Pae tänava tulekahju, 7. aprillil 2022. See tulekahju sai alguse küttesüsteemi hooletust kasutamisest
Pildi autor: Aljona Selivanova
Külmade ilmade saabumisega päästjad saavad palju väljakutseid, mis on seotud hoonete tulekahjudega. Selliseid õnnetusi on aga tegelikult äärmiselt lihtne ära hoida. Kindlasti tasub tuleohutusalased teadmised edasi anda kõikidele pereliikmetele, k.a sageli üksi kodus olevatele koolilastele. Tasub jälgida, et ka ühistutes üksinda elavad vanemad inimesed oleksid kaaselanike poolt hoitud ning pideva jälgimise all.
Tuleohutus algab meist endist
Peamised põhjused, millest tulekahjud alguse saavad: hooletu suitsetamine, toidu kõrbemine, valesti paigaldatud või hooldamata jäetud elektriseadmed- ja paigaldised ning loomulikult küttekolded, milles kasutatakse tahket kütust. Selliste küttekollete puhul unustavad omanikud sageli, et iga küttehooaja alguses peab korstnapühkija korstna puhastama.
Suitsetamine siseruumides, rõdudel ja akendel – murekoht, mis on selgunud kodunõustamiste käigus. Inimesed on rahulolematud suitsetavate naabritega, sest näevad selles ohtu. Rõdul asuvad asjad (lillekastid, toolid jms) on kergesti tuld võtvad kui suitsukoni või põlev tuhk neisse lendab. Tuulega võib koni või tuhk päris hästi lennata, ka diagonaalis, mitte ainult allapoole kukkuda. Sel aastal moodustab kõikidest hoonete tulekahjudest üle poole just toas suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahju.
Eelmisel aastal puhkes kokku 3057 hoonetulekahju, milles hukkus 48 inimest.
Eelmisel aastal tehtud kodunõustamiste käigus selgus, et nõuetekohaselt paigaldatud ja toimiv suitsuandur puudus igas neljandas külastatud eluruumis. See näitab, et elupäästvaid andureid on kodudes jätkuvalt liiga vähe ning see omakorda suurendab traagiliste õnnetuste riski.
Küünlad ja viirukid peavad olema pideva järelevalve all
Pimedal ajal kasutatakse meeleolu loomiseks palju küünlaid, kuid kindlasti peab teadma, et küünlad vajavad tulekindlat alust. Lisaks ei ole nende koht ei kardinate ega muude kergesti tuld võtvate materjalide läheduses. Samasse kategooriasse kuuluvad ka viirukid, millest näiteks eelmise aasta sügisel sai ühes Tallinna korteris alguses tulekahju, sest viiruki kuum tuhk süütas magamistoas padja. Ei saa unustada väikeseid lapsi (kes küünla vastu võivad huvi tunda), akna avamisel ootamatut tuuleiili (mis viib kardinasaba leegi sisse) või ka meie lemmikloomi (kes võivad küünla ümber ajada). Olgem tähelepanelikud ja ärgem rikkugem küünlatule hubasusest saadavat rõõmu hooletusest lahti pääsenud tulega.
Toidukõrbemised
Toidukõrbemine on suisa igapäevane teema. Vähe sellest, et minnakse teise tuppa ja unustatakse valmiv toit sootuks ära, on kordi kui minnakse koguni kodust ära jättes toit pliidile. Selliste juhtumite sagenemine teeb meile tõelist muret. Kui põlema süttinud toidu vahetus läheduses on kergesti süttivaid esemeid, siis on õnnetus kohe kohal. Lisaks kui inimest ennast kodus ei ole või ta näeb teises toas magusat und, võib teda heal juhul äratada vaid töökorras suitsuandur. Siinkohal tasub kindlasti meelde tuletada, et suitsuanduritel on sõltuvalt tootjast erinev eluiga. Andurit tuleb igakuiselt testida testnupule vajutamisega ning jälgida ka tagaküljel olevat kuupäeva. Isegi, kui testnupule vajutades näib andur töötavat, tuleb kuupäeva möödudes see ohutuse huvides siiski uue vastu vahetada.
Elekter on meie igapäevane elu osa, kuid sellega peab olema ettevaatlik
Elektriseadmete juures on kohane rõhutada, et turvalisuse huvides tasuks üle vaadata kogu pere nutiseadmete laadimise harjumused – seadmeid ei laeta öösel, sülearvutit ei tohi pärast väsitavat kodukontoripäeva unustada diivanipatjade vahele ning ka suuri kodumasinaid ei panda ööseks tööle (hoolimata sellest, et elektrikulu on öösel veidike odavam). Üle ei tohi koormata ka pikendusjuhtmeid ega moodusta neist iseseisvat elektrisüsteemi. Kui kodu elektrijuhtmestik on vananenud, tuleb mingil hetkel seegi välja vahetada. Elekter on meie igapäevane vältimatu abimees ja elu elementaarne osa, aga see on ohtlik kui seadmed või juhtmed pole korras. Kindlasti tasub kohale kutsuda elektrik kui tundub, et midagi kusagil säriseb.
Küttekoldeid peab regulaarselt hooldama
Küttekoldeid on oluline regulaarselt ja korrektselt hooldada, sest vastasel juhul võib neist alguse saada tulekahju. Kütteperioodi eel ja ajal peab meeles pidama, et iga elaniku kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad. Tahkeküttega elamistes peab lisaks suitsuandurile kindlasti olemas olema ka vingugaasiandur.
