1. septembril 2024 algas uus õppeaasta, mil sai alguse ka taasiseseisvunud Eesti suurim haridusreform – koolieelsetes lasteasutustes ning üldhariduskoolide 1. ja 4. klassides algas üleminek eestikeelsele õppele. Nüüd ütlevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, koolieelse lasteasutuse seadus, erakooliseadus ning kutseõppeasutuse seadus üheselt, et riigi õppekeeleks on eesti keel. Lisaks sellele on oluline ära märkida asjaolu, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011 määrusele nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ peab alates 2024. aasta 1. septembrist koolide 1. ja 4. klasside ning koolieelsete lasteasutuste eesti keeles õpetavate õpetajate eesti keele oskus vastama C1-tasemele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse kohaselt toimub koolides üleminek eestikeelsele õppele klasside ja õppeaastate kaupa, muudatus viiakse lõpule 2029/2030 õppeaasta alguseks. Sellest tulenevalt on iga Maardu linna haridusasutus mõelnud läbi vajalikud sammud eestikeelsele õppele üleminekuks ning koostanud selge tegevuskava, võttes arvesse meeskonnaga kokkulepitud eesmärke, õppekeskkonna hetkeolukorda, olemasolevat ja vajaminevat inimressurssi, seejärel lähtudes tehtud analüüsidest kujundanud nii 2024/2025 õppeaasta tegevused kui ka järgmiste õppeaastate plaanid.
Antud reform on kahtlemata suur väljakutse, mis nõuab nii koolijuhtidelt, õpetajatelt, lastevanematelt, õpilastelt kui ka haridusvaldkonna asjatundjatelt märkimisväärseid jõupingutusi, pühendumist ja suuremat toetust. Eduka ülemineku tagamine eeldab ühist panust, sest kõik osapooled peavad olema valmis pakkuma ja saama vajalikku tuge, et saavutada kvaliteetne ja tõhus eestikeelne õpe. Maardu Linnavalitsus on võtnud üheks enda prioriteetseks eesmärgiks haridusasutuste juhtide ja õpetajate toetamise nii eestikeelsele õppele ülemineku protsessis kui seaduses nõutava kvalifikatsiooni saavutamisel.
Rahvusvahelise Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) statistika ja PISA uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti pakub kõrgel tasemel venekeelset haridust, mis on maailmas väga hinnatud. Samas on uuringutest selgunud, et eestikeelses haridussüsteemis on õpilastel keskmiselt paremad õpitulemused, mis on toonud kaasa vajaduse teha haridussüsteemis täiendusi, et pakkuda kõigile lastele parimaid võimalusi hariduse omandamiseks (eesti keeles).
Üleminek eestikeelsele õppele ei tähenda vaid keelevahetust, vaid eesmärk on tagada, et kõik lapsed, olenemata emakeelest, saaksid kvaliteetset haridust, mis avardab nende tuleviku valikuid. Mida paremini osatakse erinevaid keeli, seda kindlamalt ennast elus tuntakse. Nii on võimalik ühiskonnale rohkem anda ja sellelt ka vastu saada. Me mõistame, et nii õpetajatele kui ka õpilastele, kes tulevad venekeelsetest peredest, valmistab see suurt väljakutset. Seetõttu pakume täiendavat tuge nii keeleõppeks kui ka õppeprotsessiga kohandamiseks, et üleminek oleks sujuv ja kõiki osapooli toetav. Üheskoos saame luua hariduskeskkonna, kus kõik lapsed tunnevad end väärtustatuna ja saavad areneda parimal viisil.
Iga algus on raske, aga keelt õpitakse ikka rääkides ja vigu tehes. Vigu ei maksa häbeneda, need on keeleõppe protsessi loomulik osa. Lapse pärast ei tasu vanemal muret tunda, sest olenemata tema emakeelest ja keeleoskuse tasemest on lapse turvalisus igas haridusasutuses tagatud. Õpetajad oskavad suhelda ka lapsega, kellega neil puudub ühine keel. Personali seas on üldjuhul eri keelte oskajaid, kelle abiga leitakse kriitilises situatsioonis alati lahenduse.
Kui lapsevanemal on vaja koolipersonaliga suhelda, kuid keeleoskusest või sõnavarast jääb mõnes olukorras puudu, saab kasutada erinevaid tehnoloogilisi abivahendeid, mis tõlkimisel aitavad. Näiteks saab kasutada Google Lensi äppi, kus tuleb lihtsalt suunata telefoni kaamera tekstile (nt dokument või silt), tekst tõlgitakse automaatselt ja see ilmub ekraanile soovitud keeles. Kirjalike tekstide tõlkimiseks sobivad hästi Google Translate ja Tartu Neurotõlge, täpsem ja kohandatud tõlkimisvahend. Nende puhul tuleb tekst sisestada (trükkida), seejärel ilmub ekraanile tõlge.
