Aurika Sin-Kerra on Maardu uus linnapea, kelle energia, pädevus ja siiras inimestest hoolimine on muutunud tema visiitkaardiks. Oma eelkäijate poolt paika pandud traditsioone jätkates, lisab Aurika linna arenguplaanidesse oma värskeid ideid ja julge vaatenurga. Tema lähenemine linna juhtimisele on üles ehitatud tasakaalule, mis jaotub professionaalse pühendumise ja sügava empaatia vahel kodanike vajaduste suhtes. Aastaid haridus- ja sotsiaalvaldkonnas töötanud Aurika tunneb hästi lastega perede ees seisvaid väljakutseid ning püüab parandada sotsiaalse toe ja hariduse tingimusi, et iga elanik tunneks, et temast hoolitakse.
Käesolevas intervjuus räägime uue linnapeaga tema prioriteetidest sellel ametikohal ning saame teada, kuidas tema isiklikud väärtused aitavad langetada Maardu ja selle elanike jaoks olulisi otsuseid.
Aurika, lubage mul Maardu Panoraami lugejate ja isiklikult enda nimel õnnitleda Teid Maardu linnapeaks valimise puhul.
Tänan Teid väga õnnitluste eest! See on minu jaoks väga oluline hetk. Antud ametikoht on suur au, aga ka tohutu vastutus. Olen alati püüdnud töötada inimeste hüvanguks ja nüüd on mul võimalus seda soovi realiseerida uuel tasemel, tugevas mõttekaaslastest koosnevas meeskonnas. Olen tänulik usalduse eest ja teen kõik endast oleneva, et iga elanik tunneks end hästi ja turvaliselt.
Rääkige palun endast, oma haridusest ja tööalasest teekonnast, mis tõi Teid praegusele ametikohale?
Lõpetasin oma koolitee Tallinnas. Õpingute lõppedes mõistsin, et minu kutsumus on naasta koolimajja tagasi, kuid mitte lihtsalt õpetajana, vaid panustades täiesti uuel moel, luues noorte jaoks midagi suurt ja väärtuslikku. Nii sündiski otsus asuda noorsootöö spetsialistiks õppima. See eriala andis mulle palju rõõmu ja inspiratsiooni, kuid aja jooksul mõistsin, et tahan erialaselt edasi areneda ja end ka õpetajana proovile panna.
Minu eesti keele oskuse tase võimaldas mul koheselt koolis õpetama hakata, kuid mõistsin, et teoreetilisest baasist jääb mul puudu. Seetõttu astusin koolis töötamise kõrvalt Tallinna Ülikooli pedagoogikaosakonda õppima ning omandasin seal pedagoogika magistrikraadi.
Minu tööelu Maardu linnas sai alguse Maardu Põhikoolist, kus töötasin õpetajana, klassivälise tegevuse organisaatorina ning koordineerisin ka erivajadustega laste tööd. Seejärel viis elu mind Maardu Linnavalitsuse seinte vahele, kus mulle usaldati abilinnapea koht. Selles rollis kureerisin linna haridusvaldkonda, sotsiaalsfääri, noorsootööd ja tervishoidu ning tegelesin nn pehmemate tegevusvaldkondadega. Sageli ütlen, et infrastruktuur, teed, hooned, valgustus ja pargid – see kõik on justkui linna keha. Seejuures haridus, noored ja sotsiaalsfäär on linna hing. Mul oli au tegeleda just meie linna hingeeluga.
Kas mäletate oma esimest tutvust Maardu linnaga?
Esimene kokkupuude Maardu linnaga toimus juba lapsepõlves, mil mu vanemad käisid Maardu sügislaatadel ja võtsid mind alati kaasa. Seetõttu on minu esimesed mälestused linnast seotud just selle helge ja piduliku laadaatmosfääriga.
