Maardu elanikele on lähim Muuga Jäätmejaam (Kaldase tee 6, Maardu).
Foto: Natalja Lizarjova
Üle kogu maailma on tehnoloogia kiire arenguga kaasnenud elektroonikajäätmete hulga suurenemine. Tallinna Ülikooli tudengid uurisid ELU* projekti ,,E-jäätmete müsteerium’’ raames üle-eestiliselt, kitsamalt Maardu linna elanike näitel, vana elektroonika äraandmise teekonda, et kaardistada kogemused jäätmete tagastusprotsessist ning võimalikest takistustest.
On vältimatu, et vanad elektroonikaseadmed lõpetavad töötamise ja need tuleb asendada uutega, mistõttu leidub elektroonikajäätmeid ehk e-jäätmeid tänapäeval igas majapidamises. Probleem seisneb aga selles, et tihtipeale jääb vana elektroonika koju seisma või kui selleks ruumi ei ole jõuavad seadmed olmeprügisse. E-jäätmed ei tohiks sattuda olmejäätmete hulka, sest valesti käitlemisel kujutavad need ohtu nii inimese tervisele kui keskkonnale.
E-jäätmed on probleem
Uuringute põhjal tekib maailmas igal aastal üle 50 miljoni tonni e-jäätmeid ning arvatakse, et 2030. aastaks lausa ligi 74 miljonit. Seejuures on oluline välja tuua, et vähem kui 20% kogu maailma e-jäätmete kogumisest on ametlikult dokumenteeritud. Kuigi Eesti on üks eeskujulikumaid e-jäätmete kogujaid, satub jätkuvalt ka siin liiga palju elektroonikat olmejäätmete hulka, mis pikas perspektiivis on laiaulatuslik probleem.
Elektri- ja elektroonikaseadmed kuuluvad jäätmeseaduse alusel probleemtoodete kategooriasse ehk need põhjustavad või võivad ohtlike ainete sisalduse tõttu (elavhõbe, kaadmium, plii, kuuevalentne kroom) põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
Kehtivad regulatsioonid
Eestis reguleerib e-jäätmete kogumist jäätmeseadus, mis näeb ette jäätmejaamade ja kaupluste kohustused ning inimeste õigused elektroonikajäätmete äraviimisel.
Seadusest tulenevalt on igal inimesel õigus, olenemata sissekirjutuse olemasolust, viia komplekssed kodumajapidamises kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud e-jäätmed tasuta endale sobivasse jäätmejaama.
Elektri- ja elektroonikaseadme kaupluses, mille müügipind on vähemalt 400 m2, võib tasuta ära anda väikseid seadmeid, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata sellest, kas ostetakse uus sama liiki toode või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid.
Maardus on esinenud ka murekohti
Projekti raames uuriti sotsiaalmeedia vahendusel ka Maardu linna elanike kogemusi e-jäätmete äraviimisel ning tuvastati rõõme, aga ka muresid.
On positiivne, et paljud vastanutest juba teavad, kuhu e-jäätmeid saab viia ja mis veel olulisem – omavad vastavat kogemust. Murekohtadena selgus, et Maardus oli probleeme elektri- ja elektroonikaseadmete tagastamisega, sh: jäätmekogumispunktides on alusetult palutud esitada isikut tõendavat dokumenti, seadmete üleandmisel nõutud vastava teenuse eest tasumist, esitatud uue seadme ostukohustust või teatatud, et elektroonikajäätmeid saab tasuta üle anda vaid ühe korra – see kõik on seadusega vastuolus.
Mõned Maardu elanikud vastasid, et neil puudub e-jäätmete äraandmise kogemus. Küsides, kuhu nende e-jäätmed siis jõuavad, toodi muuhulgas välja, et mugavusest ja teadmatusest, millised on antud jäätmete utiliseerimise viisid, viskavad nad e-jäätmeid olmeprügisse või ladustavad mujale valesse kohta. Projekti “E-jäätmete müsteerium” meeskond julgustab kõiki e-jäätmete utiliseerimise viisi valikul olema teadlikum selle mõjust inimkonna tulevikule ja keskkonnale üldiselt. Pealegi on e-jäätmete äraviimine kogumispunktidesse kiire ja lihtne!
Müsteeriumi lahendamine
Tudengiprojekti “E-jäätmete müsteerium” raames viidi läbi test-vaatluseid (osalusvaatlus ehk vana seadme viimine kogumispunkti ning toimunu hilisem analüüs) 10 jäätmejaamas ja 13 kaupluses, et selgitada välja e-jäätmete äraandmisega seonduvad muresid ja rõõme – tuvastati mõlemat.
Vaatluse käigus selgus, et e-jäätmete äraandmisel kauplustesse võib esineda vähesel määral vajakajäämisi – näiteks puudusid konteinerid (54% kauplustest) või suunaviidad ja konteineri märgistus (85% kauplustest), aga ka muud eksimused. Näiteks ühes kaupluses ei võetud e-jäätmeid vastu garantii puudumise tõttu – reaalsuses ei ole garantii nõudmine lubatud. Seejuures on oluline välja tuua, et lähtuvalt jäätmeseadusest ei ole kaupluse teenindajal alust e-jäätme vastuvõtmisest keelduda. Seetõttu saab projekti ühe järeldusena märkida, et kauplustes on e-jäätmete kogumisel veel arenguruumi.
Jäätmejaamadesse e-jäätmete äraandmisel esines vähem muresid. Kuigi tudengid eeldasid, et jäätmejaamas tekib murekoht isikut tõendava dokumendi küsimisega, siis see toimus alusetult vaid ühel juhul. Samuti selgus üle-eestilisest uurimusest, et jäätmejaamades on mõneti probleeme suunaviitade olemasoluga ja konteinerite märgistusega.
Kokkuvõttes, nii jäätmejaama kui kaupluse testijad hindasid e-jäätmete tagastusprotsessi juures kõrgelt, et aeg, mis tagastamisele kulus, oli lühike (keskmiselt ca 10 minutit). Meeldivaks hindasid ka tagastusprotsessi kogemust need, kes said kaupluses iseseisvalt toimetada, viies oma e-jäätmed kogumiskasti (kui see oli nähtaval kohal ning ei tekitanud tarvidust teenindajaga kontakti astuda).
Tallinna Ülikooli ELU projekti ,,E-jäätmete müsteerium” tudengid soovivad kõigile lugejatele julget pealehakkamist ja aktiivset osalust e-jäätmete vähendamisel.
E-jäätmete äraandmine on:
● kiire – uurimuse käigus selgus, et keskmiselt kuni 10 minutit;
● anonüümne – isikut tõendavat dokumenti ei pea näitama;
● tasuta – kauplusesse viies ei ole kohustust osta uut seadet;
● piiranguteta – olenemata sissekirjutusest võib kogumispunkti tuua ükskõik mitu seadet ning piiratud arv kordi.
Uuri lisa: kuhuviia.ee, elektroonikaromu.ee
*Tallinna Ülikooli ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) on üleülikooliline projekt-õppeaine, mille raames viivad erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega ellu interdistsiplinaarseid projekte endale huvipakkuval teemal.
Anna Emilie Ferschel
Natalja Lizarjova
Tallinna Ülikooli tudengid
