Vana taluhoone uuel Lupiini teel. Foto: Eve Elster
Tiina-Mall Kreem
Kunstiajaloolane ja õpetaja Muugalt
1950. aastate lõpus hakati Eestis rajama aiandus- ja suvilakooperatiive. Nõukogude aja lõpuks oli neid juba üle 1300. Mõned neist toimivad tänaseni suvilapiirkondadena, teised, nagu meie Muuga, on ümber kujunenud aedlinlikeks piirkondadeks. Muugal elab veel endiste eesti taluperede järeltulijaid, aga palju rohkem neid, kelle esivanemad Muugale nõukogude ajal suvila rajasid, kes on Muugal üles kasvanud ja/või kes on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi päevil Muugale oma kodu rajanud ning siin oma lapsi, koduloomi, puid, põõsaid ja lilli kasvatavad.
Selleks et kodukohta armastada, on vaja siia juurduda, ning selleks et juurduda, on vaja tunda ajalugu. Just seetõttu alustas Muukeri kogukond 2025. aastal Muuga ajalooõhtute sarja. Tänaseks on toimunud juba neli õhtut teada-tuntud ajaloolastega: esimesel õhtul kõnelesid Anu Kannike ja Anu Järs Muuga aedlinna algusaastatest; teisel õhtul rääkis Juhan Kreem Muugast vanadel kaartidel ning kolmandal Külvi Kuusk Muugast ja selle naaberküladest arheoloogiliste leidude, kohanimede ja vanade traditsioonide vaatenurgast; neljandal õhtul tutvustas Triin Ojari Muuga suvilaarhitektuuri. Ettekannetele järgnenud arutelusid juhtisid kooliõpetajad Mare Müürsepp ja Tiina-Mall Kreem. Avatud oli heategevuslik kohvik ning juttu jätkus, nagu öeldakse, kauemaks. Neist ajalooõhtutest inspireerituna on alanud ka Muuga inimeste mälestuste kogumine ning sõlmunud mitmed uued sõprussuhted.
Järgmine ajalooõhtu toimub Muuga Sadama Meremeeste / Muukeri kodus (Lasti tee 4) juba 9. oktoobril algusega kell 18.00. Esinema tuleb ajaloolane Peeter Kaasik ja juttu tuleb Muuga piirkonnas ja ümbruses nõukogude ajal asunud salajastest nn numbritehastest. Nagu ikka on üritus tasuta ja oodatud kõik ajaloohuvilised. Kaasa võib võtta vanu fotosid ja dokumente oma isiklikust arhiivist, mida kodukandi rahvale näidata ja mis kindlasti aitavad omal moel täiendada meie teadmisi Muuga ajaloost.
