Anna Avent
Maardu Põhikooli õppejuht
Käes on uus õppeaasta ja juba mitu nädalat kulgeb laste hommikune rutiin tuttavas rütmis: äratuskell, hommikusöök, koolikott selga ja algab koolitee. Hommikustel tänavatel näeb vanemaid, kes saadavad lapsi kooli ja ruttavad tööle, ning suuremaid õpilasi, kes liiguvad jala, ratta või tõukerattaga. Koolitee tundub tuttav – iga pööre on justkui peas. Kuid kas tuttav tee on alati ka turvaline? Kas ülekäigurajal on hea nähtavus? Kas kõnniteel jätkub ruumi? Ja mida teha, kui lühim tee viib läbi keerulise liiklusega koha?
Neile küsimustele otsisid vastuseid Maardu Põhikooli 1.–9. klassi õpilased projektipäeval „Ohutu linn“. Klassiruumist liiguti õpetajate juhendamisel linnaruumi, et uurida tuttavaid tänavaid, märgata turvalisi lahendusi ja leida kohti, kus liikleja peab olema eriti tähelepanelik. Rühmades kavandati marsruute, tehti vaatlusi ja arutleti nähtu üle. Oluline oli osata oma teekonnavalikut ka põhjendada.
Nooremad õpilased pöörasid tähelepanu liiklusmärkidele ja teeületuskohtadele
1.–3. klassi õpilased uurisid, millele tuleb jalgsi liikudes tähelepanu pöörata. Nad vaatlesid liiklusmärke, kõnniteid ja teeületuskohti ning koostasid turvalise teekonna kaarte. Oma tähelepanekuid väljendati joonistuste ja lühikeste selgituste abil.
Koos arutleti, kus on turvaline liikuda ja kus tuleb olla eriti ettevaatlik. Samuti mõeldi, mida saaks valitud teekonnal paremaks muuta. Nii said liiklusreeglid konkreetse tähenduse: need seostusid tänavate ja ristmikega, mida lapsed oma kodulinnas iga päev kasutavad.
4.–6. klass võrdles erinevaid teekondi
4.–6. klassi õpilaste ülesanne oli võrrelda kahte võimalikku marsruuti. Selleks vaadeldi kõnniteede olemasolu, ülekäiguradu, liikluse tihedust ja nähtavust. Rühmad panid kirja mõlema teekonna tugevused ja tähelepanu vajavad kohad ning tegid ühise otsuse: kumb tee on turvalisem ja miks?
Nõnda harjutasid õpilased tähelepanekute võrdlemist, kaaslaste kuulamist ja ühise seisukoha kujundamist. Valmisid marsruutide võrdlused ning ettepanekud, kuidas liikumist mugavamaks ja ohutumaks muuta. Aruteludes tuli mõelda ka sellele, kas kõige lühem tee on alati parim valik.
7.–9. klass vaatas linnaruumi eri liiklejate pilguga
Vanemate õpilaste ülesanne oli uurida valitud piirkonna liiklusohutust. Linnaruumi vaadeldi eri liiklejate vaatenurgast: mis on oluline jalakäijale, jalgratturile või lapsevankriga liikujale? Tähelepanu pöörati kõnniteede seisukorrale, nähtavusele ja sellele, kui mugavalt pääseb ühest kohast teise.
Õpilased arutlesid, millised muudatused võiksid liikumist turvalisemaks teha ja millest võiks alustada. Iga ettepaneku juures tuli põhjendada, kellele ja kuidas see abiks oleks ning kes saaks selle ellu viia. Ideid esitati muu hulgas „enne ja pärast“ skeemide ning linnavalitsusele suunatud ettepanekutena.
Ühine keel: roheline, kollane ja punane
Kõik vanuseastmed kasutasid ühist märgistussüsteemi: roheline tähistas turvalist kohta, kollane tähelepanu vajavat paika ja punane võimalikku ohtu või muutmist vajavat lahendust. Värvid aitasid tähelepanekuid kaartidel esile tuua ja teistele arusaadavaks teha.
Turvaliste kohtade märkamine oli sama oluline kui parendusvõimaluste leidmine. Ka hästi lahendatud ülekäik või mugav kõnnitee väärib tähelepanu, sest aitab mõista, milline linnakeskkond toetab ohutut liikumist.
8. a klassi tähelepanekud kooliteelt
8. a klassi õpilased uurisid kahes rühmas teekonda Maardu Spordikeskusest Maardu Põhikoolini. Nad pöörasid tähelepanu kõnniteedele, teeületuskohtadele ja teekatte seisukorrale ning mõtlesid, kui mugav on seal liikuda jalgsi, jalgratta või tõukerattaga.
Lapsed märkasid, et mõnel teelõigul tuleb ebatasase teekatte tõttu olla tähelepanelikum ning kitsamates kohtades teiste liiklejatega rohkem arvestada. Samuti arutlesid nad, kuidas saaks teeületuskohti paremini märgatavaks muuta ja kõnniteid omavahel sujuvamalt ühendada.
Õpilaste ettepanekute hulgas olid teekatte korrastamine, teeületusvõimaluste parandamine ning jalgratturitele sobivate liikumisvõimaluste loomine. Oma mõtteid põhjendades arvestasid nad ka nooremate laste ja lapsevankriga liikujatega. Tuttava teekonna uurimine aitas märgata detaile, millele igapäevaselt kooli kiirustades alati tähelepanu ei pöörata.
Lapse pilk kodulinnale
Projektipäev ühendas kaardilugemise, liikumise, arutlemise ja loova töö. Rühmades tegutsedes tuli jagada ülesandeid, kuulata kaaslasi ja esitada oma mõtteid selgelt. Valminud kaardid, plakatid ja ettepanekud näitasid, kuidas eri vanuses õpilased oma kodulinna näevad.
Päeva keskmes oli mõte, et laps saab olla oma ümbruse tähelepanelik vaatleja ja põhjendatud ettepanekute tegija. Tema igapäevane kogemus võib esile tuua kohti, millele täiskasvanu pole osanud mõeldagi. Ühtlasi aitas päev mõista, et turvaline liiklemine sõltub nii ümbritsevast keskkonnast kui ka igaühe tähelepanelikkusest ja teistega arvestamisest.
Projekt „Ohutu linn“ kutsub ka lapsevanemaid oma lapsega koolitee üle arutlema ja võimaluse korral seda koos läbi käima. Milline koht tundub lapsele keeruline? Kus peab ta olema eriti tähelepanelik? Millise tee valiks ta ise? Vastuseid kuulates saame paremini mõista, milline näeb Maardu välja lapse silmade kõrguselt.
