Jäätmeid tekib iga päev ning igas inimtegevuse valdkonnas. Selleks, et meie keskkond säiliks puhtana, tuleb eelkõige vähendada tekkivate jäätmete hulka ning jäätmeid õigesti sorteerida. Tähtis on, et iga jäätmeliik jõuaks ettenähtud jäätmemahutisse, mis on valitud vastavalt jäätmeliigile ning on nõuetekohaselt märgistatud.
Maardus on ligi 146 korteriühistut, kes on ka jäätmevaldajad. Kogu korteriühistus tekkiv prügi on ühistusse kuuluvate korteriomanike jäätmed. Elanikud peavad ühiselt panustama jäätmete liigiti kogumisesse, kindlasti tuleb üheskoos jälgida, et jäätmed ikka õigesse konteinerisse jõuaksid. Kortermajadel on vähemalt kolm eri liiki jäätmete kogumiseks mõeldud mahutit: biojäätmed, paber ja kartong, olmejäätmed.
Kodus koristamise või remondi tegemise käigus tekib aga alati palju rohkem erinevat liiki jäätmeid. Väga tihti paigutatakse jäätmed mahuti kõrvale või ladustatakse hoovi, kus need tuulega kinnistul laiali lendavad ja lindude jt saagiks satuvad.
| NB! Ehitustööde ja suurpuhastuste käigus tekkinud jäätmeid tuleb viia jäätmejaama. |
Jäätmete liigiti kogumine on lihtsaim viis anda igaühel oma panus keskkonnahoidu.
Segaolmejäätmetest on ligi kolmandik biojäätmed ning kolmandik pakend ja muud olmejäätmed. Sorteerimisel aga kahaneb segaolmejäätmete hulk, mis vähendab veole tehtavaid kulutusi. Kui tasuta äraantavaid jäätmeid kogutakse eraldi korrektselt, siis vähenevad segaolmejäätmete kogused ja see aitab kortermaja kulutusi kokku hoida.
Samuti on korteriühistul mõistlik üle vaadata senised erinevate jäätmeliikide kogumise vahendite suurused ja tühjendussagedused. Mahuti peab olema märgistatud informatsiooniga, kellele see kuulub ja millise jäätmeliigi jaoks ta on. See tõhustab jäätmete jõudmist vastavasse mahutisse ning samuti lihtsustab elanike arusaama sellest, mida konkreetsesse konteinerisse paigutada tohib.
| NB! Oluline, et korteriühistu esindaja teavitaks kortermaja elanikke, et veopäevadel ei pargita autosid jäätmemahuti ette. |
Jäätmevaldaja kohustus on tagada veopäeval jäätmevedajale juurdepääs jäätmemahutini. Palju on tulnud ka ette probleeme, et pargitakse sõidukeid mahutite ette ning jäätmevedaja ei saa mahuteid tühjendada. Selle tagajärjeks on mahuti ületäituvus, mis rikub linna välisilmet ja saastab keskkonda. Samuti võib see kaasa tuua ka lisakulutusi, sest mahutite kõrvale paigutatud jäätmete koristamise kohustus lasub lõpuks korteriühistu õlgadele. Kui aga jäätmete vedu jääb mingil muul põhjusel tegemata, seda sõltumata takistavast olukorrast, tuleb selle probleemiga koheselt pöörduda jäätmevedaja Eesti Keskkonnateenused AS poole.
Tuletame meelde, et kortermajade hoovides olevad prügimajad (nn rohelised majakesed) ei ole olme- ja paberjäätmete paigutamiseks, vaid sinna võib panna ainult suurjäätmeid (mööbliesemed). Kõik jäätmed, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga – paber ja kartong, olmejäätmed ja biojäätmed tuleb panna vastavasse mahutisse.
| NB! Oma hoovis asuvasse prügimajja tohib panna vaid suurjäätmeid. |
Suurjäätmete äravedu toimub teisipäeviti. Samuti on võimalus suurjäätmed viia Muuga Jäätmejaama, kus on nende üleandmine väga mugav ja lihtne. Suurimaks koguseks, mis ühelt Maardu linna registreeritud elanikult võetakse, on 0.6 m3.
Jäätmetes sisaldub palju meile vajalikke ressursse, millest saab valmistada uusi või samaväärseid asju. See on võimalik vaid siis, kui jäätmed on liigiti eraldatud.
Jäätmete liigiti kogumine ja jäätmetes sisalduva materjali taaskasutamine on vajalik, et vältida uute materjalide tootmisega kaasnevat loodusressursside vähenemist, liigset energia tarbimist ja keskkonnareostust. Jäätmete tekkekohas liigiti kogumine võimaldab saada taaskasutamiseks puhtamat ja sobivamat materjali, mille uuteks toodeteks tegemine nõuab vähem ressursse ja säästab keskkonda. Kõik peame panustama – koos loome tänapäeva ja tulevaste põlvkondade jaoks jätkusuutlikuma elukeskkonda.
Ksenia Brazovskihh
Triin Uudeväli
Planeerimis- ja majandusosakond
