Intervjuu Maardu linnapea Aurika Sin-Kerraga
Uue aasta algus on aeg arutada tulevikuplaane ja astuda esimesi samme nende elluviimiseks. On oluline, et elanikud oleksid teadlikud, millised muutused linna ees ootavad, kuidas eelarvevahendeid jaotatakse ning milliseid projekte plaanitakse erinevates valdkondades ellu viia – alates linnakeskkonnast ja haridusest kuni sotsiaaltoetuste ja kultuurini.
Tere päevast, lugupeetud Aurika!
Juubeliaasta 2025 oma meeldejäävate sündmuste ja tähtsate saavutustega on seljataga. Aasta alguses ootavad Maardu Panoraami lugejad innukalt infot alanud aasta plaanide ja projektide kohta – ja sellest me intervjuus räägimegi.
Maardu linn muutub kiiresti ja need positiivsed muutused toimuvad suhteliselt lühikese aja jooksul – aasta jooksul ilmuvad Maardu eri osadesse uued objektid, renoveeritakse hooneid ja linna ilme muutub. Mõeldes lähitulevikule, millisena Teie sooviksite Maardut selle aasta lõpus näha?
Minu jaoks jääb vastus sellele küsimusele aasta-aastalt suuresti samaks. Ma tahan, et Maardu jääks rahulikuks ja turvaliseks linnaks. Turvalisus on tunne, mida inimene tajub kodust lahkudes, last kooli saates või õhtul töölt koju tulles.
Areng on võimalik ainult siis, kui on olemas elementaarne stabiilsustunne ja kui see on loodud, saame rääkida infrastruktuurist, uutest projektidest ja investeeringutest. Loomulikult tahaksin näha, et kõik selleks aastaks planeeritud projektid saaksid teoks – töötame selle nimel järjepidevalt ja vastutustundlikult.
Seega saab rahust ja turvalisusest omamoodi linnaarengu alus?
Täpselt. Turvalisusest rääkides ei pea me silmas ainult politseid või turvakaameraid. See hõlmab ka hästi valgustatud tänavaid, hooldatud sisehoove, ligipääsetavaid sotsiaalteenuseid ning toimivaid koole ja lasteaedu. Kui kõik need elemendid on paigas, muutub linn tõeliselt elujõuliseks ja jätkusuutlikuks. Meie ülesanne ei ole langetada spontaanseid ja läbimõtlematuid otsuseid, vaid luua süsteem, mis toimib iga päev.
Mida saavad elanikud linnas lähikuudel näha?
See talv on olnud tõeliselt lumine – me pole sellist enam ammu näinud – seega suunab linn praegu kogu oma energia tänavate, kõnniteede ja teede puhastamisele. Praegustes oludes on see meie absoluutne prioriteet. Meie jaoks on oluline, et Maardus tuntaks mugavust ja hoolitsust isegi külmal aastaajal.
Talvel on võimatu suuri ehitusprojekte käivitada ja me räägime sellest ausalt. Kuid elu linnas ei peatu: talvevarustuse rent ja uisuväljak on avatud ning kui pakane jätkub, jäävad need avatuks veel pikaks ajaks. 31. jaanuaril toimub Kellamäe pargis lõbus talveüritus lastele ja täiskasvanutele. Koos ehitame lumelinna, ise seda välja mõeldes ja oma kätega luues. Kõiki ootab ka jäätise valmistamine otse lumes. Tulge kindlasti, tunneme koos talvest rõõmu!
Viimastel aastatel on sotsiaal- ja haridusvaldkond olnud Maardu linnavalitsuse töös prioriteetsed valdkonnad. Kuidas prioriteedid 2026. aastal jaotuvad ja miks?
Haridus- ja sotsiaalvaldkond jäävad ka sel aastal Maardu linna töö põhivaldkondadeks. Jätkame järjepidevalt koolide renoveerimist, sest mõistame selgelt, et lapsed veedavad koolikeskkonnas olulise osa oma elust. Selle keskkonna turvalisus, kaasaegsus ja mugavus mõjutavad otseselt mitte ainult hariduse kvaliteeti, vaid ka laste ja õpetajate emotsionaalset heaolu. Seetõttu pöörame tähelepanu lisaks klassiruumidele ka koridoridele, tualettruumidele, privaatsusele ja üldisele ohutusele. Meie eesmärk on luua koolikeskkond, kus lastel on turvaline ja õpetajatel mugav ja meeldiv töötada.
