Juubeliaasta on alati enamat kui lihtsalt ajalõik kalendris. See on aeg, mil linn pöörab eriti tähelepanelikult pilgu endasse, meenutab läbitud teekonda, tunnetab ümbritsevate inimeste tugevust ja vaatab kindlameelselt tulevikku. 2025. aastast on Maardu jaoks saanud just selline aeg – kohtumiste, ühiste ettevõtmiste, rõõmu, liikumise ja uute tähenduste aeg. Kogu selle aasta elas meie linn täisväärtuslikku elu, ühendades eri põlvkondi, linnaosasid, algatusi ja unistusi ühiseks looks.
Täna, vaadates juubeliaastale tagasi, tahan meenutada kõige meeldejäävamaid sündmusi, kuid ennekõike tänada kõiki, kes täitsid selle oma osaluse, ideede, töö ja soojusega. Just teie, kallid Maardu elanikud, muutsite juubeliaasta tõeliselt elavaks, avatuks ja tähendusrikkaks.
2025. aasta oli haridussüsteemi jaoks oluline. Üheks tähtsamaks investeerimisobjektiks oli endiselt Maardu Gümnaasium, mille õpikeskkonna renoveerimine alles jätkus. Kallavere Keskkool ja Maardu Põhikool tervitasid septembris uut õppeaastat renoveerituna ja turvalisemana. Suve jooksul tehti koolihoonetes mitmeid olulisi renoveerimistöid, mis parandasid nii hoonete välimust, funktsionaalsust kui ka ohutust.
Aasta tõi kaasa ka olulisi põhjuseid uhkuse tundmiseks: Maardu Gümnaasium pälvis Euroopa Innovatiivse Õpetamise Auhinna ja oli üks 2024. aasta Keeletegu konkursi võitjatest. Rukkilille lasteaed alustas Kolga ja Assaku lasteaedadega koostööprojekti eesti keele õppimiseks, näidates, kuidas keelekeskkonda saab kujundada sõpruse ja ühiste tegevuste kaudu. Rõõmustasime Maardu Kunstide Kooli õpilaste edusammude ja kooli koori suurepärase esinemise üle laulupeol, samuti sündmuste üle Muuga ja Sipsiku lasteaedades.
Aktiivne ja sisukas elu oli ka Maardu Põhikoolis ning Kallavere Keskkoolis, kus aastaringselt toimusid mitmesugused haridus-, kultuuri- ja avalikud üritused, andes õpilastele ja õpetajatele võimaluse näidata oma teadmisi, initsiatiivi ja andeid. Muuga Lasteaed sai oma kolmanda Rohelise Lipu tunnustusena süstemaatilise keskkonnatöö eest. Juunis õnnitlesime Maardu koolide parimaid lõpetajaid kuld- ja hõbemedalite teenimise puhul. Lisaks tähistas Maardu õpilaste töömalev oma 25. aastapäeva, mis on suurepärane kinnitus, et noorte osalemise ja linna puhtana hoidmise vastutuse traditsioon elab ja õitseb jätkuvalt.
Alates 2025. aasta augustist tegutseb Rukkilille lasteaias spetsialiseeritud rühm lastele, kellel on pervasiivsed arenguhäired, sealhulgas autismispektri häired. See tähistab olulist sammu kaasavama hariduskeskkonna suunas.
Juubeliaasta osutus märgiliseks ka õpetajate toetamise seisukohast. Linnavolikogu võttis vastu otsuse, millega võrdsustati koolieelsete lasteasutuste õpetajate palgad üldhariduskoolide õpetajate palkadega. See otsus on märk lasteaiaõpetajate töö austamisest ja nende rolli tunnustamisest laste ja kogu linnakogukonna arengus.
Maardu tervishoiusektor sai 2025. aastal märkimisväärset toetust. Linna kaasrahastuse abil soetas Maardu Elora Haigla röntgeniaparaadi, mis parandab diagnostikateenuste kättesaadavust ja kiirendab vajaliku arstiabi saamist.
