Eestis laialt levinud petuskeemide seas on hetkel kõige küünilisem see, kus ohvrile teatatakse, et mõne tema lähedasega on juhtunud õnnetus ja kiiresti on tarvis raha. Spetsialist selgitab, kuidas see toimub ja kuidas petturite õnge otsa sattumist vältida.
Siin on vaid mõned juhtumid, mille Politsei- ja Piirivalveamet hiljuti avaldas:
- Petturid helistasid 95-aastasele naisele, esitledes end haiglatöötajatena. Nad ütlesid naisele, et tema tütar on avariisse sattunud. Seejärel küsisid, kas tal on raha ning palusid öelda ka oma aadress. Hiljem külastas naist petturite kaasosaline, kellele ta andis üle 11 500 eurot sularahas.
- 81-aastane naine sai kõne mehelt, kes tutvustas end uurijana ja ütles, et tema lapselaps sattus avariisse. „Asja kinni mätsimise“ eest nõudsid petised 13 000 eurot. Naine andis raha kullerile üle, mässides raha rätikus sisse.
Sellel skeemil võivad olla erinevad detailid: kõned võivad tulla väidetavatelt arstidelt, politseinikelt või isegi „lastelt“ ja „lastelastelt“ endilt, kes nutavad telefonis: „Ema, see olen mina! Ma sattusin avariisse!“. Mõned inimesed märgivad, et helistaja hääl kõlab tõepoolest lähedase häälega sarnaselt. Sarnaseid juhtumeid ei registreerita ainult Eestis – samadest skeemidest kirjutab meedia ka Lätis ja Leedus. Enamasti tehakse kõnesid vene keeles.
„Lisaks ilmselgele rahalisele kahjule annab selline pettus tugeva psühholoogilise hoobi – kuulda, et lähedasega on midagi juhtunud, on tundmatult numbrilt tuleva kõne puhul ehk üks hirmutavamaid stsenaariume,“ kommenteerib LHV Panga erakliendi segmendi valdkonnajuht Violetta Platonova.
Pärast seda, kui inimene on šokiseisundisse sattunud, kasutavad petised raha väljapressimiseks mitmesuguseid ettekäändeid: „kiireloomulise operatsiooni jaoks“, „et juhtumit ei algatataks“, „ohvrile hüvitise maksmiseks“. Kuid olemus on alati sama – hirmutada, lülitada välja võime selgelt mõelda, mängides loomuliku abistamissoovi peal – pettusega raha võtta.
Mida teha, kui saate sellise kõne?
Platonova rõhutab: peamine on mitte paanikale järele anda ja mitte kedagi sõnaliselt uskuda. Ründajad püüavad ohvrile mõtlemisaega mitte anda – nad ei lase tal toru ära panna ega infot kontrollida. Tegelikult on see just see, mida tuleb kõigepealt teha.
- Kui saate petturitelt kõne, lõpetage vestlus kohe. Kui kahtlete, esitage helistajale paar kontrollküsimust, et veenduda selles, et tegemist on petturitega, seejärel lõpetage kõne.
- Püüdke oma lähedasega otse või teiste sugulaste kaudu ühendust võtta.
- Kui talle helistada ei õnnestu, helistage politseisse.
- Pidage meeles: kui tegu on tõeliselt hädaolukorraga, osutavad arstid abi olenemata raha olemasolust ja politsei ei nõua „probleemi lahendamise” eest tasu. Eestis on korruptsioon kuritegu.
- Ärge kunagi andke ega kandke raha üle võõrastele ainult nende sõnade põhjal. Igaüks võib teeselda politseiniku, arsti, pangatöötaja või postitöötajana. Kui teil on tegemist asutusega, siis küsige arvet ja kui te selle saate, siis veenduge kindlasti selle ehtsuses.
Kuidas petturit ära tunda?
„Paluge „sugulasel” nimetada mõni isiklik detail, mida ainult tema teab – see võib olla kasvõi lemmiklooma nimi. Iga pisiasi võib pettuse paljastada,“ ütleb Platonova. Ta rõhutab, et midagi ei tohiks ette võtta enne, kui olete veendunud, et inimene, kellega telefonis räägite, on see, kelleks ta end esitleb.
Spetsialist soovitab selliseid skeeme arutada ka sugulaste, sõprade ja tuttavatega. „Kui inimene teab sellisest ohust ette, on tal suurem tõenäosus pettust õigeaegselt ära tunda,“ lisab ta. „Kui kahtlustate, et olete sattunud pettuse ohvriks või tunnistajaks, teatage sellest kindlasti politseisse. See aitab kurjategijaid tabada ja uusi ohvreid vältida,“ kutsub Platonova üles.
| Meeldetuletus: kuidas kaitsta end petturite eest • Petturid muutuvad üha leidlikumaks – isegi kõige tähelepanelikum inimene võib nende lõksu langeda. Jääge alati valvsaks. • Määrake oma pangakaartidele limiidid – see aitab vähendada võimalikke kahjusid, kui teie andmed satuvad valedesse kätesse. • Kasutage säästude ja igapäevaste kulude jaoks eraldi kontosid. Ärge siduge pangakaarti kontoga, kus on teie säästud – nii kaitsete oma sääste. • Tehke oste ainult usaldusväärsete ja turvaliste kanalite kaudu. Vältige kahtlaseid ja tundmatuid veebipoode. • Ärge usaldage ootamatuid kõnesid ega sõnumeid – pank ei nõua teilt mitte kunagi kiireloomulist tegutsemist telefoni või Messengeri teel. • Pidage meeles: pank ei küsi mitte kunagi PIN1- ega PIN2-koodi telefoni teel. Ärge jagage neid koode kellelegi ega sisestage neid kahtlastele veebisaitidele. • Olge SMS-sõnumites saadetud linkidega ettevaatlik – ärge klõpsake tundmatutel linkidel. • PIN2 on teie digitaalallkiri. Enne selle sisestamist kontrollige alati, millist toimingut te kinnitate. • Olge teadlik kõige levinumatest petuskeemidest – teadlikus aitab teil ohtu õigeaegselt ära tunda. • Jagage kindlasti infot oma lähedastega. Mida rohkem inimesi on informeeritud, seda vähem võimalusi on petturitel. |
