24. veebruar on päev, millel on Eesti ajaloos eriline tähendus. 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus ning sellest ajast tuletab see kuupäev meile meelde vabaduse väärtust, rahva tugevat vaimu ja õigust ise oma tulevikku kujundada. See sündmus on saanud osaks meie ühisest mälust.
Maardu jaoks on see püha erilise ja lähedase tähendusega. Meie linn on kodu, kus kohtuvad erinevad kultuurid, keeled ja saatused, kuid meid kõiki ühendab kuulumistunne Eestisse. Iseseisvuspäeva tähistades näitame oma austust riigi vastu hoolides oma linnast, olles head naabrid, töötades ausalt ja vastutades üksteise eest. Just sellistest lihtsatest ja siirastest tegudest sünnib tõeline ühtsus.
Linn, kus hinnatakse loodust ja kodusoojust
Armastus Eesti vastu algab austusest selle maa vastu. Juba sõnas „maa“ kõlab enamat kui lihtsalt geograafiline mõiste. Selles on kodutunne, mille suhtes ollakse hooliv ja vastutustundlik. Kodu on paik, mis vajab hoolt, tähelepanu ja tööd. Just selline suhtumine on tunda Maardus.
Vanarahvas mäletab neid aegu, mil siin oli keemikute asula, kuid täna räägitakse hoopis millestki muust – kaasaegsest ja arenevast linnast, korrastatud tänavatest, metsapargist, kus talvel on suusarada ja suvel jalutusrajad, ning puhtusest ja korrast, mis on saanud igapäevaelu loomulikuks osaks. See hool meie ümbritseva keskkonna eest on üks siiramaid armastuse väljendusi oma kodulinna vastu.
Muugal, mida sageli nimetatakse aedlinnaks, elab tänaseni naabrivalve ja vastastikuse abistamise vaim. Siin mäletatakse esimesi puu- ja köögiviljasaake, väikeseid suvemaju, mis aja jooksul kasvasid tugevateks kodudeks – perepesadeks, kus on üles kasvanud juba mitu põlvkonda. Nii kulgeb märkamatult, läbi igapäevase töö, mälestuste ja traditsioonide, õrn, kuid tugev armastuse niit oma kodukoha vastu – südamest südamesse, põlvkonnast põlvkonda.
Jõud peitub austuses keele ja kultuuri vastu
Eesti on sügavate traditsioonidega maa, kus oma kultuuri hoitakse ja väärtustatakse. Oleme uhked selle üle, et eesti keel – oma pehme, meloodilise ja ainulaadse kõlaga – elab Maardu tänavatel ning on saanud loomulikuks osaks linnaelust ja meie ühisest kultuuriruumist. Austus riigikeele vastu ei ole pelgalt formaalsus ega seadusenõue. See on oluline sild, mis ühendab erinevate vaadete, põlvkondade ja rahvustega inimesi.
Täna elab Eestis 216 rahvuse esindajaid ning siin räägitakse kokku 243 emakeelt. See on rikkus, mis muudab meie ühiskonna mitmekesiseks ja elujõuliseks. Maardu on selle mitmekesisuse elav peegeldus. Siin on eriti selgelt tunda, et rahvuslik mitmekesisus ei lahuta, vaid tugevdab meid, luues ruumi vastastikuseks austuseks ja koostööks.
Eesti Vabariigi president Alar Karis märkis oma 2025. aasta augustikuu kõnes: „… Eestit, kus igaüks saab olla nii ise kui oma. See ongi meie hinge ja olemise kese.“ Maardus kõlavad need sõnad eriti lähedaselt. Meie linn on osa Eestist, kus hinnatakse iga elaniku panust ning mõistetakse, et ühine heaolu sünnib igaühe pingutusest ja vastutusest.
Headus ja hoolivus – õppetunnid tulevastele põlvkondadele
Armastus oma maa vastu ja isamaalisus käivad käsikäes, kuid neid ei saa kujundada üksnes sõnade või pidulike sündmustega. Tõeline kuuluvustunne sünnib igapäevaelus, seal, kus lapsed näevad ausa töö, vastastikuse abistamise ja hoolivuse eeskuju.
Maardus on heaks traditsiooniks saanud linna heakorratalgud ja mitmesugused vabatahtlikud algatused. Õpilased õpivad vastutust mitte ainult õpikutest, vaid isikliku osaluse kaudu: nad aitavad linna korrastada, toetavad vanemat põlvkonda, teevad korda hoove ja löövad kaasa linnasündmuste korraldamisel. Just sellistest väikestest ja siirastest tegudest sünnib tasapisi sügav kuuluvustunne oma linna ja riigi vastu.
Kui noored mõistavad, et pargi puhtus sõltub ka nende panusest ning et koduta loom võib just nende kaasabil uue kodu saada, ei ole nad enam ainult linnaelanikud. Nad on kodanikud, ehk inimesed, kes mõistavad oma vastutust ühise ruumi hoidmisel. Just kasvatus tegude ja isikliku eeskuju kaudu loob terve ja kestliku ühiskonna. Hoolivus, oskus kuulata ja teineteist toetada on tänases maailmas eriti hinnas.
Koos oleme tugevamad
Iseseisvuspäev ei ole ainult pilk minevikku, vaid ka vastutus Eesti tuleviku ees. Eesti on saanud tugevaks riigiks tänu usule haridusse, kultuuri ja ühtehoidmisse. Ka meie linnas ehitame me päev päeva järel oma Eesti tulevikku. Naabreid aidates, üksteise traditsioone austades ja sinimustvalget uhkusega heisates näitame, et meie tugevus peitub ühtsuses.
Head Maardu elanikud!
Südamlikud õnnesoovid saabuva Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva puhul! Soovin, et see tähtis päev tooks teie südamesse uhkuse meie riigi ja meie kodulinna üle. Soovin, et igas kodus püsiks rahu, soojus ja ühtehoidmine.
Kutsun teid kõiki osa võtma Eesti riigilipu pidulikust heiskamisest, mis toimub hommikul 24. veebruaril kell 7.31. Pidulik lipuheiskamine toimub kahes kohas: Maardu Vaba Aja Keskuse juures Kallaveres ning Muuga Lasteaia juures.
Tulgem kokku, et ühiselt tervitada see tähtis päev, mis sümboliseerib vabadust ja ühtsust ning uhkust meie riigi üle. Jagame üksteisega pidupäeva rõõmu ning tunneme veel kord, et oleme üks suur pere nimega Eesti ning meie ühine kodu, kaunis Maardu, on selle väärikas ja armastatud osa.
Palju õnne, meie kallis Eesti!
Lugupidamisega
Aurika Sin-Kerra
Maardu linnapea
