Maardu Linnavalitsus on hinnanud peamisi riske, mis võivad mõjutada linna toimimist, elanike turvalisust ja oluliste teenuste kättesaadavust. Riskianalüüsi eesmärk on parandada valmisolekut, et kriisi korral suudetaks hoida töös esmased teenused, teha vajalikud otsused kiiresti ja vähendada häirete mõju inimeste igapäevaelule.
Millised riskid võivad linna enim mõjutada?
Riskianalüüsi järgi on Maardu linna jaoks suurema mõjuga eelkõige
- pikaajaline elektrikatkestus,
- side ja andmeside häired,
- vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestused,
- äärmuslikud ilmastikuolud,
- teede läbitavuse ja soojusvarustuse häired,
- ohtlike ainetega seotud õnnetused.
Need on riskid, mis võivad mõjutada korraga nii koduseid tingimusi, liikumist, teavitust kui ka abi kättesaadavust.
Linna valmisolek ja peamised kitsaskohad
Maardu linn on oma kriisivalmidust süsteemselt arendanud. Linnal on väljaõppe saanud kriisimeeskond, toimepidev kriisistaap, sotsiaal- ja haridusasutused, kerksuskeskused ning oluliste teenuste usaldusväärsed partnerid.
Samuti on parandatud tehnilist valmisolekut, arendatud elektri-, side- ja teavituslahendusi, ette valmistatud teenuste koondamise võimalusi ning kavandatud täiendavaid samme toimepidevuse tugevdamiseks ka pikema kriisi korral.
Riskianalüüs tõi esile ka valdkonnad, mis vajavad täiendavat tähelepanu. Suurimad kitsaskohad on seotud vedelkütuse tagamise, osade hoonete ebapiisava toimepidevuse ning olukordadega, kus mitu häiret esinevad samaaegselt ja abi- ning sotsiaalteenuste koormus kasvab kiiresti.
Sellistes olukordades ei pruugi olla võimalik osutada kõiki teenuseid tavapärases mahus. Seetõttu tuleb kriisi ajal suunata abi eelkõige sinna, kus oht inimeste elule ja tervisele on kõige suurem.
Tähelepanu vajab ka asjaolu, et enamik elamufondist ja hoonetest, eelkõige kortermajad, ei ole varustatud iseseisvaks toimepidevuseks vajalike tehniliste lahendustega. Samuti on linna avalik varjumisvõime piiratud.
Iga leibkond peab olema valmis iseseisvalt toime tulema
Samas ei sõltu kriisidega toimetulek ainult linna tegevusest. Väga oluline on ka elanike enda valmisolek. Kriisi esimestel tundidel või päevadel ei pruugi elekter, side, vesi, küte või liikumisvõimalused toimida tavapäraselt. Seetõttu peaks iga leibkond olema valmis vähemalt mõneks päevaks iseseisvalt toime tulema.
Kodudes peaks olema olemas joogivee varu, pikemalt säiliv toit, vajalikud ravimid, taskulamp, patareid või akupank, esmaabivahendid ning võimalus saada teavet ka siis, kui tavapärased sidekanalid ei tööta. Samuti tasub läbi mõelda, kuidas toime tulla siis, kui kodus ei ole elektrit, sooja vett, lift ei tööta või puudub internet.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata lähedastele ja naabritele, kes võivad kriisis rohkem abi vajada. Nendeks võivad olla eakad, puudega inimesed, krooniliste haigustega inimesed, väikelastega pered ning need, kes sõltuvad elektriga töötavatest seadmetest. Oluline on juba enne kriisi kokku leppida, kes kelle olukorda kontrollib ja kuidas vajaduse korral ühendust saadakse.
Kriisivalmidus sünnib koostöös
Kriisi ajal on oluline järgida ametlikke juhiseid, vältida kontrollimata info ja kuulujuttude levitamist ning hoida sidekanalid võimalikult vabana.
Linna ülesanne on anda elanikele selgeid ja õigeaegseid juhiseid ning hoida töös kõige olulisemad teenused. Elanike roll on olla ette valmistatud, tegutseda rahulikult ning toetada vajaduse korral oma lähedasi ja kogukonda.
Maardu linna riskianalüüsi peamine järeldus on, et kriisidega toimetulek eeldab nii linna valmisolekut kui ka elanike teadlikkust. Kõige parem tulemus saavutatakse siis, kui ametlik kriisijuhtimine, kogukondlik märkamine ja inimeste enda valmisolek toimivad koos.