2025. aastal võeti ka sotsiaalvaldkonnas vastu olulisi otsuseid. Suurendati sügava ja raske puudega inimeste toetusi. Laiendati juurdepääsu psühholoogilisele abile, mille eesmärk on toetada elanike psühhosotsiaalset heaolu. Laiendati lasteaiatoidu toetust: nüüd saavad seda kõik lapsed tingimusel, et laps ja vähemalt üks tema vanematest on registreeritud Maardu elanikuks, samas kui varem oli see kättesaadav ainult paljulapselistele peredele. Elanikel on nüüd juurdepääs tasuta õigusnõustamisele, mis on muutunud hindamatuks abiks eluliste probleemide lahendamisel.
Märkimisväärsed muutused on toimunud ka linnakeskkonnas. Kellamäe park sai 13 uut pinki, päikesekella ja uue vaateplatvormi. Maardu järve äärde on rajatud uued grillimisplatsid. Põhjarajoonis Veeru tänaval avati parkla. Järveäärsesse piirkonda on ehitatud uus jalakäijate tee. Linna eri osadesse on istutatud kümneid puid. 2024. aastal alanud linna veemajandussüsteemi ulatuslik renoveerimine on jätkunud: lõpule on viidud oluline torustiku vahetamise etapp, taastatud muruplatsid, Ringi, Stardi ja Langu tänavad on asfalteeritud ning loodud uusi parkimisalasid. Teede parendamist, mänguväljakute ehitamist ja renoveerimist on teostatud aastaringselt. Muugal on jätkunud sadeveekanalisatsiooni renoveerimistööd, mis on parandanud linnaosa elutingimusi.
Juubeliaastal oli eraldi väga oluliseks fookuseks ohutus. Maardus alustati töid kiire ohuhoiatussüsteemi rakendamiseks. Koostöös Muuga Seltsi ja Päästeametiga korraldati rida üritusi, mille eesmärgiks oli õpetada elanikke kriisiolukorras tegutsema. Linna rajati avalik varjend, mis andis olulise panuse tsiviilkaitsesüsteemi arendamisse.
Juubeliaasta oli Maardu jaoks perioodiks, mis väljendus kõikjal – tänavatel, parkides, hoovides, saalides ja lavadel. See kõndis inimeste kõrval nii pühade ajal kui ka argipäeval, läbi kohtumiste, liikumise, hoolivuse ja rõõmu. Linn elas erilises rütmis, kus üks sündmus viis teiseni, luues tunde ühisest teekonnast, mille läbime kõik koos.
Aasta jooksul tuli Maardu korduvalt kokku, et tähistada linna suuri pidustusi, mis said igas vanuses elanike tähelepanu keskpunktiks. Linnapäev, kevadised ja sügisesed etnolaadad, suvefestivalid, jaanipäev, valgusfestival, lastekaitsepäev, Eesti kultuuri päevad ja Kellamäe pargis toimunud rahvapidustused täitsid linna häälte, muusika, laste naeru ja elava kogukonnatundega. Sel aastal oli Kellamäe park traditsiooniliselt linnakogunemiste süda – koht, kus inimesed tundsid end ikka ja jälle linnaelu osana.
Juubeliaasta kultuurielu oli rikkalik ja mitmekesine. Maardus toimusid kontserdid, etendused, festivalid, loomingulised õhtud, tantsu- ja kooriesinemised. Toimusid näitused, fotovõistlus „Üks hetk, Maardu“, laste joonistusvõistlus „Maardu argipäeva värvid“, emakeelepäeva etteütlus ja teatrietendused. Esmakordselt toimus Maardus lastelauluvõistlus „Maardu laulab“. Ühes kauaaegsete elanikega tähistasime keemikute päeva. Linn kõlas, rääkis, laulis ja jagas oma lugusid ning nii professionaalsed kollektiivid kui ka esmakordselt lavale astunud linnaelanikud sulandusid sujuvalt sellesse kultuurikangasse.
Sel aastal oli eriline roll lastel ja noortel. Maardus toimusid beebide vastuvõtud, lõpuaktused, parimate õpilaste autasustamised, õpilaste töömaleva avamine, lastefestivalid, perepidustused ja teatrietendused. Paljude laste jaoks oli juubeliaasta esimeste esinemiste, esimeste võitude ja esimeste tõsiste sammude aeg täiskasvanuks saamise teekonnal. Linn oli tunnistajaks, kuidas kasvab uus põlvkond – avatud, julge ja oma kohta otsiv.