Lisaks haridusele jääb linna jaoks üheks peamiseks prioriteediks sotsiaalne tugi. Maardus säilivad kõik traditsioonilised linna toetused, mis on elanikke nende igapäevaelus aastaid aidanud. Linn jätkab ravimite ja abivahendite hüvitiste maksmist, samuti toetust üksikutele pensionäridele ja madala sissetulekuga inimestele. Säilivad jõulu- ja juubeli-, sealhulgas ka oluliste sünnipäevade toetused.
Nagu varemgi, saavad lastega pered sünnitoetust ja kooliaasta alguse toetust. Linn toetab peresid laste toitlustamise toetamise kaudu ja jätkab abi osutamist erivajadustega lastele.
2026. aastal säilivad eluasemekulude katteks mõeldud toetused, samuti ühekordne sotsiaalabi rasketes elusituatsioonides. Erilist tähelepanu pööratakse puuetega inimeste ja eakate toetamisele rahaliste maksete ja täiendavate sotsiaalmeetmete kaudu.
Linn jätkab teenuste rahastamist, mis otseselt mõjutavad igapäevaelu kvaliteeti: pensionäride sooduspääs linna sauna ja Maardu basseini ning laste ja noorte spordiklubide ja ringide toetamine. Neid meetmeid peetakse vahel teisejärgulisteks, kuid tegelikult on loovad just need ehtsa hoolimise tunde – linna kohalolek mitte ainult keerulistes olukordades, vaid ka igapäevaelus.
Kõik Maardu poolt aasta-aastalt pakutud abiliigid säilitatakse täies ulatuses. Samal ajal töötab linn juba selle nimel, et tekiks võimalus teatud tüüpi toetusi tulevikus – alates järgmisest aastast – suurendada. Meie jaoks on oluline, et sotsiaalne tugi jääks stabiilseks, arusaadavaks ja abivajajatele kättesaadavaks.
Tulumaks on linnaeelarve kõige olulisem osa. Kui positiivne on selle aasta tulumaksu laekumise prognoos?
Sel aastal ületab Maardu eelarve eelmise aasta näitajaid ning eeldame tulumaksu laekumise suurenemist. See annab Maardule täiendavaid võimalusi, eelkõige investeeringuteks haridusse, sotsiaalsfääri ja linna infrastruktuuri. Jätkusuutlikum eelarve võimaldab planeerida arengut pikemaks ajaks ette ning töötada järjepidevalt ja süstemaatiliselt.
Teine linnaeelarve tulude allikas on maamaks. Sel aastal ulatub maamaksust laekuv tulu ligikaudu kahe miljoni euroni. Oluline on rõhutada, et see maks mõjutab eelkõige kinnisvaraomanikke, kes ei ole Maardus registreeritud. Meie linnas ametlikult registreeritud inimesed on maamaksu maksmisest vabastatud. See tähendab, et Maardu elanikele ei panda täiendavat maksukoormust, kuid linn saab ressursse elukvaliteedi parandamiseks ja linnakeskkonna eest hoolitsemiseks.
Kokkuvõttes suurenevad linna maksutulud sel aastal ligikaudu miljoni euro võrra.
Millised projektid on Teie arvates sel aastal võtmetähtsusega?
Esimene oluline projekt on vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele mõeldud kodu ehk asenduskodu ehitamine. See on äärmiselt oluline sotsiaalprojekt. Linn rahastab selle maksumusest umbes 15%, ülejäänu tuleb riigi toetusest. See kodu võimaldab raskes elusituatsioonis lastel Maardus edasi elada ilma kooli või tuttavat keskkonda vahetamata.
Kodu on planeeritud kahekorruselisena, kus igal lapsel on oma tuba ja pidevalt on kohal täiskasvanud kasvatajad. Meil on praegu umbes 12 sellist last ja täna oleme sunnitud nad paigutama teistesse linnadesse, mis on väga kulukas ja mis kõige tähtsam, lastele endile emotsionaalselt raske.