Täiskasvanuna tulin siin sageli selleks, et nautida jalutuskäike maalilises ümbruses, puhata meie järvel, jalutada mööda linnatänavaid või osaleda linnapidudel. Aastaid hiljem kutsus Vassili Muhhin, kes tol ajal oli Maardu Põhikooli direktor, mind oma kooli tööle ja sellest hetkest muutus side minu ja linna vahel katkematuks. Pidin küll mõneks ajaks lahkuma, kuid juba kuu aega hiljem tulin tagasi – igatsesin Maardut ja tema inimesi nii väga. Mulle tõesti meeldib siin töötada, see linn on mulle väga armsaks saanud.
Millist rolli on mänginud perekond Teie isiklikus ja tööalases arengus?
Võin uhkusega öelda, et mul on maailma parimad vanemad. Ükskõik, mis elus ka ei juhtuks või milliseid keerdkäike saatus ka ei teeks, vanemad on alati olnud minu jaoks olemas, toetades ja uskudes minusse. Meie omapäraseks peretraditsiooniks on kujunenud vanemate kindlustunne, et nende lapsed saavad hakkama, samuti teineteise igakülgne toetamine. Lausetest: „Sa oled parim! Sul õnnestub kõik!” on saanud meie pere moto.
Lapsest saati teadsin, et võin alati pöörduda oma vanemate poole abi ja tuge otsima, kui miski ei õnnestu või kui keegi mind solvab. Nad leidsid alati õigeid sõnu minu toetamiseks. Kui ma eksisin milleski, siis juhtisid nad sellele suure õrnuse ja armastusega nelja silma all tähelepanu, aidates mul vigadest õppide ja paremaks saada. See on minu jaoks alati olnud väga väärtuslik.
Perekond on minu tugi. Tänu perele suutsin saavutada kõik, mis mul tänaseks on. Nad investeerisid minusse tohutult armastust, hoolt ja tarkust, mille eest olen neile lõpmata tänulik.
Linnapea ametikohaga kaasneb tohutu vastutus kõige eest, mis linnas toimub. Tööpäevad kestavad sageli tavapärasest töögraafikust kauem, sealhulgas õhtuti, pühadel ja nädalavahetustel. Kuidas Teie perekond suhtus sellesse, et Teid antud ametikohale valiti?
Linnapea tööga kaasneb tõepoolest suur vastutus. Saime perega suurepäraselt aru, et saan senisest harvemini kodus olla. Eriti sel aastal, mil mu poeg esimesse klassi läks. Ilma pereliikmedeta, abikaasa ja vanemate toetuseta, oleks mul äärmiselt raske selle olukorraga toime tulla. Arutasime hoolikalt läbi kõik võimalikud raskused, mis võivad tekkida, ja tegime koos otsuse. Perekond toetas mind täielikult, mille eest olen neile lõpmatult tänulik.
Mainisite, et Teie poeg läks sel aastal esimesse klassi. Kuidas Teil õnnestub ühendada linnajuhi ja hoolitseva ema rolli?
Hetkel tuleme toime. Olukordades, kus ma pean oma pojale järele minema või ta kuhugi viima, aitab mind perekond. Võimalusel püüan poja erinevatele üritustele kaasa võtta ja reeglina see talle meeldib – meie ühised sõidud pakuvad talle rõõmu. Arvan, et saan nende nõudlike rollidega hakkama tänu oma lähedaste suurele toele ning õige päeva planeerimisele.
Aurika, millised omadused peaksid Teie arvates ühel heal lapsevanemal olema?
Usun, et hea vanema jaoks on peamine oskus oma last kuulata ja toetada. Kõike, mida vanemad mulle kunagi lapsepõlves andsid ehk tingimusteta armastust ja tuge, püüan anda edasi ka oma pojale. Isegi kui ta teeb midagi valesti või ei käitu nii nagu ma seda tahaksin, istume alati maha ja arutame olukorra koos läbi. Minu jaoks on oluline, et iga meie arutelu lõpeks sõnadega selle kohta, kui väga ma teda armastan ja et olen tema jaoks kõigest olenemata alati olemas. Olen kindlalt veendunud, et hea lapsevanem peaks alati oma last kuulama ja kuulda võtma, teda toetama ja armastama.
