Rahvusvahelise lastekirjanduse päeva tähistamine
Matthias Vanamb
Maardu Gümnaasiumi arendusjuht
Viissada aastat tagasi, 1525. aastal kuulutas Saksamaa linna Lübecki raad „kahjulikuks“ eestikeelse missaraamatu. Teost peeti ohtlikuks ja konfiskeeriti koos teiste Liivimaa keeltes trükitud luterlike raamatutega, kartes, et need levitavad protestantlikke luterlikke vaateid veel nö. harimata baltirahvaste seas. Lübecki linnas, mis oli tol ajal katoliiklik ja oluline hansalinn, märgati, et üks kaupmees kavatses viia Riiga suure koguse äsja trükitud usuraamatuid, mille hulgas olid ka eestikeelsed, lätikeelsed ja alamsaksa keeles kirjutatud missaraamatud. Kuna need raamatud edastasid uusi, luterlikke vaateid, mis olid vastuolus katoliku kiriku õpetustega, siis kartis Lübecki linnavõim, et nende levitamine võib mõjutada sealset harimata elanikkonda, kellel polnud veel sügavamat usulist haridust. Nad uskusid, et sellised raamatud võivad rahvast „nakkuse” kombel eksiteele viia. Seepärast arestiti kogu laevas olev raamatulast, keelati selle edasiviimine ja osa raamatuid isegi põletati avalikult ära. Kahjuks pole tänase päevani säilinud ühtegi eksemplari sellest trükisest, kuid selles, et just nende kaante vahel oli esimene teadaolev eestikeelne trükitekst, on teadlased üsna kindlad.
Esimese osaliselt säilinud eestikeelse raamatu, Wanradti-Koelli katekismuse, avastas 1929. aastal juhuslikult raamatukoguhoidja Hellmuth Weiss. See umbes 120-leheküljeline kahes keeles teos trükiti 1535. aastal Wittenbergis, kuid keelati Tallinnas varsti pärast ilmumist ja seda ilmselt mitte keeleliste, vaid sisuliste vastuolude ning reformatsiooni-jutlustaja Simon Wanradti halva maine tõttu. Tänaseks on säilinud vaid 11 katkendlikku lehte, kuid need annavad olulise sissevaate varasesse eesti kirjakeelde ja luterliku õpetuse levikusse Eestis. Tollal trükiti Wandradt-Koelli katekismust 1500 eksemplari.
Eelneva ajaloolise jutu näol on tegemist kokkuvõttega Eesti Ekspressi 26.01.25 artiklist „Esimene eestikeelne raamat põletati avalikult turuplatsil ära“.
Tähistamaks 500 aasta möödumist esimesest eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest korraldatakse Eesti Raamatu Aasta 2025 vältel palju erinevaid kultuurisündmusi üle terve riigi. Eesti Raamatu Aasta 2025 peakomitee esimees on kultuuriminister Heidy Purga ja patroon on president Alar Karis. Aasta motoks on Hando Runneli luulerida „Rahvas algab raamatust”. Eesti raamatu aasta algas 30. jaanuaril 2025 ehk eesti kirjanduse päeval (A. H. Tammsaare sünnipäeval) ja kestab 14. märtsini 2026 ehk emakeelepäevani (Kristjan Jaak Petersoni sünnipäevani). Maardu Gümnaasiumis oleme tähistanud seda erilist aastat paljude erinevate tegevustega, näiteks tähistasime emakeelepäeva 14. märtsil rahvatantsudega, mida esitasid meie põhikooli õpilased.
Tähistasime rahvusvahelist lastekirjanduse päeva 2. aprillil põnevate tegevustega. Meie õpilased kuulasid „Koerapolka“ lugemist õppealajuhataja Tiina Kihulase esituses ja õpilased joonistasid vahvaid pilte kirjanduse ainetel, mis kaunistavad nüüd kooli seinu.
Kõik meie kooli õpilased on osalenud Maardu Linna Raamatukogu Eesti raamatu 500. aastapäevale pühendatud õpitubades, kus 1.-6. klassini osalesid meie kooli õpilased õpitoas „Lapsepõlve lemmikud tegelased läbi aastate Edgar Valteri kujunduses“ ja 7.-11. klassini osalesid meie õpilased õpitoas „Kirjaniku sünnipäev – A.H.Tammsaare“.
Meie õpilased käisid Eesti Rahvusarhiivis, mis asub Tallinnas. Seal osalesid 4.-6. klasside õpilased õpitoas „Mis on Eesti? Kes on eestlased?“ ja 7.-8. klasside õpilased osalesid õpitoas „Mis on arhiiv?“ ning 10.-11. klasside õpilased osalesid õpitoas „Rahvusarhiivi kogude kasutamine uurimistöös“.
Me kaunistasime ära mõned kooli koridoride seinad kirjandusalaste materjalidega, mis me saime erinevatelt kirjastustelt. Meid aitasid kirjastused Apollo, Ilmamaa, MTÜ Loodusajakiri, Raudhammas, Avita ja Eesti Lastekirjanduse Keskus erinevate plakatite, raamatukaante ja ajakirjadega, mida me kasutasime kooliseinte kaunistamisel.
Meie kunstiõpetajd Svetlana Atajants ja Ivar Sakk tegid ja teevad koos õpilastega erinevaid plakateid ja kunstiteoseid, mis inspireerivad õpilasi rohkem raamatuid lugema. Meil on lugemispesad koolis, mis kutsuvad meie kooli õpilasi tutvuma erinevate kirjandusteostega ja aitavad kooli vahetunde huvitavamaks teha. Me räägime praegu läbi erinevate kuulsate Eesti raamatuautoritega, et nad tuleksid meie õpilastele rääkima kirjandusest ja raamatutest, mis nad on kirjutanud. Ja nüüd lõpetuseks, Maardu Gümnaasium soovib Maardu Panoraami lugejatele head Eesti Raamatu Aastat!