Teine projekt on Kallavere Keskkooli väikese hoone renoveerimine. Saime riikliku rahastuse, kuid otsustasime linna eelarvest rahastada ulatuslikumat renoveerimist, mis hõlmab ka siseruume. Projekt on kavandatud kaheks aastaks ja loodame renoveeritud hoone avada 2027. aasta septembriks. Oluline on see, et hoone on täielikult ligipääsetav erivajadustega lastele, mis hõlmab lifti ehitamist.
Kolmas projekt on Maardu Gümnaasiumi renoveerimise jätkamine. Sel aastal renoveerime gümnaasiumi teise korpuse koridorid ja sanitaarruumid. Tulevikuplaanide hulka kuulub neljanda korruse ehitamine ja fassaadi uuendamine. Kõike seda tehakse selleks, et kõik õpilased saaksid õppida ühes hoones – see on nii turvalisem kui ka mugavam.
Sel aastal keskendub linn ÜVK projekti jätkamisele – veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi arendamisele ja kaasajastamisele. See on viimaste aastate üks suurimaid ja tehniliselt keerukamaid taristuprojekte, mis mõjutab otseselt igapäevaelu mugavust, linnakeskkonna ohutust ja keskkonda.
Sel aastal jätkuvad tööd Orumetsa tänava piirkonnas, kus torustiku taristu renoveeritakse täielikult, mille järel tänav asfalteeritakse kogu pikkuses. See terviklik lähenemine mitte ainult ei lahenda olemasolevaid tehnilisi probleeme, vaid parandab oluliselt ka linnakeskkonda, vältides korduvaid teekatte avamisi tulevikus.
Üleminek eesti õppekeelele on toonud kaasa olulisi muutusi koolide ja lasteaedade töös. Kuidas see protsess Maardus edeneb ja millist tuge linn haridusasutustele pakub?
Üleminek eesti õppekeelele on tõeliselt ulatuslik ja keeruline protsess ning me mõistsime algusest peale, et see on võimatu ilma koolide ja lasteaedade õpetajaid ja direktoreid toetamata. Seetõttu osales linn selles ettevõtmises aktiivselt.
Eelkõige korraldasime ja rahastasime eesti keele kursusi – nii linna tasandil kui ka spetsiaalselt koolidele ja lasteaedadele. Abistasime õpetajaid dokumentide vormistamisel, sealhulgas keeletoe taotlemiseks riiklike programmide kaudu. Samal ajal tegime tihedat koostööd direktoritega, et aidata neil uutel tingimustel haridusprotsessi õigesti korraldada.
Oluline on rõhutada, et üleminek ei toimu kiiresti, kuid toimub kindlalt. Näeme käegakatsutavaid tulemusi: lapsed saavad üha enam aru eesti keelest, osalevad tegevustes ja orienteeruvad õpikeskkonnas. See on eriti märgatav lasteaedades ja algklassides, kus keelekeskkond areneb loomulikul teel.
Samal ajal räägime ausalt ka väljakutsetest. Õpetajate puudus on probleem mitte ainult Maardus, vaid kogu riigis, eriti sellistes ainetes nagu matemaatika, füüsika ja loodusteadused. Linn teeb omalt poolt kõik endast oleneva: vaatame üle koolide ja lasteaedade rahastamise ning töötame selle nimel, et pakkuda õpetajatele tulevikus atraktiivsemat ja motiveerivamat paketti – nii uutele õpetajatele kui ka neile, kes juba meie koolides töötavad.
Soovin eraldi tänada meie haridusasutuste direktoreid ja õpetajaid. See üleminek on nõudnud neilt tohutut pingutust, paindlikkust ja professionaalsust. Näeme, kui hästi nad sellega toime tulevad, ja hindame nende panust kõrgelt. Haridus on linna jaoks endiselt prioriteet ning me jätkame koolide ja lasteaedade toetamist selle teekonna igal etapil.
Eelarves on Loode pargi loomiseks eraldatud märkimisväärne summa. Palun rääkige meie lugejatele sellest projektist lähemalt.
Tõepoolest, Loode pargi arendamiseks on sel aastal eraldatud suur summa – üle 252 000 euro. Tööd algavad kommunaalteenuste infrastruktuuri renoveerimisega: renoveeritakse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ning rajatakse uus tiik sadevee kogumiseks ja vastuvõtmiseks. See leevendab olemasolevate veekogujate koormust ja vähendab üleujutusohtu.