Ohutu kütmise meelespea:
- Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid.
- Ahi hakkab sooja andma alles siis kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis 2-3 korda päevas.
- Ära sulge siibrit liiga vara.
- Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks. Pottseppade kontakte edastab päästeala infotelefon 1524 ning neid on võimalik leida ka lehelt www.pottsepad.ee.
- Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal.
- Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses.
- Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisse langenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp.
- Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada.
- Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel. Ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem kui väiksem.
Suitsuandur päästab elusid
On ilmselge, et kõigel ei jõua igapäevaselt silma peal hoida ning valvata, just seepärast ongi suitsuandur suurepäraseks abimeheks. Töökorras suitsuandur teavitab meid tuleohust juba minuti jooksul. See abimees aitab meid vaid juhul kui ka meie teda aitame: kontrollime testnupu vajutamisega anduri korrasolekut üks kord kuus. Sellest annab meie usin sõber teada valjuhäälse piiksatusega. Kui aga suitsuandur hakkab regulaarselt vaikseid piiksatusi tegema, on see märk, et aeg patareisid vahetada või toode hoopis uue vastu vahetada.
Sageli inimesed ei tea, et mitte ainult patareidel, vaid ka anduril endal on soovituslik tööiga. See on reeglina 3-10 aastat, kuupäeva saab kontrollida anduri tagaküljel. Arvestades, et suitsuandur on kohustuslik juba aastast 2009, on paljudes kodudes kindlasti aeg andur välja vahetada.
Suitsuandur on meie kõige odavam elukindlustus!
Üsna sageli esineb juhtumeid, mil anduri töötamist eiratakse põhjusel, et „See jah iga asja peale piiksub.“ See ongi koht, kus tuleks anduri korrasolekut testida. Andur reageerib tõepoolest iga suitsu peale (sageli ka tordivulkaanide jms peale), sest see ongi selle seadme eesmärk.
Päästjate jaoks moodustavad andurite tühiväljakutsed täna väga suure osa väljakutsetest. „Loomulikult sõidame me kohale, kuid mis siis kui keegi teine, kellel probleem tõsine, jääb samal ajal abita?“.
Seepärast veelkord, inimesed olge hoolikad, kontrollige oma suitsuandurit ning puhastage see tolmust täpselt sama regulaarselt nagu koristate oma kodu. Ärge suitsetage koridoris ega eluruumides ning paluge seda mitte teha ka naabritel. Kui suitsetaval naabril andurit ei ole, siis võivad kogu kortermaja suuremast õnnetusest päästa just need elanikud, kellel see olemas on – juhul, kui siis juba liiga hilja pole. Jälgige, et iga toit, mida küpsetate, valmiks söögitegija valvsa pilgu all.
Kindlasti tasub kortermajas elades jälgida oma naabreid. Kui tundub, et mõnes korteris on saatuse tahtel ning elu vingerpusside kiuste mõni eakas inimene üksi elamas, siis külastage teda ning aidake suitsuanduri soetamisega.
Kui tegu on aga naabriga, kes abi ei soovi, kuid tema elustiil viitab ilmselgele ohule (näiteks alkoholisõbrad), siis andke sellisest naabrist esimesel võimalusel teada kohalikuomavalitsuse sotsiaalosakonda.
Kuidas andurit paigaldada
Eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et 92% eluruumidest on suitsuandur paigaldatud ning 83% elanikest peab suitsuandurit väga oluliseks. Kahjuks on aga tekkimas uus murekoht – üha sagedamini tuvastatakse tulekahjupaikades suitsuandureid, mis polnud töökorras.
Kui asute suitsuandurit välja vahetama, tasub järgida seadmega kaasas olevaid juhiseid, mis tagavad perele ohutuse. Suitsuandur tuleb paigaldada magamistoa ees asuva toa, koridori või esiku lakke – seal avastab andur kõigist eluruumi osadest alguse saanud tulekahju ning hoiatab magajaid. Lisakaitse saamiseks tasub andur paigalda ka magamistuppa ja ülejäänud tubadesse.
Mitmekorruselises majas tasub paigalda lisakaitseks vähemalt üks suitsuandur igale korrusele. Köögis või vannitoas võib suitsuandur anda häiret ka tulekahju puudumise korral just aurude tõttu – seepärast ei ole mõtet sinna suitsuandureid paigaldada. Avatud köögiga ruumis tuleb andur paigalda elutoapoolsesse ossa.
Vingugaasiandur on kohustuslik!
2022. aasta algusest on tahkekütusega köetavates hoonetes kohustuslik ka vingugaasiandur, mille töökorda tuleb samuti regulaarselt kontrollida. Aegunud või rikkis andur tuleb kindlasti välja vahetada. Paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest juhistest.
Kui tunned, et vajad tuleohutusalast nõu, siis kutsu koju päästjad. Päästjad aitavad kindlasti ka anduri paigaldamisega, kui sellega hätta jääd.
Kodunõustamist saad tellida päästeala infotelefonil 1247. Nõustamine on tasuta. Rohkem koduse tuleohutuse kohta vaata https://kodutuleohutuks.ee/ ning palu seda kindlasti vaadata ka oma pere lastel.
Liina Valner
Päästeameti kommunikatsioonijuht
