Päästeaemet
Möödunud aastal uppus Eestis 38 inimest, kellest neli olid lapsed. Meist kõige haavatavamad ei pruugi mõista veega seotud ohte. Seega on äärmiselt oluline, et lapsevanemad järgiksid veekogude läheduses ohutuse põhitõdesid ning jälgiksid oma lapsi terve veekogu juures veedetud aja, sest uppumine on vaikne ja kiire.
Lapsed ei pruugi veega seotud ohte tajuda, seejuures tihti jäetakse lapsed vee ääres järelevalveta, äärmisel juhul usaldatakse nad paar aastat vanemate õdede-vendade hoole alla. Arvesse ei võeta asjaolu, et täiskasvanute ja laste võimed vees on erinevad. Võib tekkida pettekujutelm, et kui vee sügavus või lainetus on jõukohane vanemale, on see ka lapsele.
Juhuslik mängimine kodutiigi või basseini ääres võib päädida libastumisega, millele võib järgneda ootamatu vette kukkumine. Antud olukorras ei pruugi lapsed üldjuhul häältki teha ja veepinnal on väikest last ka raskem märgata. Seetõttu on hädavajalik, et lapsevanem kannaks hoolt, et väikesed lapsed ei läheks omapäi veekogude lähedusesse.
Põhja päästekeskuse ennetuspartner Anastassia Tulskaja paneb inimestele südamele, et suurim vastutus laste ohutuse üle lasub lastevanematel. „Mitte ükski ujumisrõngas ega kätis ei taga täit ohutust, kui räägime lastest veekogude ääres. Lapsevanema ülesanne on oma pisemat harida veega seotud ohtude suhtes ning kaitsta teda vee ääres.“
Suplusilmade ja kõrgete temperatuuride korral on kasulik meeles pidada mõningaid ettevaatusabinõusid:
• Hoia silm peal! Alati on kindlam ujuma minna sõbra või pereliikme seltsis, nii saate teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Kindlasti ei tohi lapsi üksi ujuma lubada, jälgida tuleb ka oma eakaid sugulasi või naabreid, sest vanusega kaasnevad terviseriskid. Palava ilmaga tuleb tarbida rohkelt vett, viibida võimalikult palju varjus ning kanda peakatet. Oma tervisesse tuleks alati suhtuda realistlikult, füüsiliste pingutuste korral tasub arvestada krooniliste haigustega.
• Vali ujumiseks õige koht! Sageli minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke, kus õnnetuse juhtumiseks pole palju vaja. Enamus vigastusi saadakse vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtades (nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (nt klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silme all.
• Uju pigem kalda lähedal ja nii, et jalad ulatuksid alati põhja. Kui peaksid ootamatult väsima, tekib näiteks lihaskramp või mõni muu terviserike, siis madalas vees ujudes ei ole nii suurt uppumisohtu.
• Kanna päästevesti! Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevesti. Ootamatult õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna.
• Kui jood, siis ära uju! Ohtlikuks osutuvad ka nõrk joove või pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südame-vereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida ka alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.