Samal ajal alustab linn etapiviisilist projekti, mille eesmärk on luua moodne park aktiivseks ja perepuhkuseks. Loode parki rajatakse aja jooksul alad sportimiseks, lastega jalutamiseks ja lihtsalt värskes õhus aja veetmiseks. Esimene etapp hõlmab reljeefi kujundamist, sealhulgas uue liumäe ehitamist, mida hakatakse tulevikus kasutama nii jalutuskäikudeks kui ka talviseks kelgutamiseks.
Lisaks on Ringi tänaval elamuehituse alustamise tõttu selle aasta jaanipäeva tähistamine planeeritud just Loode parki. See tähendab, et park viiakse sellisesse seisukorda, et seal on meeldiv ja turvaline viia läbi linnaüritusi ja -pidustusi.
Teeolud ja liiklusohutus on elanike pöördumistes üks kõige sagedamini käsitletud teema. Mida plaanib linn sel aastal teha, et muuta Maardus liiklemine mugavamaks ja ohutumaks?
Teeolude parandamine on 2026. aastal üks prioriteetidest ning eelarves on teede infrastruktuuri arendamiseks eraldatud märkimisväärsed vahendid.
Esmajärjekorras jätkab linn teede ja jalgteede asfalteerimist. Selleks on eraldatud 330 000 eurot, mis võimaldab teha korda kõige kulunumaid teelõike ja suurendada nii autojuhtide kui ka jalakäijate liikumismugavust.
Teede kahekordseks soomustamiseks eraldatakse 200 000 eurot. See on oluline ennetav meede, mis aitab pikendada teekatte eluiga, vähendada aukude arvu ja vältida tulevikus kulukamaid remonte. See lähenemisviis on eriti oluline tiheda liiklusega tänavate puhul. Lisaks on teeaukude remondiks ette nähtud veel 200 000 eurot.
Erilist tähelepanu pööratakse liiklusohutusele. Eelarves eraldatakse liikluskorralduse parandamiseks 60 000 eurot. Neid vahendeid kasutatakse lahendusteks, mis muudavad linnaliikluse arusaadavamaks ja prognoositavamaks – nii jalakäijatele, jalgratturitele kui ka autojuhtidele.
Kokkuvõttes tähendavad need investeeringud paremaid teid ja kõnniteid, vähem auke ning mis kõige tähtsam – ohutumat ja mugavamat liikumist kõigile liiklejatele.
Linn toetab traditsiooniliselt aastast aastasse korteriühistuid. Millised abimeetmed on täna olemas ja millega võivad ühistud sel aastal arvestada?
Linn jätkab ka sel aastal korteriühistute järjepidevat toetamist, aidates parandada elamute ja ümbritsevate alade seisukorda. Sel aastal eraldatakse ühistute toetamiseks eelarves 125 000 eurot.
Vahendid on eraldatud kahe peamise toetusmeetme jaoks. Esimene puudutab hoonete endi renoveerimist – fassaadide, katuste, tehnosüsteemide ja muude konstruktsioonielementide remonti. Teine meede on ette nähtud sisehoovide, sealhulgas juurdepääsuteede, parklate, jalakäijate alade ja keskkonnaelementide heakorrastamiseks.
Kutsun korteriühistuid üles seda võimalust aktiivselt ära kasutama ja toetuse saamiseks avaldust esitama. Kogemus näitab, et sellised toetusmeetmed võimaldavad järk-järgult, kuid stabiilselt parandada elamufondi ja hoovide seisukorda.
Lisaks kaalutakse toetuste mahu suurendamise võimalust tulevikus, et kiirendada renoveerimisprotsesse ja hõlmata rohkem maju. Paralleelselt on korteriühistutele kavandatud teavitus- ja konsultatsioonikohtumised, kus osalevad spetsialistid, sealhulgas juristid ja kinnisvarahalduse eksperdid. Nende kohtumiste korraldamise kulud katab linn.
Nadežda pargi mänguväljaku renoveerimisega on plaanis alustada sel aastal. Mis täpselt plaanis on ja millal näevad elanikud esimesi muutusi?
Tõepoolest, sel aastal astub linn olulise sammu laste taristu ajakohastamise suunas – plaanis on Nadežda pargi mänguväljaku täielik renoveerimine. Selleks on juba koostatud erinevas vanuses lastele mõeldud kaasaegse mänguväljaku projekt.