Maardu spordielu oli sel aastal elav ja aktiivne. Jooks ja tervisekõnd, üritus Maardu City Run, triatlon, jalgpalli-, korvpalli- ja võrkpalliturniirid, allveeujumise võistlused, discgolf, hommikused treeningud ja jalgrattamatkad tõid kokku nii sportlasi kui ka neid, kes lihtsalt tahtsid linnaga koos liikuda. Rahvusvaheline rütmivõimlemise turniir Butterfly Cup 2025, rahvusvaheline poksiturniir ja purjeregatt lisasid aastale täiendavat elevust ja aitasid laiendada Maardu rahvusvahelist kohalolekut. Oleme õigusega uhked Maardu sportlaste saavutuste üle väga erinevatel spordialadel.
Aasta jooksul pöörati suurt tähelepanu perekonnale, hoolitsusele ja põlvkondadevahelistele sidemetele. Juubelipaaride vastuvõtt, emadepäeva ja isadepäeva üritused, kohtumised eakate linnaelanikega, viktoriinid, piknikkontserdid ja perepeod julgustasid inimesi sagedamini peatuma, üksteisele otsa vaatama ja tundma elavat sidet linnakogukonnaga. Regulaarsed kohtumised linna juhtkonna ja elanike vahel lõid ruumi dialoogiks ja vastastikuseks usalduseks.
Riiklikud ja ametlikud sündmused seadsid aastale olulised orientiirid. Eesti iseseisvuspäeva, taasiseseisvumispäeva ja kohalike omavalitsuste päeva tähistamine, ametlikud vastuvõtud, kohtumised ettevõtjatega ja seminarid korteriühistutele tuletasid meelde, et Maardu areneb jätkusuutliku ja avatud omavalitsusena.
Muuga linnaosa oli juubeliaastal eriti elav: Muuga päev, laat, kodukohvikute päev, erinevad Muuga Seltsi projektid, kontserdid ja viktoriinid Muuga lasteaias, lasteüritused, laternamatk, Muuga koori esinemised ja spordiüritused tegid linnaosast üleüldise linnamaastiku nähtava ja elava osa.
Juubeliaasta 2025 sai Maardu jaoks aastaks olla oma rahvaga koos. Linn kõlas muusikast, elas liikumises ja ilmutas end vestlustes, pidustustes ja argielus. See ühine rütm tekitas ühtsustunde, usalduse ja kindlustunde, et tulevik algab siin ja see luuakse koos.
Head Maardu elanikud!
Sel juubeliaastal on igaüks teist saanud osaks meie linna suurest ühisest ajaloost. Suur tänu kõigile, kes korraldasid üritusi, läksid lavale ja spordiväljakutele, õpetasid lapsi, aitasid naabreid, osalesid koristuspäevadel, inspireerisid, toetasid ja lihtsalt olid olemas. Suur tänu korraldajatele, õpetajatele, treeneritele, meditsiinitöötajatele, ettevõtjatele, vabatahtlikele, kogukonnaorganisatsioonidele, linnaasutustele ja igale elanikule, kelle osalemine muutis selle aasta tähendusrikkaks.
Maardu aastapäev kujunes ühise eesmärgi, elava osalemise ja tõelise ühtsuse peoks. See näitas ilmekalt, kui rikas on meie linn andekate, vastutulelike ja hoolivate inimeste poolest. Just teie täidate Maardu soojuse, hoolivuse ja elava energiaga.
Õnnitlen Maardut kogu südamest 45. aastapäeva puhul. Soovin meie linnale jätkuvat kasvu, kindlustunnet tuleviku suhtes, uusi ideid ja häid tegusid.
Nendel helgetel päevadel jõulude eel ja uue aasta lävel soovin igale kodule soojust, hubasust ja rahu; igale perele tervist, üksmeelt ja üksteise eest hoolitsemist; ning kogu meie linnale – rahu, stabiilsust ja enesekindlat edasiminekut. Toogu uus aasta teile uusi võimalusi, rõõmsaid kohtumisi ja häid muutusi.
Sügava austuse ja tänuga
Aurika Sin-Kerra
Maardu linnapea