Toetus ja üksteisemõistmine on ka linnapea töös ülimalt olulised. Soovin, et minu kolleegid linnavalitsuses, allasutuste töötajad ja loomulikult linlased, kellega suhtlen isiklikult, telefoni või meili teel, teaksid, et olen valmis neid ära kuulama ja aitama. Minu ülesanne on pakkuda tuge ja abi, olenemata inimeste erimeelsustest või raskustest. Nii lapsega suheldes kui ka tööl püüan järgida sama lähenemist – räägi, kuula ära ja leia kompromiss, mis on kõigile vastuvõetav.
Kolleegid räägivad Teist sageli kui siira südamega inimesest, kes on valmis kõiki aitama. Kuidas Teil õnnestub teistele kaasaelamiseks aega ja energiat leida ning kust ammutate jõudu?
Armastus oma töö vastu on peamine põhimõte, mida ma alati läbi elu kannan. Ma ei suudaks teha tööd, mis mulle ei meeldi. Minu jaoks on oluline tulla tööle rõõmuga ka kõige raskematel päevadel, mil on eriti palju tegemist. Teadmine, et teen midagi, mida ma tõeliselt armastan, aitab mul jääda positiivseks ja leida jõudu vaatamata kõigile raskustele.
Kui sellegipoolest läheb väga raskeks, ammutan inspiratsiooni ja rahu Maardu järvelt. Tihti käin seal õhtuti lihtsalt istumas ja vett vaatamas. Nüüd, kui järvele on ehitatud bassein ja muul, on seal lõõgastumine veelgi meeldivamaks muutunud. Saan istuda muuli serval, vaadata rahulikku veepinda ja lasta kõik mured lahti.
Jõudu aitavad taastada ka muusika ja kohtumised lähedaste sõpradega. Mulle väga meeldib laulda. Kui ma koolis töötasin, panin aula uksed kinni, lülitasin muusika ja mikrofoni sisse ning lihtsalt laulsin, et väljendada oma emotsioone ja vabaneda kogunenud stressist. Muusika aitab mul alati jõudu taastada ja sisemist harmooniat leida.
Kas Teil jääb peale muusikaga tegelemist aega ka muude hobide ja harrastuste jaoks? Palun rääkige neist.
Minu hobid on peamiselt seotud võõrkeelte õpetamise ja õppimisega. Ka abilinnapea ametit pidades jätkasin koolis tundide andmist, sest lastega suhtlemine pakub mulle suurt naudingut. Minu jaoks on koolis töötamine midagi enamat kui elukutse, see on omamoodi hobi, mis täidab mu elu erilise tähendusega, annab energiat ja pakub rõõmu. Sel õppeaastal olin aga sunnitud õpetaja tööst loobuma, sest mõistsin, et selleks ei jätku enam aega ega ressursse. See ei olnud minu jaoks kerge otsus.
Siiski ei loobunud ma oma kirest keelte vastu. Jätkan ühe keeltekooli jaoks eesti keele õpiku koostamist. Vaatamata tihedale graafikule püüan õhtuti selleks aega leida, vähemalt mõne vaba minuti.
Samuti tahaksin väga naasta saksa keele õpingute juurde, sest olen aja jooksul keele unustanud. Raske on küll ette kujutada, millal saab see võimalikuks, kuid usun, et ühel päeval leian ka selle harrastuse jaoks hetke.
Aurika, Te olete nüüdseks olnud Maardu linnapea peaaegu kuu aega. Millisena näete Maardut praegu ja millisena kujutate linna ette viie aasta pärast?
Maardu on minu jaoks ennekõike hubane, ilus ja roheline linn. Siin on palju maalilisi looduspaiku: Maardu metsapark, tiik Kellamäe pargis, Maardu järv ja muud loodusläheduse tunnet tekitavad kohad. Selles mõttes on Maardu ainulaadne – siin leiab igaüks endale koha, kus saab hingeliselt puhata ja vaikust nautida.