Uus mänguväljak on multifunktsionaalne ja turvaline: siin saavad mängida nii väikelapsed kui ka vanemad lapsed – igaüks leiab endale sobivad mänguelemendid. Projekt keskendub tänapäevastele ohutusstandarditele, kvaliteetsetele materjalidele ja tegevuste mitmekesisusele.
Oluline on mõista, et sellise mänguväljaku rajamine on rahaliselt nõudlik ja tehniliselt keerukas protsess, seega on otsustatud projekt ellu viia etappidena. 2026. aasta hooaja lõpus, umbes novembris, lammutatakse olemasolev vana mänguväljak oma kulunud ja aegunud elementidega. See on vajalik samm ala ettevalmistamiseks edasiseks ehituseks. Linn plaanib uue mänguväljaku ehituse esimese etapiga alustada juba järgmisel aastal.
Palun elanikel nendesse muudatustesse mõistvalt suhtuda: Nadežda parki ootab ees ilus, tänapäevane ja hästi kujundatud mänguväljak, millest saab lastega perede lemmik ajaveetmiskoht.
Viimastel aastatel on arenev Muuga linnaosa läbi teinud märkimisväärseid muutusi. Piirkonna ümberkujundamise investeeringud on seda märgatavalt muutnud, mis suurendab kindlasti elanike mugavust. Palun rääkige Muugale lähitulevikus kavandatud projektidest.
Sel aastal keskendume Muuga linnaosa taristu arendamisele ja ammuste probleemide lahendamisele, mis on seotud sadevee äravoolu ja avaliku ruumiga.
Üheks prioriteetsetest valdkondadest saab sadevee äravoolusüsteemi kaasajastamine. Muugal on mitu nn kriitilist sõlme – piirkondi, kus tugevate vihmade või kevadise lume sulamise ajal tekivad regulaarselt vee äravoolu probleemid.
Sel aastal alustab linn just nendes probleemsetes piirkondades sadevee äravoolukraavide projekteerimist ja uuendamist. Eesmärk on töötada välja etapiviisiline pikaajaline plaan, mis võimaldab aasta-aastalt sadevee infrastruktuuri süsteemselt uuendada ja lahendada järk-järgult piirkonna üleujutuste probleem.
Teine oluline valdkond on aktiivse töö alustamine uue hoone ehitamise projektiga, mis ühendab endas kooli ja kohaliku kogukonna kodu. Projekti idee on luua multifunktsionaalne ruum, mida kasutatakse päeva jooksul mitmel viisil: päeval haridusasutusena ja õhtul kohtumiste, ürituste ja kohaliku kogukonna tegevuste toimumiskohana. See lähenemisviis mitte ainult ei võimalda linnaressursse tõhusamalt kasutada, vaid soodustab ka erinevatesse põlvkondadesse kuuluvate elanike vahelist suhtlust.
Kuna Muuga piirkond on geograafiliselt seotud kahe omavalitsusega, plaanib linn sel aastal alustada aktiivseid läbirääkimisi Viimsi vallaga. Samal ajal kogutakse elanikelt tagasisidet, et mõista, millisena nad soovivad näha seda hoonet ja millised selle funktsioonid on neile kõige tähtsamad.
Kõik Muugal kavandatud tööd on suunatud pikaajalistele tulemustele. Tegemist ei ole kiirete ja eraldiseisvate lahendustega, vaid pigem piirkonna etapiviisilise arendamisega, võttes arvesse tehnilisi võimalusi, elanike vajadusi ja koostööd naaberomavalitsustega.
Nii eelmisel aastal kui ka selle aasta alguses pidasite Kallavere ja Muuga linnaosade elanikega mitu avalikku kohtumist, kus saite vastata kõigile nende küsimustele ja kuulda nende arvamusi erinevate projektide või tekkivate probleemide kohta. Kui oluline on dialoog elanikega ja kas nende arvamusi otsuste langetamisel arvesse võetakse?
Linnaelanikega suhtlemine on meie jaoks põhimõtteliselt ülioluline. Nende arvamus ei ole tähtis mitte ainult formaalselt, vaid ka sisuliselt. Lihtne näide on lumekoristus. Loomulikult liigume regulaarselt linnas ringi ja jälgime olukorda, kuid just elanikud suudavad kõige paremini tuvastada konkreetsed probleemsed kohad, kus on vaja kiiresti tegutseda. See tagasiside aitab meil otsuseid kiiremini ja täpsemalt langetada.
