Matthias Vanamb
Maardu Gümnaasiumi arendusjuht
Eestikeelsele haridusele üleminek algas 2024. aastal ja kestab kuni 2030. aastani. Selle eesmärk on tagada, et kõik lapsed Eestis, sõltumata emakeelest, saaksid kvaliteetse eestikeelse hariduse. See aitab noortel lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, säilitades samal ajal oma identiteedi ja laiendades tulevasi õppimis- ja töövõimalusi. Järgnevalt Maardu Gümnaasiumi õpetajate mõtteid ja tähelepanekuid seoses eestikeelsele õppele üleminekuga.
Marje Veiser – loodusõpetuse ja geograafiaõpetaja, 5.d klassijuhataja
Tsiteerides Eesti õiguskantslerit Ülle Madist, 2023. oktoober „… Kui inimene elab riigis, mille keelt ta ei oska või ei oska seda piisavalt hästi, jääb ta ühiskonnaelust eemale ning tal on kesisemad võimalused tööd leida. Ka riigile on see kaotus, eriti sellisele väikesele riigile nagu Eesti, kus iga inimese panus on vajalik. Sestap on oluline, et kõik Eestis elavad lapsed ja noored oskaksid väga hästi eesti keelt, olenemata sellest, mis on nende emakeel ja rahvus…”
Anu Sikka – algklasside ja pikapäevarühma õpetaja, ringijuht, 4.a klassijuhataja
Keele kasutamise oskus areneb ainult siis, kui seda räägitakse. Vahetundide ajal tuleb rääkida eesti keeles, et oleks kiire edasiminek. Väljaspool õppetunde ei proovitagi eesti keelt kasutada ja see on tagasiminek aastatega keelekümbluses tehtud töös. Tuleb mõelda sellele, mida ette võtta, et õpilased räägiksid koolipäeva jooksul maksimaalselt eesti keelt.
Arina Šeibak – eriklasside õpetaja, 2.er klassijuhataja
Minu arvates on üleminek eestikeelsele õppele väga oluline samm. See aitab lastel kiiremini eesti keelt omandada ja avab tulevikus rohkem võimalusi nii karjääris kui ka õpingutes. Eriti tähelepanelikud peame olema erivajadustega laste suhtes, kellel keeleõpe võib olla raskem ja kes vajavad individuaalset lähenemist. Õpetajad ja koolid peaksid pakkuma neile rohkem tuge, näiteks täiendavaid materjale, lisatunde või individuaalset juhendamist. Selleks peab riik tagama piisavad ressursid ja koolituse, et üleminek toimuks kõigile sujuvalt ja õiglaselt.
Merilyn Klaussen – eesti keele, kirjanduse ja draamaõpetaja, 5.b klassijuhataja
Eestikeelsele õppele üleminek on suur muudatus, mis nõuab pingutust nii õpetajatelt kui ka õpilastelt. Paljude õpilaste igapäevane suhtlus toimub enamasti muus keeles, kuid nad on valmis proovima ja harjutama. Positiivne on, et lapsed omandavad kiiresti uusi sõnu ja väljendeid, kui neid järjepidevalt kasutada. Näen, et kõige olulisem on luua tunnis turvaline õhkkond. Samm-sammult on võimalik saavutada, et eesti keel muutub õpilaste jaoks loomulikumaks.
Yaroslav Stadnichenko – ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja 5.k klassijuhataja
Ühest küljest olengi optimistlik – kõikides minu viiendates klassides on õpilased, kes oskavad eesti keelt üsna korralikult (või vähemalt nii mulle tundub) eelneva aasta üleminek tuli kasuks. Teisest küljest olen pessimistlik – isegi parimate keeleoskajate hulgas on need, kellel on keelega veel probleeme. Vaatame siis, kas olukord muutub paremaks, aga see üleminek on ikka natuke tagasihoidlik minu arvates: tuleks eesti ja vene koole rohkem ühendada või suunata vene koolidesse õpetajaid kuskilt maakohast ilma vene keele oskuseta (ja vene kooli õpetajaid saata vastupidi maale), niimoodi õpiksid kõik eesti keelt kiiremini.