Kasulikud lingid:
· Google Lens – https://lens.google/ või allalaetav äpp Androidile või iOS-ile
· Google Translate https://translate.google.com
· Tartu Neurotõlge https://neurotolge.ee
Need tööriistad aitavad keelebarjääri ületada ja muudavad suhtlemise lihtsamaks.
Täna on kõigis Maardu linna haridusasutustes füüsilisel kujul olemas spetsiaalselt lapsevanematele suunatud teatmikud eesti ja vene keeles „Minu laps õpib eesti keeles”, mis on koostatud Tartu Ülikooli professori Birute Klaas-Langi poolt. Teatmiku sihtrühm on eesti keelest erineva emakeelega vanemad, kelle laps alustab lasteaias või koolis eestikeelset õpet. Materjalis püütakse pakkuda vastuseid vanemate küsimustele, mis võivad tekkida olukorras, kus perekonna suhtluskeel erineb lasteaia või kooli õppekeelest. Teatmiku eesmärk on tutvustada vanematele, kuidas laps keeli omandab, milline on õpe teises keeles ja mil viisil saaksid vanemad eesti keeles õppivat last kõige paremini toetada.
Teatmikust leiab ka õppijate ja vanemate lood, milles räägitakse nii varase keeleõppe tulemuslikkusest, teises keeles õppimisest, perekonnas mitme keele arengu toetamisest kui ka eesti keele oskuse vajalikkusest. Teatmik on kakskeelne ja võimaldab seega
kõrvutada tekste vene ja eesti keeles. Soovitame julgelt oma lapse õppeasutusest teatmikku küsida, kuid niisamuti on kogu teatmiku sisu leitav ka veebist lingil: https://tinyurl.com/26vbj9ut.
Et tagada sujuv üleminek, oleme soovitanud kõigil haridustöötajatel jätkata erialase eesti keele oskuse arendamist (sh ka C1-keeletaseme omanikel) ning jagada järjepidevalt infot ja võimalusi asutuste juhtidele, et suunata nii formaalse kui mitteformaalse õppe pedagooge ja teisi haridustöötajaid läbima erinevaid metoodikakoolitusi. Samuti on Maardu Linnavalitsus koostöös koolituspartneriga loonud ise õpetajatele koolitusvõimalusi keeleõppes osalemiseks, meie suureks rõõmuks on pedagoogid neid võimalusi edukalt ka kasutanud.
Õppimine ongi pingutus, mis ei saa alati olema lihtne. Nii nagu iga oskuse omandamine, on ka teises keeles õppimine ja rääkimise alustamine pikk protsess, mis nõuab järjepidevust, kannatlikkust ja pühendumist. Üleminek eestikeelsele õppele on mitmeaastane protsess, mis nõuab hoolikat tegevuste ja tulemuste jälgimist, kuid see on investeering meie laste ja kogu ühiskonna tulevikku.
Usume kindlalt, et haridusasutuste personali, lapsevanemate ja kogukonna ühine panus ning koostöö suudavad luua keskkonna, kus iga laps saab tugeva aluse elukestvaks õppeks ning võimeid, mis aitavad tulevikus edukalt toime tulla. Üheskoos suudame pakkuda meie lastele paremaid võimalusi ja kindlustada neile kõik vajalikud teadmised ja oskused, et särada nii Eestis kui mujal maailmas.
Koos suudame ülemineku edukalt ellu viia, toetades üksteist igal sammul. Meie haridusasutused ja linnavalitsus on siin, et pakkuda igakülgset tuge ja kindlustada, et ükski laps ega pereliige ei tunneks end kõrvale jäetuna. Lõpuks saame kõik uhkusega vaadata tagasi ja tunda rõõmu saavutatud edusammudest, teades, et oleme andnud oma lastele parima hariduse ja väärikad tulevikuvõimalused. Koos tagame iga lapse arengu, eneseteostuse ja unistuste täitumise.
Vajadusel saavad vanemad alati pöörduda linnavalitsuse haridusosakonda või abilinnapea poole, et saada tuge ja nõu. Abilinnapea vastuvõtud toimuvad kolmapäeviti kl 15.00-17.00, eelregistreerimine tel. 6060 752 või e-posti teel ronne.sara@maardu.ee.
Ronne Sära
Maardu abilinnapea