Lisaks kujundavad elanike ettepanekud ja kommentaarid linna arengu suunda tervikuna. Neid võetakse arvesse eelarve ja muude oluliste dokumentide koostamisel. Meie jaoks on oluline, et Maardu ei areneks mitte „paberil“, vaid läbi tõelise dialoogi inimestega. Nii luuakse usaldus ja tunne, et linnavalitsus töötab tõeliselt koos elanikega, mitte neist eraldi.
Kohtumised elanikega jätkuvad ka edaspidi, kuid kohandame nende formaati veidi, et inimestel oleks mugavam osaleda. Plaanime kohtumisi läbi viia kaks korda aastas – talvel ja sügisel. Sealjuures on elanikel alati võimalus linnavalitsusega otse ühendust võtta: telefoni teel, isikliku vastuvõtu ajal või spetsialistide kaudu, kellel on kindlaksmääratud vastuvõtuajad.
Juubeliaasta oli sõna otseses mõttes täis kultuuri- ja spordikallakuga üritusi, mis pakkusid meelelahutust igale maitsele ja vanusele. Palun rääkige meile, milliseid põnevaid üritusi sel aastal korraldatakse?
Maardut ootab ees rikkalik ja elav ürituste programm. Aasta jooksul ootavad nii elanikke kui ka külastajaid traditsioonilised festivalid, spordiüritused, laadad ja pereüritused, mis ühendavad inimesi, loovad hea tuju ja täidavad linna eluga.
Toon ära olulisemad sündmused:
17. veebruar 2026 – Vastlapäev
22. veebruar 2026 – Maslenitsa
24. veebruar 2026 – Pidulik lipu heiskamise tseremoonia ja kontsert Eesti iseseisvuspäeva puhul
8. märts 2026 – Rahvusvahelisele naistepäevale pühendatud kontsert
14. märts 2026 – Etteütlus eesti keele päeva puhul
7.–9. aprill 2026 – Laste lauluvõistlus „Maardu laulab“ ja galakontsert
9.–10. mai 2026 – Maardu kevadlaat
23. mai 2026 – Kevadjooks ja tervisekõnd
31. mai 2026 – Keemikute päeva kontsert
1. juuni 2026 – Pidulik rongkäik ja lastekaitsepäev; Maardu laulu- ja tantsupidu
23. juuni 2026 – Jaaniöö Kallaveres ja Muugal
18. juuli 2026 – Linnapäeva hommikuvõimlemine
18. juuli 2026 – Maardu linnapäev
20. august 2026 – Eesti taasiseseisvumispäeva kontsert
20. august 2026 – Kontsert Muuga Lasteaia õuel
29. august 2026 – Suve lõpu tähistamise pidu
30. august 2026 – Maardu City Run
12.–13. september 2026 – Maardu Etnolaat
26. september 2026 – Sügisjooks ja tervisekõnd
29. november 2026 – Esimene advent
Igaüks neist sündmustest annab põhjuse kodust välja tulla, naabritega kohtuda, perega aega veeta ja tunda end osana suurest linnakogukonnast. Kutsun siiralt kõiki Maardu elanikke linnaelus aktiivselt osalema. Ainult koos suudame säilitada selle kodususe, austuse ja vastastikuse toetuse õhkkonna, mille üle me õigusega uhked oleme.
Minu jaoks on väga oluline, et iga elanik tunneks: linn on tema kõrval, linn kuulab ja püüab olla toeks. Olen siiralt tänulik kõigile, kes ei jää ükskõikseks – kes osalevad Maardu elus, jagavad oma arvamust, toetavad häid algatusi ja usuvad meie ühise kodu heaolusse.
Soovin kogu südamest kõigile elanikele rahulikkust, enesekindlust ja vastastikust austust. Hoidke end, oma lähedasi ja meie linna. Toogu see aasta võimalikult palju helgeid hetki, häid kohtumisi ja põhjusi rõõmustamiseks. Jätkame kindlasti töötamist teie heaks ja teiega koos – samm-sammult, muutes Maardu veelgi paremaks.