Galina Umbleja – eriklasside õpetaja, 4.er klassijuhataja
Üleminek eestikeelsele õppele on meie kõigi jaoks suur samm. Eestikeelsele õppele üleminek võib alguses olla keeruline, kuid samm-sammult muutub eesti keele kasutamine loomulikuks osaks õppetööst. Oluline on järjepidevus ja julgus keelt praktiseerida. Samas on vaja julgustada õpilasi küsima ja praktiseerima, sest iga samm aitab kaasa paremale keeleoskusele ja enesekindlusele. Õpilased võtavad eestikeelsele õppele üleminekut hästi vastu, näitavad huvi ja avatud meelt keele kasutamisel.
Ellika Lampuu – algklasside õpetaja, 3.a klassijuhataja
Kui esimesest klassist saati eesti keelt õppida, siis on kergem. Kui hiljem õppida, siis on raskem. Õpilastel, kui tuleb vene keele õpe teisest klassist, siis aetakse eesti ja vene keel tihti segamini. Selles mõttes võiks vene keele õpet hilisemates klassides alustada. Üleminek eestikeelsele haridusele on võimalik, kuid on vaja lisatööd teha. Lihtsamaid eestikeelseid õpikuid oleks vaja erinevate õppeainete õpetamiseks.
Marina Skopitš – algklasside ja pikapäevarühma õpetaja, 3.b klassijuhataja
Neljandas klassis oli raske, näiteks matemaatikas ja loodusõpetuses. Eestikeelne õpe läheb aeglaselt, kuid järjekindlalt. Saame hakkama. Lastevanemad on toetavad ja saavad aru, et peab rohkem eesti keeles rääkima.
Sofia Kamm – eriklasside õpetaja, 2.el ja 3.el klassijuhataja
Aeglaselt aga sihikindlalt liigume edasi, et kõik toimiks.
Žanna Amineva – algklasside õpetaja, 4.b klassijuhataja
Lastel on keeruline, alustasime eesti keeles õppimist kiirelt, mis tekitab õpilastes stressi ja langetab motivatsiooni. Kvalifitseeritud õpetajad on puudu ja keelenõuded on tõusnud, aga uusi spetsialiste ja metoodilist tuge on veel vähevõitu.
Katrin Leppik – eriklasside õpetaja, 5.er klassijuhataja
Kui klassis on vähe õpilasi, siis õpilased omandavad materjale väga hästi. Kui õpilasel on soov ja kodu toetab, siis õpilased õpivad eesti keelt hästi. Kodutoetus on väga tähtis ja see on õppimissoovi alus.
Kersti Pruuli – algklasside ja pikapäevarühma õpetaja, 2.b klassijuhataja
Õpilastele meeldib eesti keeles õppida. Kõik läheb plaanipäraselt ja sujuvalt, kenasti õpime õpilastega eesti keelt. Õpilased ja õpetajad julgevad eesti keelt kasutades eksida ja nii peabki.
Marju Kiipus – algklasside õpetaja, 2.c klassijuhataja
Keeled suus on maailm valla, see teeb meele rõõmsaks. Erinevate keelte valdamine võimaldab laiendada silmaringi ja saavutada elus edu.
Viktoria Pogorelova – abiõpetaja, käelise tegevuse õpetaja, 2.a klassijuhataja
Mind ja minu õpilasi pole üleminek eestikeelsele õppele häirinud, kuna me töötame keelekümblusprogrammi järgi ning vene emakeelega õpilased saavad väga hästi eesti keelest aru juba alates 1. klassist. Teiste õpilaste kohta ei oska ma midagi kommenteerida, kuna pole vene klassides töötanud. Aga usun, et nende jaoks on nii kiire õppeprogrammi muutus tekitanud palju stressi. Minu arvates oleks õigem anda vene klassidele võimalus lõpetada kool vana programmi järgi, lisades sinna natuke rohkem tuge eesti keele õppimiseks. Eestikeelsele õppele üleminek toimub hästi just nende õpilastega, kes õpivad keelekümblusprogrammi järgi kohe
alates 1. klassist.
Tiina Sinimaa – algklasside õpetaja, 3.k klassijuhataja
Eestikeelsele haridusele üleminek toimib, lapsed saavad eesti keele selgeks, aga tuleb palju rääkida eesti keeles. Tasa ja targu liigume edasi.
Janne Niitmäe – algklasside õpetaja, 1.b klassijuhataja
Lapsed, kes tulevad esimesse klassi, peaksid juba lasteaiast peale saama eestikeelset algharidust, et hiljem oleks koolis kergem. Põhiline, mis on hea, et õpetajatel oleks võimalus interaktiivsete vahenditega õpetada, näiteks kasutades Opiqut, interaktiivset tahvlit, learning apps-i.
