Sofiya Isaevskaya
Maardu Linnavalitsuse noorte heaolu spetsialist
Õppeasutusse õppima asumine on tähtis ja ärev hetk nii noorukitele kui ka nende vanematele. Sel ajal on peredel palju küsimusi: millist elukutset valida? kus haridusteed jätkata? mida on sisseastumiseks vaja? Ebaselgus võib tekitada ärevust ning vanemate toetus on siinkohal võtmetähtsusega, et see etapp rahulikult ja teadlikult läbida. Noorte heaolu spetsialistina tahaksin jagada mõningaid nõuandeid, mis aitavad sisseastumise protsessi pingevabamaks muuta.
Kõigepealt on oluline rääkida noorukiga tema soovidest ja huvidest, kuid ilma surveta. Tihti pole noored oma elukutsevalikus kindlad, sest kardavad eksida või ei tea kõikide valikuvõimaluste olemasolust. Looge usalduslik õhkkond, kus teie laps tunneb, et tema arvamus on oluline. Küsige temalt, millised õppeained talle meeldivad, mis teda huvitab, kuidas ta oma tööpäeva tulevikus ette kujutab – kas ta eelistab töötada inimestega või rahulikus keskkonnas, kas teda huvitab loovus või teadus. Sellised vestlused aitavad noorel inimesel ennast paremini mõista ja vanematel omakorda toetada lapse valikut ilma oma arvamust peale surumata.
Kui nooruk pole oma valikus kindel, on kasulik kasutada tänapäevaseid karjäärinõustamise meetodeid, mis aitavad tal paremini oma huve ja võimalusi analüüsida; võite pöörduda ka spetsialisti poole, kes annab nõu. Oma töös on mul juba kogemusi JobPicsi erialakaartide kasutamisega ja ma näen, kui tõhus see meetod on. Kaardid mitte ainult ei tutvusta teismelistele erinevaid ameteid, vaid võimaldavad neil selgelt ette kujutada, millised oskused, teadmised ja isikuomadused on iga ameti puhul olulised. JobPicsiga töötades hakkavad noorukid mõistma, millised tegevusvaldkonnad neid tõeliselt huvitavad ja mis tunduvad atraktiivsed vaid esmapilgul. See aitab vältida juhuslikke valikuid ja keskenduda tõeliselt sobivatele ametitele. Pärast sellist tegevust saavad paljud noored paremini aru, milliseid samme peavad nad sisseastumiseks tegema, millistele ainetele tuleb rohkem rõhku pöörata ja millistes valdkondades on vaja juba praegu areneda. Kui teie poeg või tütar vajab praegu tuge oma valiku tegemisel, võtke minuga julgelt ühendust ja proovime koos nende kaartidega töötada.
Lisaks ei tea kõik lõpetajad, kus oma haridusteed jätkata. Ülikoolid, kolledžid, kursused, praktikakohad – variante on palju ja vahel on parim viis valiku tegemiseks kõike oma silmaga näha. Heaks abiks võib selles küsimuses olla Tallinna Karjäärikeskuse külastamine, kus noorukid saavad teada, millised ametid on nõutud, tutvuda erinevate erialade nõudmistega ning saada nõu sisseastumiseks. Sellised külastused aitavad näha elukutset seestpoolt ja teha teadlik valik.
Sama oluline on meeles pidada ka järelemõtlemis- ja ettevalmistusaja tähtsust. Ärge kiirustage oma last valiku tegemisega, eriti kui ta pole veel otsustanud. Tihti vajavad noored oma eelistuste ja võimaluste hindamiseks lisaaega. Andke oma lapsele võimalus osaleda õppeasutuste lahtiste uste päevadel ning kohtuda lõpetajate ja õpetajatega. See aitab tal paremini mõista, kas üks või teine õppekoht on õige.
Kuid kõige olulisem on sel perioodil vanemate toetus. Nooruk võib endas kahelda, karta vale valikut teha või olla teiste ootuste tõttu survestatud. Oluline on anda talle võimalus proovida erinevaid suundi, otsida iseennast ja isegi eksida, sest just läbi kogemuste tuleb arusaamine oma tõelistest huvidest ja võimetest. Näidake, et olete tema jaoks olemas, et tema valik on teile oluline, kuid sealjuures on tal õigus iseseisvusele. Kriitika asemel pakkuge arutelu: miks talle see või teine ala meeldib, milliseid väljavaateid ta selles näeb, mis teda inspireerib. Isegi kui tee tundub raske, annab lähedaste toetus talle enesekindlust ja motivatsiooni edasi liikuda, teades, et ta pole seda tähtsat otsust tehes üksi.
Kui teie laps vajab abi elukutse või õppeasutuse valikul, olen alati valmis aitama! Oma töös kasutan tänapäevaseid karjäärinõustamismeetodeid, sealhulgas JobPicsi, samuti korraldan ka noorte silmaringi avardavaid väljasõite ja kohtumisi. Olgu see etapp huvitavaks teekonnaks, mitte stressirohkeks kogemuseks.
