teab täpselt, kuhu edasi minna, teine vajab rohkem aega, julgustamist ja nõustamist. Vanemal on siin väga oluline roll: aidata noorel pakutavaid võimalusi rahulikult läbi mõelda, hoida silm peal tähtaegadel ning vajadusel pöörduda abi saamiseks klassijuhataja, kooli tugispetsialistide, karjäärinõustaja või kohaliku omavalitsuse haridusosakonna poole. Kõige olulisem sõnum Maardu noortele ja peredele: pärast põhikooli on iga noore jaoks olemas järgmine samm haridustee jätkamiseks. Ka siis, kui lõpueksam ei läinud oodatult, esimene koolivalik ei õnnestunud või otsus vajab veel küpsemist, ei jää noor valikuteta. Tuleb edasi tegutseda ja küsida nõu. Igale olukorrale on võimalik leida lahendus.
