Kohe on käes tuludeklaratsioonide esitamise aeg, mis tähendab paljudele inimestele ka tulumaksutagastuse laekumist. Mõne jaoks on tegu väikese lisarahaga, teise jaoks aga juba arvestatava summaga. Paraku on see periood ka petturitele üks aktiivsemaid ja atraktiivsemaid aegu hõlptulu teenimiseks.
Ainuüksi jaanuaris registreeris politsei ühe ööpäeva jooksul 55 teadet telefoni- ja internetikelmustest, millest seitsmel juhul said inimesed varalist kahju kokku ligi 210 000 euro ulatuses ja tuludeklaratsioonide esitamise hooaeg pole veel alanudki.
„Just tulumaksutagastuse ajal näeme alati petukõnede ja -kirjade sagenemist. On täiesti arusaadav, et inimesed ootavad väga selle raha laekumist ja petturid kasutavad seda osavalt ära,“ ütleb LHV jaepanganduse juht Annika Goroško. Tema sõnul on kõige olulisem meeles pidada, et Maksu- ja Tolliamet ei võta inimestega ühendust telefoni teel ega küsi kunagi PIN-koode, pangakaardi andmeid ega palu kinnitada tehinguid.
„Kui keegi helistab ja väidab end olevat Maksu- ja Tolliametist ning palub kiiresti andmeid edastada või mingeid samme teha, tuleb kõne kohe lõpetada. Sama kehtib olukordade kohta, kus palutakse telefonikõne ajal Smart-ID või Mobiil-ID abil midagi kinnitada,“ rõhutab Goroško. Tema sõnul on petturid muutunud ajas väga veenvaks ning sageli mängitakse inimese hirmudele või soovile „asi kiiresti korda saada“.
Lisaks telefonikõnedele levivad ka petukirjad, mis näevad esmapilgul ametlikud välja ja tundub, nagu oleks tekkinud probleem maksutagastusega. Goroško sõnul ei tohiks selliste kirjade puhul kunagi kasutada e-kirjas olevaid linke: „Alati tuleb minna ise Maksu- ja Tolliameti kodulehele ja logida sinna sisse. Samuti tasub hoolikalt vaadata saatja aadressi, sest ametlik suhtlus toimub aadressidelt, mis lõpevad @emta.ee. Iga väiksem koma, punkt, lisatäht viitab ilmselgele pettusele.“
Tulumaksutagastus kui võimalus oma rahaasjad üle vaadata
Kui turvariskid kõrvale jätta, tõstatab tulumaksutagastuse aeg igal kevadel ka laiema küsimuse, et mida siis teha lisanduva rahaga. Goroško sõnul kasutatakse maksutagastust sageli igapäevaste kulude katmiseks või impulssostudeks, kuid see võib olla ka hea hetk oma rahaline seis korraks teadlikult üle vaadata. „Eriti tänavu, mil maksuküüru kaotamine on paljude inimeste netosissetulekut suurendanud, on mõistlik mõelda, kuidas võimalik maksutagastus ja kasvanud igakuine sissetulek saaksid pikemas vaates turvatunnet kasvatada,“ ütleb ta.
Tema hinnangul tasub esmalt vaadata üle olemasolevad kohustused. „Kui inimesel on kõrgema intressiga tarbimislaene või järelmakse, annab lisaraha kasutamine nende vähendamiseks kiiresti tuntava efekti. Sama oluline on ka meelerahufond ehk rahaline puhver, mis aitab ootamatute kulude korral vältida uut laenamist ja sellega kaasnevat stressi. Iga kümme-sada eurot on tegelikult väike piisk inimese turvatundest,“ selgitab Goroško.
Rahatarkus ei tähenda tema sõnul tingimata suuri investeerimisotsuseid või keerulisi finantstooteid. Sageli on kõige mõjusamad just lihtsad ja järjepidevad sammud ning harjumuse kujundamine. Automatiseeritud lahendused, nagu püsikorraldused või maksete ümardamine, aitavad koguda ka neil, kellele tundub, et igapäevaelus „midagi üle ei jää“. Kui eesmärk on selgelt sõnastatud, olgu selleks meelerahufond, reisieelarve või ootamatuteks päevadeks, on ka otsuseid lihtsam teha.
„Igapäevaseid kulusid ja ahvatlusi on alati palju ning tuleviku nimel tegutsemist kipume sageli edasi lükkama. Ka mõte, et elame ainult korra, kõlab ahvatlevamalt kui pensionist või säästudest rääkimine,“ ütleb Goroško. „Aga kui me tõesti elame vaid korra, siis kas tahame seda elu veeta pidevalt raha pärast muretsedes?“
Tema sõnul toob tulumaksutagastuse aeg esile vajaduse olla petturite suhtes erakordselt tähelepanelik ning annab samal ajal ajendi hinnata oma rahalisi harjumusi nutikamalt.
