Eduard Tee
Maardu Kultuuri- ja Infokeskuse direktori asetäitja
35 aastat tagasi taastas Eesti Vabariik oma iseseisvuse. Vähesed mäletavad täna 1991. aasta augustis toimunud sündmuste üksikasju, kuid nende päevade emotsioonid – ärevus, hirm, eufooria ja uudishimu – on unustamatud neile, kes neid sündmusi pealt nägid.
Täna võime kindlalt öelda, et 1991. aasta 20. augusti sündmused muutsid meie elu, tehes võimalikuks selle, millest 20. sajandi keskel võis vaid unistada. Aastakümneid pärast iseseisvuse kaotamist taastas noor vabariik, mis polnud veel jõudnud jõudu koguda, iseseisvuse ja võis omaenda teed käia.
Enamiku Eesti elanike jaoks on taasiseseisvumispäev oluline sündmus, mis on ammu kujunenud suureks, rahvusliku hõnguga perepeoks. Taasiseseisvumispäeva üritustele tulles saavad inimesed osa rahvalikust laulu- ja tantsupeost – laulavad üheskoos lapsepõlvest tuttavaid laule ja tantsivad rahvamuusika saatel. Pidustused toimuvad riigi igas omavalitsuses ja sel päeval lehvivad üle kogu Eestimaa hoonetel riigilipud.
Maardu linnas on viimastel aastatel traditsiooniks saanud tähistada Eesti taasiseseisvumispäeva kahes kohas: kesklinnas ja Muuga rajoonis. Sel aastal osalesin mõlemal peol ja võin öelda, et mõlemad üritused olid rahvarohked ja täis rahvakultuuri traditsioone.
20. augustil kell 14.00 esines Maardu Rahvamajas eesti rahvamuusika kvartett Kurestiku Moosekandid. Kõik neli muusikut on oma ala professionaalid: rahvamuusika uurijad, õpetajad ja erinevate ansamblite liikmed. Eriti tahaks ära märkida, et nad tulid kokku spetsiaalselt Maardu piduliku kontserdi jaoks ja esitasid kõigile tuttavaid laule. Repertuaar oli lai – humoorikatest rahvalauludest ja filmidest ning näidenditest tuntud lauludest kuni Vabadussõja-aegsete lauludeni. Kontsert oli täis huumorit, improvisatsiooni ja elavat suhtlust publikuga.
Piduliku ürituse avasid tervitussõnadega Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra ja linnapea Aurika Sin-Kerra. Publikut tervitas ka Riigikogu liige Vladimir Arhipov.
Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra tegi tagasivaate aastatuhandete ja -sadade taha, rääkides tänase omariikluse alustalaks oleva eesti rahva, kultuuri ja keele arengust ja olulisusest. 35 aasta taguse sündmuse juurde jõudes tunnustas ta 69 parlamendiliikme meelekindlust taasiseseisvuse väljakuulutamisel. Ta meenutas 1991. aasta 20. augusti otsusele eelnenud rahvarohkeid sündmusi ning nentis, et parlament seadustas rahva pikaaegse ootuse ja tahte.
Volikogu esimees tõi välja, et Eesti riigi käekäik on meie endi kätes ning kutsus otsuste tegemistel meeles pidama põhiseaduse mõtet. „Meie riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Osakem neid põhimõtteid väärtustada,“ sõnas ta. Kõne lõpetuseks soovis esimees meeleolukat Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamise päeva.
Oma kõnes rõhutas Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra, et Eesti tugevus peitub tema inimestes:
„Eesti tugevus sünnib inimestest, kes siin elavad. Neist, kes kasvatavad lapsi, õpetavad koolis, hoolitsevad teiste eest, loovad ettevõteid, hoiavad meie linnad ja külad elavana ning teevad iga päev oma tööd südamega.”
Maardust rääkides rõhutas linnapea, et meie linn osana Eestimaast ühendab inimesi, kes soovivad näha meie linna ja riiki tugeva, areneva ja turvalisena.
„Ka Maardu on osa sellest Eestist – omanäoline, mitmekesine ja meie kõigi ühine kodu. Linn, kus kõlavad erinevad keeled ja kohtuvad erinevad lood, kuid kus meid ühendab palju rohkem, kui esmapilgul ehk paistab. Meid ühendab soov, et meie lastel oleks siin hea kasvada. Et meie lähedased tunneksid end turvaliselt. Et meie linn areneks. Et Eestil oleks kõik hästi,” ütles Aurika Sin-Kerra.
Riigikogu saadik ja Maardu Linnavolikogu liige Vladimir Arhipov pöördus kokkutulnute poole sõnadega, milles kõlasid tänu, ajaloomälu ja uhkus oma maa ja kodulinna üle: „Tänan kõiki, kes on panustanud ja panustavad jätkuvalt meie iseseisvusesse, meie riigi õitsengusse! Kolmkümmend viis aastat tagasi saavutas Eesti rahvas selle, mille poole nad olid püüelnud. Kümneid aastaid unistasid kõik hetkest, mil Eesti on taas vaba, ja rahva soov täitus. Palju õnne, Eesti! Palju õnne, maardulased!”
Sama päeva õhtul toimus Muugal tõeline rahvapidu. Vaatamata vihmale tulid Muuga elanikud kontsert-piknikule, et üksteist tähtpäeva puhul õnnitleda ja jagada rõõmu koosolemisest sellel kogu meie riigi jaoks pidulikul päeval.
Paljude Eesti elanike jaoks on ansambel Kukerpillid kahtlemata legendaarne. Kuid sündmuseks kujunes ka kohalike ansamblite esinemine, milles osalesid Muuga piirkonna elanikud – Muuga Segakoor ja eesti rahvatantsu rühm Muugerdajad.
Üksteise järel astusid rühmad ja ansamblid lavale või tantsuplatsile. Valitses tõeline rahvapeo õhkkond: kümned kohalikud keerlesid tantsuplatsil, sajad laulsid kaasa esinejatele, kes esitasid tuntud rahvalaule.
Päev oli pikk ja sündmusterohke. Kogu päeva sadas vahelduva eduga vihma, kuid õhtuks tuli päike välja ja nähtavale ilmus vikerkaar – hea enne meile kõigile.