Kuid Maardu peamine rikkus on tema inimesed. Linnas erinevatel ametikohtadel töötades olen alati tundnud, et siinsed elanikud on avatud, osavõtlikud ja lahked. See loob erilise vastastikuse mõistmise ja sõbralikkuse õhkkonna, mis eristab meie linna. Just see inimlik soojus teeb Maardust nii erilise koha.
Tulevikku vaadates soovin, et Maardu säilitaks viie aasta pärast oma hubasuse ja rohealad, kuid muutuks samas elamiseks veelgi mugavamaks ja kaasaegsemaks linnaks. Selle saavutamiseks jätkame tööd linnataristu arendamisel: teede parandamisel, avalike asutuste arendamisel ja kaasajastamisel. Meie üheks prioriteediks saab olema ka elurajoonide korrastamine, et inimestel oleks Maardus veelgi mugavam ja nauditavam elada.
Veel üheks oluliseks ülesandeks on eestikeelsele õppele üleminekuga seotud haridusreform. See on meie linna jaoks tõsine väljakutse ja peame leidma tasakaalu, mis võimaldab lastel saada kvaliteetset haridust ja kogenud õpetajatel jätkata tööd. Teeme kõik endast oleneva, et õpetajad saaksid oma oskusi täiendada ja kohaneda uute nõuetega, säilitades samas oma professionaalsuse ja armastuse õpilaste vastu.
Viie aasta pärast näen Maardut sama rohelise ja hubasena, oma looduslikku ilu ja turvalisust säilitavana, kuid samas palju kaasaegsemana, arenenud infrastruktuuri ja paremate elutingimustega. Sellest saab linn, kus iga elanik leiab mugavuse, hubasuse ja uusi võimalusi nii enda kui oma pere jaoks, tundes stabiilsust, tuge ja kindlustunnet tuleviku suhtes.
Maardu on ainulaadse kultuurikeskkonna ja traditsioonidega linn. Milliseid samme kavatsete ette võtta, et antud unikaalsust toetada ja samas ajaga kaasas käia?
Maardu on uhke oma kultuurilise mitmekesisuse üle. Rohkelt eri rahvuste esindajate olemasolu on meie rikkus ja tohutu eelis. Erinevad kultuurid suhtuvad samadesse küsimustesse omamoodi ja see võimaldab meil arvesse võtta nende ainulaadseid vaatenurki, toetades igaühe traditsioone. Jätkame huviringide ja rahvuskogukondade arendamist, et inimesed saaksid tugevdada oma etnilist identiteeti ja hoida traditsioone. Püüame ka edaspidi näidata elanikele Eesti kultuuri mitmekesisust ja rikkust, pöörates tähelepanu ka nooremale põlvkonnale.
Teil õnnestus algatada linnas palju olulisi muudatusi. Milliste projektide üle olete eriti uhke, millised on juba ellu viidud või veel pooleli?
Need on loomulikult projektid, millega meie meeskond hakkas tegelema juba siis, kui mina veel abilinnapea ametit pidasin. Üheks märkimisväärseks sammuks on noortekeskuse loomine, millest on nüüdseks saanud linna allasutus. See on kindlasti üks suurimaid õnnestumisi noorsootöö vallas. Noortekeskus on kujunenud oluliseks platvormiks noortealgatuste elluviimisel ning vabatahtlike ja kvalifitseeritud spetsialistide kaasamisel. Tänu sellele said meie noored eneseteostusvõimalusi nii noortekeskuse seinte vahel kui ka väljaspool seda.
Teine oluline projekt on pidev ja süstemaatiline investeerimine meie haridusasutuste arengusse ja nende füüsilise keskkonna parandamisse. Muidugi tahaks võimalikult kiiresti kõik koolid ja lasteaiad ideaalsesse seisukorda saada, kuid eelarvepiirangud nõuavad kannatlikkust ja etapiviisilist lähenemist. Sellegipoolest liigume kindlalt edasi, saavutades samm-sammult oma eesmärgid ja luues oma lastele mugavad tingimused haridusteekonna omandamiseks.
