„Kallavere mees ja kalaveri“ – suurlavastus, kus ajalugu kohtub veresidemetega

Marion Bobkov

Stsenarist ja lavastaja

Lavastaja sõnum: „Eesti kultuuri üks suurimaid tugevusi on oskus hoida oma unikaalset nägu, toetudes arhailisele pärandile. Kuid tõeliselt elujõuline kultuur ei ole suletud aed, vaid avatud koda. Meie rahvuslik pärand on ühine sillapea, mis pakub kuuluvustunnet kõigile, kes peavad seda paekallast oma koduks. „Juurte juurde II“ on kutse ka neile Kallavere ja Maardu elanikele, kelle emakeel on teine, kuid kelle süda tuksub meiega samas rütmis. Kultuur peab ühendama, pakkudes igaühele võimalust saada osa meie ühisest loost ja toites uhkustunnet kodu üle, mida me koos jagame.“

13. juunil kl 17 avaneb Rootsi-Kallavere külamuuseumi õuel rannarahva lugu, mis toob kokku Maardu Rannavalla ajaloo, Muuga aedlinna ühise kogukonnatunde ja Viimsi traditsioonid. Kontsertetendus „Juurte juurde II: Maardu Rannavalla rahva lood – KALLAVERE MEES JA KALAVERI“ on kinnitus selle kohta, et ühised väärtused ja põlised veresidemed liidavad meid tugevamalt kui mistahes vallapiirid kaardil.

Maardu ja Viimsi randadel on ajalooliselt olnud üks hingamine. Meri pole neid paiku kunagi lahutanud, vaid on olnud ühendustee, mis liidab peresid ja saatusi. Randvere, Muuga, Uusküla ja Rootsi-Kallavere pole lihtsalt täpid kaardil, vaid hõimkondlike sidemete kaudu põimunud kogukond, kus naabriks olemine on tähendanud sageli ka sugulaseks olemist.

Kui pärimus ärkab ellu: Kilu-Mari suguvõsa lugu

Selle lavastuse autentsus on sügavam, kui esmapilgul paistab. Etenduse peategelast, piirkonna legendaarset rahvalaulikut Kilu-Mari (1853-1947) kehastab Eneli Kilu. See pole juhuslik nimekaimlus – Eneli on abielus Viljar Kiluga, kelle vanavanavanaisa oli Kilu-Mari vend. Nii on Kilu-Mari vaimne pärand ja regilaulu vägi jõudnud ringiga tagasi perre. See fakt annab etendusele haruldase emotsionaalse laengu: laval ei rullu lahti lihtsalt ajalooline näidend, vaid ühe suguvõsa ja piirkonna katkematu elulõng. See vereside sümboliseerib rannarahva kestmist läbi aegade. See tõestab, et pärimus ei ela mitte ainult muuseumi seinte vahel, vaid inimestes meie keskel – neis, kes täna elavad Muuga aedlinnas, toimetavad Viimsis või ehitavad oma kodu Kallaveres.

Avatud kultuur ja kodukihelkonna tantsud

Kuigi loo juured on sügaval rannakülade mullas ja paekivis, on lavastus suunatud tulevikku. „Juurte juurde II“ on ehe näide sellest, kuidas kohalik initsiatiiv suudab rikastada terve piirkonna kultuuripilti. Etenduse ettevalmistamisse on panustanud arvukalt Maardu ja Viimsi elanikke, kes on puhunud elu sisse ka uutele kollektiividele.

Selle elavaks tõestuseks on rahvatantsurühm „Muugerdajad“, kes Paul Bobkovi juhtimisel toob lavale täiesti autentse kava just meie oma – Jõelähtme kihelkonna – pärimustantsudest. Nende esituses saavad elavaks sammud, mida siinsetel rannapidudel on tantsitud juba põlvkondade vältel.

Samavõrd märgiline on Maardu Linnakoori osalus, mis kinnitab, et Eesti koorilaul ja rannarahva pärimus on avatud kõigile. See on ühine õppimine, kus pärimuskultuurist saab sild, mis ühendab põliseid rannaperesid ja hilisemaid tulijaid, pakkudes igaühele võimaluse leida selles loos oma koht. Neid toetavad meie piirkonna järjepidevuse sümbol Viimsi Segakoor ja uue energiaga Muuga Segakoor.

Kallavere mees ja uued algused

„Kallavere mehel on kalaveri – kui torm lükkab ümber, ujub ta kaldale ja hakkab uut paati tegema,“ kõlab etenduse üks kandvaid mõtteid. See metafoor iseloomustab suurepäraselt rannarahva visadust. Omakultuuri hoidmine on nagu uue paadi ehitamine: see nõuab ühist pingutust ja avatust kõigele uuele, mis meid rikastab.

Kohtumispaik Rootsi-Kallaveres

13. juuni etendus annab Maardu Panoraami lugejatele suurepärase võimaluse avastada Maardu lähedal asuvat ajaloolist Rootsi-Kallavere küla ning veeta üks meeleolukas suveõhtu naabrite keskel. Rootsi-Kallavere külamuuseumi autentne miljöö, Siim Bobkovi jutustajahääl fonogrammil ja Galja Jõgi juhitav kapell, koorid ja tantsijad loovad koosmõjus elamuse, kus ajalugu muutub käegakatsutavaks. Vaheajal saab nautida rannarahva maitseid muuseumi kohvikus, kus serveeritakse ehtsat Kilu-Mari leiba.

„Juurte juurde II“ on lugu meist endist – inimestest, kes hoiavad oma kodu, austavad selle ajalugu ja usuvad, et ühine kultuuripärand on väärtus, mis liidab meid kõiki üheks tugevaks ja terviklikuks rannarahvaks.

Sissepääs kontsertetendusele on prii. Kaasa palume võtta istumisalus, sest istumine on õuemurul. Lavastuse sündi toetavad Viimsi vald ja Maardu linn. Ürituse teostumisele aitab kaasa Kultuuriministeerium Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu, toetades Euroopa Sotsiaalfondi projekti (nr 2021-2027.4.07.24-0017) raames sündmusi, mis edendavad läbi kogukondlike tegevuste uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate lõimumist.