Albina Noorlind
Maardu Põhikooli arendusjuht
Sel aastal tähistas Maardu olulist tähtpäeva – linna asutamise 45. aastapäeva. Aastapäev pole mitte ainult pidupäev, vaid ka võimalus mõelda sellele, kuidas meie linna näevad need, kes kujundavad selle tulevikku.
Traditsiooniliselt korraldas Maardu Põhikool linnapäeva eelõhtul oma kodukohale pühendatud kirjandite võistluse. Neid kirjandeid saab vaevalt nimetada pelgalt koolitöödeks. Iga laste kirjutatud rida on täis siirust, soojust ja armastust koha vastu, kus nad on sündinud, kus kasvavad ja oma unistusi ellu viivad.
Õpilased kirjeldavad linna üllatavalt poeetiliselt ja isiklikult. Nende sõnade läbi elustuvad tänavad, mis on tuttavad varasest lapsepõlvest, pargid, kus kõlab sõprade naer, ja hubased hoovid, kus veedetakse suveõhtuid.
„Kui ma kõnnin mööda tänavat, tundub mulle, et iga maja siin tunneb mind. Siin elavad minu sõbrad, siin sõitsin ma esimest korda jalgrattaga. Minu jaoks on Maardu koht, kus ma tunnen end alati koduselt,“ kirjutab üks võistlusel osalejatest.
On huvitav, et paljud õpilased märkisid ära põlvkondadevahelist sidet. Enamiku vanemad õppisid samuti Maardu Põhikoolis. See teeb linna eriti lähedaseks ja koduseks.
„Mu ema õppis samas klassiruumis, kus õpin mina. Ta rääkis mulle, kuidas nad tema kooliaastatel koos unistasid sellest, milline Maardu paljude aastate pärast välja näeb. Nüüd mõtlen ka mina linna tulevikule ja tunnen, et jätkan nende unistusi.“
Nii kujuneb lihtsast koolikirjandist elav armastusavaldus linnale, milles põimuvad mälestused, perekonnalood ja uued plaanid.
Õpilaste töödes on eriline koht mõtisklustel linna tuleviku üle. Lapsed arutlevad üllatava tõsidusega, millisena nad tahavad Maardut mõne aasta pärast näha.
„Unistan, et meil on moodne kino ja veepark. Siis saab Maardus kogu perega aega veeta ja kellelgi ei hakka igav,“ kirjutas õpilane.
Töödes kõlavad ideed uute spordiväljakute, moodsate raamatukogude ja isegi muuseumide kohta.
Paljude kirjandite kõige olulisemaks motiiviks on mõte, et armastus linna vastu pole mitte ainult ilusad sõnad, vaid ka vastutus.
„Kui ma suureks kasvan, tahan oma elu Maarduga siduda. See on minu kodu ja ma tahan, et see muutuks paremaks,“ kirjutas üks õpilane.
Need sõnad on kinnituseks selle kohta, et kasvaval põlvkonnal on sügav kiindumus oma väikese kodukoha vastu ja soov selle eest hoolitseda.
On võimatu mitte märkida täiskasvanute – õpetajate, vanemate, vanavanemate – rolli, kes annavad oma armastuse linna vastu edasi lastele, räägivad neile selle minevikust ja loovad koos nendega tulevikku. Just tänu nendele lugudele tunnevad lapsed sidet oma juurtega ja uhkust kodukoha üle.
Kirjandivõistlus oli Maardu Põhikooli tõeline kingitus Maardu aastapäevaks. Iga tekst sisaldab helgeid unistusi, usku tulevikku ja soovi oma väikesele kodukohale kasuks olla.
Need laste hääled on eriti olulised aastal, mil linn tähistab oma 45. aastapäeva. Need tuletavad meile meelde, et Maardu ei ole ainult hooned ja tänavad, vaid ennekõike inimesed, kes armastavad oma kodu ja tahavad seda veelgi paremaks muuta.
Meenutagu iga linnapäev meile, kui palju tähendab siiras armastus oma kodu vastu. Ja kooliõpilaste kirjandid on ilma liialdamata tõeline laste unistuste ja lootuste kroonika, millest algab Maardu tuleviku ajalugu.