Meie linn on viimastel aastatel pööranud palju tähelepanu sotsiaalprogrammidele ja perede toetamisele. Millist abi võivad noored pered ja lapsed lähiaastatel oodata?
Hiljuti arutasime uue projekti käivitamist erivajadustega lapsi kasvatavatele vanematele. Teeme aktiivselt koostööd psühholoogidega, kes on valmis selliste perede jaoks tugirühma avama. Projekt algab oktoobri keskel ja kõik saavad selle programmiga liituda. See on oluline algatus, mis aitab vanematel leida tuge ja lahendada paljusid probleeme, millega nad igapäevaselt kokku puutuvad.
Lisaks jätkame ka järgmistel aastatel noorte perede abistamist koolitoetuste kaudu, mis on majanduslikult raskel ajal oluliseks abiks. Lisaks rahalisele toetusele kaalume võimalusi tugevdada noorte perede ja üksikemade abistamist.
Üks edukas projekt, mis on Maardus juba hästi välja kujunenud, on programm „Imelised aastad”. See aitab vanematel oma lastega suhelda ja vanemlikke oskusi arendada. Jätkame selliste algatuste arendamist ja toetamist.
Samuti kaalume uut projekti, mis on suunatud teismelistele, kes on erinevatel põhjustel sattunud rasketesse elusituatsioonidesse. Meie spetsialistid töötavad selle nimel, et aidata neil oma probleemidega toime tulla, määrata elus kindlaks õiged orientiirid ja naasta õigele teele.
Linnas on juba tööle asunud noorsootöö spetsialist, kes aitab kasvaval põlvkonnal iseennast elus leida, aitab tööotsingutel ning vajadusel osaleb koos noortega isegi potentsiaalse tööandjaga töövestlusel. Ta aitab noortel omandada praktilisi oskusi ja leida oma niši ühiskonnas.
Meie eesmärk pole mitte ainult rahaliselt toetada, vaid ka peresid õpetada tekkivate raskustega õigesti toime tulema. Töötame välja projekte, mille eesmärk on nõustada lapsevanemaid, aidates neil lahendada tervisega seotud probleeme ja toetada ka oma lapse andeid. Oluline on õpetada vanematele, kuidas oma lapsi motiveerida, kuidas arendada nende talente, et nad ei kaotaks oma edasipüüdlikkust ja potentsiaali.
Aurika, kui Teil oleks võimalus täita üks soov Maardu ja selle elanike jaoks, siis milline see oleks?
Mina valiksin stabiilsuse, sest see on linna arengu ja õitsengu alus. Stabiilsus ei ole ainult majanduslik, see on kindlustunne tuleviku suhtes ja harmoonia iga elaniku elus. Stabiilne töö ja korralik palk tagab peredele heaolu. Linnaeelarve tulude suurendamine võimaldab ellu viia olulisi projekte – alates infrastruktuuri parandamisest kuni haridus- ja kultuurivõimaluste laiendamiseni välja.
Stabiilsus annab meile võimaluse rahulikult, kindlalt ja takistusi kartmata edasi liikuda. Samuti ellu viia ambitsioonikaid ideid ja luua selline linn, kus kõigil on mugav elada. See on alus, et meie elanikud tunneksid, et nende elu paraneb ning arengu- ja eneseteostusvõimalused avarduvad.
Kogu südamest soovin meie linnale ja igale selle elanikule stabiilsust. Saagu see kindlustunde tagatiseks, et tulevik toob üksnes parimaid muutusi ning veelgi rohkem võimalusi arenguks ja heaoluks.
Suur tänu huvitava vestluse ja võimaluse eest saada rohkem teada Teie tööst ja plaanidest Maardu linna arendamiseks. Soovin Teile edu uuel ametikohal ning jõudu ja inspiratsiooni kõigi planeeritud projektide elluviimiseks, mis on suunatud linna ja selle elanike hüvanguks.
