Maardu linn võttis osa Harjumaa laulu- ja tantsupeost

Jekaterina Semenova

Harjumaa laulupeo korraldajate loomingulise meeskonna liige

9. juunil Keila linnas peetud Harjumaa laulu- ja tantsupidu „Meie vägi” oli suurejooneline ja pidulik mitte ainult maakonna, vaid ka Maardu linna jaoks. Meie linna esindas sel aastal rekordarv osalejaid – 95 inimest!

Suurejoonelisel peol osalesid Maardu linnast: Maardu Gümnaasiumi 1. ja 2. klasside tantsurühm Anu Sikka ja Kerli Jeršova juhendamisel; Maardu Kunstide Kooli lastekoor ja segaansambel Darja Selivanova juhatusel; õpetaja Jekaterina Semenova akordionistid ja Jekaterina Kadotšnikova viiuldajad Maardu Kunstide Koolist; Kallavere Keskkooli mudilaskoor Majbrit Puusepa juhatusel; naiste tantsuansambel Roosinupukesed ja Maardu Linnakoor dirigent Jekaterina Hakki juhatusel.

Keila linn ja toimumiskoht polnud valitud juhuslikult: männisalu, kus pidu toimus, ja Keila staadion on rikka ajalooga kultuuriobjektid. 1885. aastal korraldati Keilas esimene laulupäev, kus osales 19 koori, kelle ühislaulmist juhatas Konstantin Türnpu Kloogalt, ning 1927. aastal peeti selles männikus viies maakonna laulupidu. Tänavu kevadel renoveeriti ehitustööde käigus kogu laulukompleks ning laulupeo jaoks ehitati kahe estraadiga lava.

Osalemine sellise tasemega üritusel on suurepärane sündmus kõigile sellel osalejatele ja juhendajatele. Peo ootus ja ettevalmistus kestsid terve aasta ning juba kaks päeva enne üritust algasid pikad proovid.

Peopäeval asusid Kallavere Kooli ja Maardu Gümnaasiumi õpilased varahommikul Maardust teele Keila linna. Sadas tugevat vihma ja puhus kõva tuul. Õnneks keegi ei heitunud – nii lapsed kui ka lasterühmade juhendajad säilitasid rõõmsa tuju ja piduliku meeleolu.

Päeva esimesel poolel toimusid viimased ettevalmistavad proovid ja kell 14.00 algas pidu. Kahe tunni jooksul esines staadionil 3183 tantsijat 206 tantsurühma koosseisus. Etteasteid saatsid Andreas Jyrimäe akordion ja Rein Kippari Harju kihelkondade vanasõnade ettelugemine.

Kell 17.00 asus Keila Kooli staadionilt teele pikk (umbes 900 meetrit) värvikirev rongkäik, kuhu kuulusid kollektiivid kõikidest Harjumaa valdadest. Maardu linna kolonni juhtisid linnapea Vladimir Arhipov, abilinnapea Aurika Sin-Kerra ja Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra. Kõik meie linna esindavad kollektiivid marssisid pidulikult linna vapi ja Eesti Vabariigi lipuga mööda linna peatänavat, lõpetades rongkäigu Keila uue lauluväljaku juures.

Ürituse ulatust võib ette kujutada osalejate arvu järgi. Lisaks mitmele tuhandele tantsijale esines Harjumaa laulu- ja tantsupeol 3484 lauljat 122 koori koosseisus ja 579 pillimängijat 37 orkestris! Mudilaskooride koosseisus esinesid Kallavere Keskkooli lapsed. Maardu Kunstide Kooli lapsed laulsid lastekooride, sega- ja ühendkooride koosseisus. Maardu Linnakoor esines naiskooride, samuti ühendkoori koosseisus. Maardu Kunstide Kooli instrumentalistid – viiuldajad ja akordionistid mängisid viiuli- ja akordioniorkestrite koosseisus. 70 liikmeline akordioniorkester 9-st Harjumaa muusikakoolist esitas peol kaks esiettekannet: helilooja Tiit Kalluste spetsiaalselt Harjumaa laulu- ja tantsupeo jaoks kirjutatud teose „Suurupi Sume“ ning Maimu Jõgedi teose „Saajalaul“. Mõlemad teosed on seotud Harjumaa maakonnaga: Kalluste teos Suurupiga; Jõgedi teos Kuusalust pärit Jakob Kihlströmiga (kuulus muusik, torupillimängija). Orkestrit juhatas Eesti Akordionistide Liidu president Kristel Laas.

Nii ürituse alguses kui ka lõpus kõlasid mitmed teosed ühendkoori esituses, kui ühele lavale astusid kõigi peo kooride koosseisud, see tähendab tuhanded lauljad! Tipphetk oli kuulsa laulupidude teose „Ta lendab mesipuu poole“ esitus (muusika Miina Härma ja Peep Sarapik, sõnad Juhan Liiv). Dirigeeris ürituse peakorraldaja Ruth Jürisalu.

Raske on sõnadega edasi anda tundeid ja emotsioone, mis valdasid kõiki osalejaid – need olid rõõmu-, õnne- ja ühtsustunne. See pidu annab nooremale põlvkonnale võimaluse tutvuda esivanemate traditsioonidega ning vanemale põlvkonnale – oma teadmisi ja oskusi edasi anda. See aitab säilitada ja arendada kultuuripärandit, muutes selle kaasaegse elu lahutamatuks osaks.

Aitäh kõigile juhendajatele ja osalejatele, kes esindasid meie linna sellel suurejoonelisel üritusel, mis läheb Harjumaa ajalukku ja ka meie riigi ajalukku!